Ettevõtted ja riigi esindajad asuvad koos välja arvutama, milline elektritootmise portfell on Eesti tarbijale soodsaim

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, ettevõtted ja riigi esindajad alustavad ühist kvantitatiivset analüüsi, mille käigus arvutatakse välja, milline elektritootmise, salvestuse ja välisühenduste kombinatsioon katab Eesti kasvava elektritarbimise kõige väiksema süsteemikuluga, arvestades seejuures energiajulgeolekust, varustuskindlusest ja keskkonnanõuetest tulenevaid tingimusi. Analüüs valmib 2027. aasta veebruari lõpuks.

Energiamajanduse arengukava (ENMAK) 2035 määrab Eesti energiapoliitika üldised arengusuunad. Et luua selle kõrval võimalikult konkreetne, arvutustel põhinev alus investeerimisotsuste tegemiseks, on riik ja ettevõtted asunud koostööle. 

Kvantitatiivse analüüsiga otsitakse vastuseid sellele, milliseid tootmis- ja salvestusvõimsusi ning välisühendusi Eesti vajab sedamööda, kuidas elektritarbimine kasvab ja olemasolevad tootmisvõimsused jõuavad oma eluea lõppu, ning millises mahus ja järjekorras neid tuleks arendada. 

Analüüsi tulemused võimaldavad:

1. Riigil teha paremini informeeritud otsuseid, millises ajahorisondis, millise tarbimistaseme juures, millistesse tehnoloogiatesse on vaja investeerida.
2. Kujundada toetusmeetmeid õigeaegselt ja kulutõhusalt, teades, kas ja milliste võimsuste arendamiseks neid vaja on. 
3. Anda investoritele parem pikaajaline ettevaade Eesti elektrisüsteemi arengust, mis aitab hinnata projektide tasuvust ja teha investeerimisotsuseid. 
4. Informeerida ühiskonda, millised võimsused on kasvava elektritarbimise katmiseks parimad ja kulutõhusaimad lahendused.

Millisele küsimusele analüüs vastust otsib

Analüüs otsib vastust küsimusele, milline tootmis-, salvestus- ja ühendusvõimsuste portfell on Eesti jaoks optimaalne eri tarbimistasemete juures ning milliseid investeeringuid see eeldab. Iga vaadeldava tarbimistaseme juures leitakse väikseima süsteemikuluga lahendus, mis vastab etteantud varustuskindluse, energiajulgeoleku ja keskkonnanõuetele. Optimeerimisel lähtutakse süsteemikulust, mitte börsihinnast, sest börsihind kajastab vaid osa kuludest, mida tarbija lõpuks kannab.

Analüüsi läbiviimisel lähtutakse intellektuaalse aususe, ideoloogiavabaduse, erapooletuse ja läbipaistvuse põhimõtetest. Kõiki tehnoloogiaid hinnatakse samadel alustel ning tulemust ei suunata etteantud tehnoloogilistest või maailmavaatelistest eelistustest lähtudes. Kõik analüüsi mõjutavad eeldused ja piirangud tuuakse selgelt välja ning põhjendatakse.

Kes otsustab

Protsess on üles ehitatud nii, et projekti toetavate ettevõtete sisend ja otsustusõigus on selgelt lahutatud. Projekti toetavad ettevõtted ja Elering kuuluvad nõuandvasse kogusse, mis annab valdkondlikku sisendit ja tagasisidet, kuid ei otsusta mudelis kasutatavate eelduste ja sisendite üle. Need otsused teeb riigi, akadeemiliste ringkondade ja Kaubandus-Tööstuskoja esindajatest koosnev juhtkogu, kes kinnitab ka lähteülesande, metoodika, sisendandmed ja piirangud.

Kõik analüüsi põhielemendid – lähteülesanne, metoodika, sisendid, tulemused ja järeldused – tehakse avalikuks, et nende üle saaks toimuda avalik arutelu. 

Analüüsi kestel projekti vahetulemusi ei kommenteerita. Modelleerimise käigus kujunevad esialgsed tulemused ei anna avalikuks aruteluks veel usaldusväärset alust. Projekti tulemusi tutvustatakse avalikkusele siis, kui analüüs on valmis.

Kes osalevad

Analüüsi rahastavad projektis osalevad ettevõtted. Projekti toetavad Eesti Energia/Enefit, Utilitas, Alexela, VKG, Evecon, Baltic Energy Partners, Saare Wind ja Fermi Energia ning elektritarbijad Maag Food ja Lemeks. Elering osaleb nõuandvas kogus süsteemihaldurina.

Juhtkogusse kuuluvad Einari Kisel (Kliimaministeerium), Ahti Kuningas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium), Raoul Lättemäe (Rahandusministeerium), Erkki Raasuke (EIS), Evelin Pärn-Lee (Konkurentsiamet), Jaak Aaviksoo (Eesti Teaduste Akadeemia), Hannes Agabus (TalTech), Ivo Palu (Eesti Elektroenergeetika Selts), Uku Varblane (Arenguseire Keskus) ning Mait Palts ja Raivo Vasnu (Eesti Kaubandus-Tööstuskoda).

Projekti juhib Anne Sulling. Modelleerimispartner on rahvusvaheline energeetikavaldkonna konsultatsiooniettevõte AFRY, kellel on pikaajaline kogemus elektriturgude analüüsi ja modelleerimise valdkonnas.

Mis edasi

Analüüs valmib 2027. aasta veebruari lõpus, enne Riigikogu valimisi, et tulemused oleksid uue valitsuse moodustajatel kasutada energiapoliitiliste otsuste kujundamisel. Sama analüüsi saab kasutada ka investeerimisotsuste tegemisel ja toetusmeetmete väljatöötamisel.

Taust

Initsiatiiv kasvas välja Anne Sullingu ja Erkki Raasukese 2026. aasta aprillis avaldatud raportist, mis uuris, millistel tingimustel oleksid rahvusvahelised investorid valmis Eesti suurtesse energiataristuprojektidesse investeerima. Raporti üks keskseid soovitusi oli välja arvutada Eesti jaoks optimaalne elektritootmise, salvestuse ja välisühenduste portfell, et anda riigile analüütiline alus ja investoritele vajalik ettevaade.

Välisinvestorite tagasiside otsustajatele, 17. aprill 2026