Koja 2026. aasta kolmanda kvartali olulisemate tegevuste ülevaade

Koda avaldas 2026. aasta kolmandas kvartalis kirjalikult arvamust 49 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Aasta algusest oleme arvamusi esitanud kokku  202 korral, mis on 35 võrra rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Kolmandas kvartalis keskendusime ettevõtete halduskoormuse vähendamisele, Euroopa Liidu nõuete mõistlikule ülevõtmisele ning tööjõu, energeetika ja keskkonnaga seotud küsimustele. Positiivne on, et Riigikogu kiitis heaks 11 koja ettepanekut töötervishoiu ja tööohutuse nõuete lihtsustamiseks. Koja varasemat ettepanekut arvestades langetati ka suurinvesteeringute toetuse saamiseks nõutava investeeringu alampiiri. Samuti alustasime ettevõtete ja riigi koostöös ühist analüüsi, mille käigus arvutatakse välja, milline elektritootmise, salvestuse ja välisühenduste kombinatsioon katab Eesti kasvava elektritarbimise kõige väiksema süsteemikuluga, arvestades seejuures energiajulgeolekust, varustuskindlusest ja keskkonnanõuetest tulenevaid tingimusi.

Kolmandas kvartalis korraldasime 19 sündmust. Muu hulgas toimusid Eesti–Läti ja Eesti–Islandi ärifoorumid ning ettevõtjatele suunatud koolitused ja kontaktkohtumised. Lisaks korraldasime välisvisiidid Belgiasse, Hollandisse ja Moldovasse.

5. septembril avasime koos liikmetega Ämari lennubaasis ärihooaja. Koja juhatuse esimees Oliver Väärtnõu pidas kõne, kus rõhutas, et bürokraatia vähendamine vajab püsivat muutust riigi halduskultuuris. Samuti tõi ta esile töötajate oskuste arendamise ja kutsehariduse tähtsuse ning vajaduse küsida Riigikogu valimiste eel erakondadelt konkreetseid lahendusi majanduskasvu hoogustamiseks ja konkurentsivõimelise maksukeskkonna kujundamiseks. Loe Oliver Väärtnõu kõnet täismahus

2026. aasta kolmanda kvartali olulisemad teemad

Töövõit: töötervishoiu ja tööohutuse nõuded muutuvad lihtsamaksa
Riigikogu võttis 30. septembril vastu töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused, milles sisaldub 11 koja ettepanekut. Näiteks meie ettepanekul leevenevad nõuded osaühingutele, kus ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama inimene. Esmase tervisekontrolli korraldamiseks jääb üldjuhul aega senise nelja kuu asemel kuus kuud ning kaob eraldi töökeskkonna sisekontrolli kohustus.  

Alla kümne töötajaga ettevõtted ei pea edaspidi riskianalüüsi Tööinspektsiooni andmekogusse üles laadima, kuid selle koostamise kohustus üldjuhul säilib. Lisaks ei pea alla 10 töötajaga ettevõtted korraldama töötervishoiu olukorra analüüsi.  

Seaduse jõustumisel peaksid ettevõtted kõigi muudatuste tulemusel säästma hinnanguliselt 22,6 miljonit eurot aastas. Muudatused jõustuvad eeldatavasti lähinädalatel. Loe lähemalt

Töövõit: suurinvesteeringute toetuse saamiseks nõutava investeeringu alampiir langes 70 miljoni euroni
8. augustil jõustunud muudatustega langetati suurinvesteeringute toetuse minimaalset investeeringunõuet 100 miljonilt eurolt 70 miljonile eurole. Koda juhtis juba toetuse väljatöötamise ajal tähelepanu, et algselt seatud alampiir on Eesti majanduskeskkonda ja geopoliitilist olukorda arvestades liiga kõrge. Eelisarendatavate tehnoloogiate projektide puhul on investeeringu alampiir nüüd 35 miljonit ning kaitsetööstuse projektide puhul 20 miljonit eurot. Samuti leevendati töökohtade loomise nõuet: senise 30 asemel tuleb investeeringuga luua vähemalt 20 uut töökohta. Loe lähemalt

Töövõit: noorte töötamise võimalused laienesid
13. juulil jõustusid muudatused, mis leevendavad alaealiste töötamise piiranguid. Muu hulgas jõustus koja ettepanekul muudatus, mis lubab vähemalt 16-aastastel noortel töötada alkohoolsete jookide valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga seotud töödel.  

Õppimiskohustuslik noor võib nüüd suvevaheajal töötada kuni kaks kuud, kui talle jääb vähemalt neli järjestikust nädalat puhkust. Samuti saavad 7–17-aastased noored teha pereettevõttes kerget tööd tegevusvaldkonna piiranguteta. 7–12-aastaste töölevõtmiseks vajaliku Tööinspektsiooni loa menetlustähtaeg lühenes kümnelt tööpäevalt viiele. Loe lähemalt

Energiaauditi kohustus võib laieneda sadadele ettevõtetele
Juhtisime energiamajanduse korralduse seaduse plaanitavate muudatuste puhul tähelepanu sellele, et energiaauditi kohustusega 
ettevõtete arv võib oluliselt suureneda. Kavandatava muudatuse kohaselt ei sõltuks auditi tegemise kohustus enam ettevõtte suurusest, vaid energiatarbimisest: üle 10 teradžauli aastas tarbiv ettevõte peaks tegema energiaauditi ning üle 85 teradžauli tarbiv ettevõte rakendama energiajuhtimissüsteemi.  

Muudatuse tulemusel võib energiaauditi kohustusega ettevõtete arv suureneda praeguselt ligikaudu 150 ettevõttelt kuni umbes 800 ettevõtteni. Rõhutasime, et ettevõtetele tuleb anda nõuete täitmiseks piisavalt aega, energiatarbimise arvestamise reeglid peavad olema selged ning enne kohustuse laiendamist tuleb veenduda, et Eestis on piisavalt energiaaudiitoreid. Samuti tuleb vältida olukorda, kus ettevõte peab sama teavet esitama või samu tegevusi tegema mitme erineva nõude tõttu. Loe lähemalt

Ettevõtjaid tuleb võimalikult vara teavitada õhukvaliteedi uute normide võimalikust ületamisest
Juhtisime Kliimaministeeriumi tähelepanu sellele, et 2030. aastast karmistuvad välisõhu kvaliteedi piirväärtused võivad mõjutada märkimisväärset hulka ettevõtteid. Eelnõu seletuskirja kohaselt võib uute normide ületamise risk puudutada ligikaudu 250 käitist.  

Tegime ettepaneku hinnata enne uute nõuete rakendamist nende mõju erinevatele majandussektoritele ning teavitada võimalikult vara ettevõtteid, kelle tegevust uued piirväärtused võivad mõjutada. Ettevõtetele peab jääma piisavalt aega investeeringute kavandamiseks ja vajalike muudatuste tegemiseks ning samuti peab olema selge, kuidas mõjutab uute õhukvaliteedi normide ületamine keskkonnalubade andmist ja olemasolevate käitiste tegevust. Loe lähemalt

Majutusteenuse pakkujatele peavad kehtima võrdsed nõuded
Leidsime majutusteenuse regulatsiooni plaanitavate muudatuste puhul, et kutse- või majandustegevusena majutusteenust pakkuvatele füüsilistele ja juriidilistele isikutele peavad kehtima võrdsed nõuded. Teenuse osutamise viis või ettevõtlusvorm ei tohi anda ühele turuosalisele teiste ees põhjendamatut konkurentsieelist.  

Ministeerium kaalub lühiajalise üüri teenuse pakkujatele üleriigilise registreerimiskohustuse kehtestamist. Koda toetab registri loomist juhul, kui sellest on ka praktikas reaalset abi, eelkõige järelevalve teostamisel ja seeläbi ausa konkurentsi tagamisel. Soovitasime ministeeriumil põhjalikumalt analüüsida registri loomisega seonduvaid kulusid ja saadavat kasu. Loe lähemalt

Täitemenetluse muudatused vähendaksid tööandjate koormust vaid osaliselt
Toetasime kavatsust vabastada tööandja töötasu arestimise akti täitmisest, kui palk kantakse võlgniku Eestis avatud kontole. Samas jääks tööandjale senine kohustus alles juhul, kui töötaja soovib, et palk kantaks kolmanda isiku või välisriigi kontole. Tegime ettepaneku laiendada lihtsustust ka nendele olukordadele, näiteks teha arestitava summa arvutamine kohtutäituri ülesandeks. Loe lähemalt

Kutsehariduse eesmärgid vajavad vastavat rahastust
Pöördusime koos Eesti Kutseõppe Edendamise Ühinguga erakondade poole, kuna kutseharidusele seatud eesmärgid ja valdkonna rahastamine ei ole omavahel kooskõlas.  

Riigi eesmärk on suurendada 2035. aastaks kutseõppesse suunduvate põhikoolilõpetajate osakaalu praeguselt ligikaudu 20 protsendilt vähemalt 40 protsendini, kuid viimastel aastatel ei ole kutsehariduse rahastus hinnatõusuga sammu pidanud. Aastatel 2022–2025 kasvas jooksevkulu ühe kutseõppija kohta 14,2 protsenti, samal ajal kui hinnatase tõusis 34,9 protsenti.  

Tegime ettepaneku suurendada kutsehariduse rahastust vähemalt 30 protsenti ning rõhutasime, et õppijate arvu kahekordistamise korral peab suurenema ka valdkonna kogurahastus rohkem kui kaks korda.  

Ettevõtted ja riigi esindajad asuvad koos välja arvutama, milline elektritootmise portfell on Eesti tarbijale soodsaim
Koja, ettevõtete ja riigi esindajate koostöös valmib 2027. aasta I kvartalis analüüs, millega selgitatakse välja, milline elektritootmise, salvestuse ja välisühenduste kombinatsioon kataks Eesti kasvava elektritarbimise kõige väiksema süsteemikuluga.  

Analüüsis lähtutakse tarbija kanda jäävast kogukulust, mitte üksnes elektri börsihinnast. Analüüs peab andma riigile parema aluse energiapoliitika ja toetusmeetmete kujundamiseks ning ettevõtetele investeerimisotsuste tegemiseks.  

Töö valmib 2027. aasta veebruari lõpuks ning selle lähteülesanne, metoodika, sisendid ja tulemused tehakse avalikuks. Loe lähemalt

Pakendiregistri nõuded ei tohi takistada väikese müügimahuga ettevõtete eksporti
Euroopa Komisjon kavandab pakenditootjate registrite ja aruandluse ühtlustamist. Juhtisime tähelepanu, et ka üksikute toodete müük teise liikmesriiki toob kaasa volitatud esindaja määramise kohustuse ja muid laiendatud tootjavastutusega seotud kohustusi, mille täitmise kulu võib olla müügimahuga võrreldes ebaproportsionaalne.

Tegime ettepaneku kehtestada kogu ELis ühtne miinimumkünnis, millest väiksemate pakendikoguste puhul ei tekiks ettevõtjale sellist koormust. Samuti soovitasime liikuda lahenduse poole, kus ettevõtja esitab andmed üks kord oma asukohariigis ning need liiguvad automaatselt teiste liikmesriikide registritesse. Loe lähemalt

Heitkogustega kauplemise süsteem peab arvestama tööstuse tegelike võimalustega
Koda juhtis Euroopa Komisjoni tähelepanu, et heitkogustega kauplemise süsteemi kavandatavad muudatused peavad arvestama ettevõtete konkurentsivõime ja investeerimisvõimekusega. Me ei toeta tasuta kvootide saamise sidumist kohustusega investeerida heite vähendamisse kvootide väärtusele vastavas mahus. Ettevõte ei tohiks kaotada kaitset süsinikulekke eest üksnes seetõttu, et puudub sobiv tehnoloogia või majanduslik võimalus investeerida.  

Peame positiivseks kavandatavat aeglasemat heite vähendamise tempot, kuid rõhutasime vajadust tagada ka CO₂ hinna parem prognoositavus. Samuti ei tohiks kodumaise tootmise enneaegne piiramine suurendada sõltuvust kolmandate riikide impordist. Loe lähemalt

Eesti ei peaks kehtestama ELi reeglitest rangemaid pakendinõudeid
Koda tegi ettepaneku jätta pakendiseaduse eelnõust välja põhjendamata riigisisesed lisanõuded ning eristada seletuskirjas selgelt Euroopa Liidust tulenevaid kohustusi Eesti enda valikutest. Me ei toeta kaasamüügipakendite tasuta andmise keeldu ega kohustust näidata pakendi hinda ostutšekil eraldi real, sest nende keskkonnakasu pole piisavalt tõendatud, kuid need tooksid ettevõtjatele lisakulusid. Positiivse muudatusena toetasime pakendiarvestuse audiitorkontrolli piirmäära tõstmist 100 tonnini aastas ning selle rakendamist juba 2026. aasta aruandluses. Loe lähemalt

Õigusloomes tuleb hinnata ka regulatsioonide koosmõju
Tegime Justiits- ja Digiministeeriumile ettepaneku lisada uude mõju hindamise metoodikasse kohustus analüüsida regulatsioonide kumulatiivset mõju ettevõtjatele. Üksik nõue võib eraldi võetuna tunduda põhjendatud ja väikese mõjuga, kuid mitmest õigusaktist tulenevad kohustused võivad koos tekitada ettevõttele märkimisväärse lisakoormuse. Loe lähemalt

Edastasime Euroopa Komisjonile ettevõtjate mured ELi nõuete rangema ülevõtmise pärast
Koondasime ettevõtjate tagasiside olukordade kohta, kus Euroopa Liidu õiguse rakendamisel lisanduvad Eestis rangemad nõuded või täiendav halduskoormus, ning edastasime selle Euroopa Komisjonile. Selline praktika ehk gold-plating võib asetada Eesti ettevõtted teiste liikmesriikide konkurentidega võrreldes ebasoodsamasse olukorda.  

Tõime näiteid pakendivaldkonna lisanõuetest, meditsiiniseadmete andmete dubleerivast esitamisest ja metsanduses rakendatavatest piirangutest. Rõhutasime, et riigisisesed lisakohustused peavad olema selgelt põhjendatud ja proportsionaalsed ning nende majanduslikku mõju tuleb enne kehtestamist põhjalikult hinnata. Loe lähemalt

Keskkonnaloa menetlus vajab selgemaid ja lühemaid tähtaegu
Koda esitas Kliimaministeeriumile ettepanekud keskkonnaloa menetluse kiirendamiseks ja ettearvatavamaks muutmiseks. Leidsime, et keskkonnaloa menetlustähtaja pikendamisele tuleb seada selge piir: tähtaega peaks saama oluliste asjaolude ilmnemisel pikendada ühe korra ning otsus tuleks teha hiljemalt 180 päeva jooksul taotluse esitamisest.

Samuti tegime ettepanekuid lühendada taotluse nõuetekohasuse hindamise ja parandatud taotluse läbivaatamise tähtaegu. Ettevõtjale peab olema selge, kui kaua loa saamine tegelikult aega võtab, mistõttu soovitasime Keskkonnaametil hakata avalikustama menetluste kogukestust. Loe lähemalt

Pankrotihalduri ja kohtutäituri kutseala muutmine vajab põhjalikumat analüüsi
Justiits- ja Digiministeerium kaalub pankrotihaldurite ülesannete andmist riigile ning muid pankrotihalduri ja kohtutäituri kutseala muudatusi. Koja jaoks on oluline, et menetlused oleksid tõhusad, võlausaldajate nõuded saaksid võimalikult suures ulatuses rahuldatud ning pahausksed võlgnikud vastutaksid. Enne riiklikule mudelile üleminekut tuleb seda senise süsteemiga võrrelda kulude, rahastuse ja tulemuslikkuse poolest. Ilma põhjalikuma analüüsita toetame praeguse lahenduse jätkumist.

Samuti hoiatasime pöördumises, et pankrotihaldurite haridusnõuete karmistamine võib süvendada haldurite nappust. Toetasime haldurite töökorralduse paindlikumaks muutmist tingimusel, et säilivad vajalik kontroll ja võlausaldajate kaitse. Loe lähemalt

Toidu- ja tekstiilijäätmete vähendamine ei tohi tuua põhjendamatuid lisakohustusi
Koda toetab jäätmeseaduse muudatuste eesmärki vähendada toidu- ja tekstiilijäätmeid, kuid ei pea põhjendatuks direktiivist kaugemale minevaid kohustusi. Näiteks tegime ettepaneku pidada toidujäätmete arvestust ettevõtte kohta tervikuna, mitte iga tegevuskoha kohta eraldi. Samuti ei peaks ettevõtjal olema kohustust avaldada oma veebilehel annetatud toidu osakaalu.  

Tekstiiltoodete tootjavastutuse teenustasu arvutamisel ei peaks toote kasutusaja arvestamine olema kohustuslik, sest selle hindamiseks puudub ühtne usaldusväärne metoodika. Lisaks palusime hinnata uute nõuete kogukulu ning koostada ettevõtjatele selged toidujäätmete liigitamise juhised. Loe lähemalt

Tööandjatele peab jääma sisuline roll kutsesüsteemis
Pöördusime koos viie ettevõtlusorganisatsiooniga Riigikogu poole ettepanekuga muuta kutse- ja oskusseaduse eelnõu. Meie hinnangul ei tohi tööandjate roll kutsestandardite kujundamisel ja oskuste hindamisel muutuda üksnes nõuandvaks. Kutsestandardid ja kompetentsiprofiilid tuleb kehtestada valdkondliku eksperdikogu heakskiidul. Samuti tuleb esmakutse andmisel säilitada töömaailma osalus oskuste sõltumatus hindamises, et sama kutse tähendaks eri õppeasutustes võrreldavat taset. Loe lähemalt

Kauba parandamine ei peaks pikendama müüja vastutust ligi viie aastani
Koda ei toeta võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse eelnõus kavandatud lahendust, mis pikendaks müüja vastutuse tähtaega rohkem, kui Euroopa Liidu direktiiv ette näeb. Direktiivi järgi pikeneb puudusega kauba parandamisel müüja vastutuse tähtaeg ühe korra 12 kuu võrra. Eesti eelnõu kohaselt algaks parandamisel aga uus kaheaastane tähtaeg, millele lisanduks veel aasta. Nii võiks müüja koguvastutus ulatuda ligi viie aastani. Tegime ettepaneku pikendada üksnes juba kulgevat vastutuse tähtaega 12 kuu võrra, mitte alustada uut kaheaastast perioodi. Loe lähemalt

Eesti ei peaks Nutri-Score’i kasutuselevõtuga kiirustama
Koda pöördus koos kuue ettevõtlusliiduga valitsuse poole soovitusega mitte võtta Eestis vabatahtlikult kasutusele uut pakendimärgistuse süsteemi enne, kui Euroopa Liidus on kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja eri toidukultuure arvestavas lahenduses.  

Ettevõtlusliitude hinnangul ei ole Nutri-Score’i tegelik kasu rahvatervisele piisavalt tõendatud ning lihtsustatud hinnang võib tarbijat ka eksitada. Rõhutasime, et märgistuse mõju hindamisel ei piisa tarbijate valikutest katsekeskkonnas, analüüsida tuleb tegelikku mõju rahvatervisele ja Eesti toidusektorile. Loe lähemalt

Riigipiiri kaitserajatiste alune maa tuleb maamaksust vabastada
Tegime Rahandusministeeriumile ettepaneku vabastada maamaksust maa, millele rajatakse riigipiiri kaitseks kraavid, tõkked või muud kaitserajatised. Meie hinnangul ei ole põhjendatud nõuda omanikult maamaksu maa eest, mida ta ei saa enam senisel majanduslikul eesmärgil kasutada ning mis teenib kogu Eesti julgeolekut.  

Maksuvabastus suurendaks maaomanike valmisolekut kokkuleppeid sõlmida ja aitaks kaitserajatised kiiremini valmis ehitada. Kuna maamaks laekub kohalikele omavalitsustele, soovitasime riigil neile maksuvabastusest tuleneva tulukaotuse hüvitada.  

Rahandusministeerium ei toeta koja ettepanekut. Loe lähemalt

Rail Baltica vajab kolme Balti riigi ühist vastutust
Eesti, Läti ja Leedu kaubanduskojad pöördusid kolme riigi valitsuste poole, et Rail Baltica valmimine jääks ühiseks strateegiliseks prioriteediks ka valitsuste ja poliitiliste eelistuste muutumisel.  

Rõhutasime, et tegemist ei ole üksnes transpordiprojektiga, vaid ühendusega, mis mõjutab piirkonna julgeolekut, sõjalist mobiilsust ja konkurentsivõimet. Ettevõtjatele ja avalikkusele tuleb anda realistlik ülevaade tähtaegadest, kogukulust ja rahastusest ning riskide tekkimisel esitada konkreetsed lahendused. Eraldi juhtisime tähelepanu Läti põhitrassi valmimise tähtsusele, sest Rail Baltica täidab oma eesmärki ainult tervikliku ühenduskoridorina. Loe lähemalt

Tubakaseaduse muudatused ei tohi kasvatada nikotiinitoodete salaturgu
Juhtisime tubakaseaduse plaanitavate muudatuste puhul tähelepanu, et liiga madal nikotiinisisalduse ülempiir ja kitsas lubatud maitseainete loetelu võivad suunata tarbijad kontrollimata tubakatoodete juurde. Seetõttu tegime ettepanekuid muuta piiranguid proportsionaalsemaks. Lisaks tegime ettepaneku lubada Eestis ekspordiks valmistada tooteid, mis vastavad sihtturu nikotiinisisalduse nõuetele.  

Samas toetasime tubakatoodete ja nendega seotud toodete kaugmüügi teel tellimise keeldu ning põhimõtet, et nikotiinitoodete pakendid ei tohi olla noortele atraktiivsed. Rõhutasime, et piirangute kõrval on vaja selgeid rakenduskriteeriume ja piisavat järelevalvevõimekust. Loe lähemalt

Arvamusfestivalil otsisime lahendusi e-sigarettide salaturu vähendamiseks
Koja korraldatud Arvamusfestivali arutelul käsitlesime e-sigarettide salaturgu ja võimalusi piirata noorte ligipääsu illegaalsetele nikotiinitoodetele. Arutelul jäi kõlama, et uutest keeldudest üksi ei piisa: vaja on toimivat järelevalvet, selgeid reegleid ning järjepidevat ennetustööd.  

Koja peadirektor Mait Palts rõhutas, et iga piirangu puhul tuleb hinnata nii selle tegelikku mõju turukäitumisele kui ka riigi võimet tagada nõude täitmine. Samuti peeti oluliseks karmimat tegutsemist illegaalsete müüjate vastu ning noorte ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamist. Loe lähemalt

Tunnustasime Eesti atraktiivseimaid tööandjaid
3. septembril tunnustasime koos tööandja brändingu agentuuriga Instar Tallinnas toimunud Atraktiivsete Tööandjate Päeval organisatsioone, kus inimesed kõige enam töötada soovivad. Instari uuringu järgi oli kogenud töötajate seas atraktiivseim tööandja Swedbank, kutsekooliõpilaste seas Apollo Group ning kõrgkoolide tudengite seas TalTech. Uuringus osales ligi 4000 inimest.

Koja juhatuse esimees Oliver Väärtnõu rõhutas avakõnes, et konkurents heade inimeste pärast muudab tööandja atraktiivsuse järjest olulisemaks: töötajate oskused ja kogemused annavad ettevõttele võimekuse, mida konkurentidel ei pruugi olla. Loe lähemalt

Ukraina Rahvuskaardile anti üle Eesti ettevõtte demineerimisrobot
Koja ja Kaitseministeeriumi asutatud Riigikaitse Edendamise Sihtasutus andis 4. juulil Ukraina Rahvuskaardile üle Viljandi ettevõtte Milmech Systemsi demineerimisroboti. Eesti ettevõtte sihtannetuse toel Ukrainasse jõudnud robot aitab vähendada sõdureid ähvardavat ohtu miinidega saastunud aladel.  

Samal ajal saab tootja reaalsest kasutuskeskkonnast tagasisidet, mis toetab Eesti kaitsetööstuse edasist arendamist. Tegemist oli sihtasutuse 30. abisaadetisega Ukrainasse. Visiidi käigus kohtuti ka Dnipropetrovski piirkondliku kaubanduskojaga, et arutada piirkonna vajadusi ning Eesti ja Ukraina ettevõtjate koostöövõimalusi. Loe lähemalt