Pankrotihalduri ja kohtutäituri kutseala muudatused vajavad täiendavat analüüsi
Koda saatis justiits- ja digiministeeriumile arvamuse pankrotiseaduse ja kohtutäituri seaduse muutmise ideede kohta, mille eesmärk on tagada pankrotihaldurite järelkasv ning säilitada kohtutäituri ametiala jätkusuutlikkus ja professionaalne kompetents. Koja hinnangul vajab osa pakutud lahendusi täiendavaid analüüse.
Riikliku pankrotihalduri mudel vajab põhjalikumat analüüsi
Ministeerium kaalub pankrotimenetlusega seotud kompetentside koondamist ja pankrotihalduri ülesannete andmist riigile. Selle lahenduse kohaselt lõpetaksid senised haldurid praegusel kujul tegevuse ning menetlusi hakkaksid läbi viima riikliku asutuse ametnikud.
Kaubanduskoja jaoks on oluline, et võlausaldajate nõuded rahuldatakse võimalikult suures osas, süsteem toimiks tõhusalt ja pahausksed võlgnikud saaksid vastutusele võetud. Kui loodav süsteem aitab neid eesmärke paremini saavutada, siis ei ole me sellisele lahendusele vastu. Samas tuleks enne lõpliku otsuste tegemist mõlemat lahendust võrrelda ning mõlema süsteemi tugevused ja nõrkused põhjalikumalt välja tuua. Näiteks tuleks täiendavalt selgitada, milline oleks riikliku mudeli rahastus. Ilma põhjaliku analüüsita toetame praegust, mitte riiklikele pankrotihalduritele tuginevat lahendust.
Jääb ebaselgeks, millal kataks riik pankrotihalduri tasu
Kui praegu selgub pankrotimenetluses, et võlgniku varast ei jätku isegi menetluskulude katmiseks, peab pankrotihaldur siiski tegema vältimatuid toiminguid ilma reaalse rahalise tagatiseta. Väljatöötamiskavatus teeb ettepaneku hüvitada pankrotihalduri vältimatu töö varatutes või väikese varaga menetlustes riigieelarvest selliselt, et üldine halduri tasusüsteem jääks põhimõtteliselt muutmata. Riigil tekiks seeläbi õigus nõuda kulu sisse põhjendatud juhtudel pahatahtlikelt juhatuse liikmetelt.
Koda palus ministeeriumil täiendavalt selgitada, millistel juhtudel riik tasu hüvitaks ning milline oleks mõju riigieelarvele.
Rangem haridusnõue võib pankrotihaldurite nappust suurendada
Praegu saab pankrotihaldurina töötada isik, kellel on riiklikult tunnustatud bakalaureusekraad ja vähemalt kaheaastane töökogemus rahanduse, õiguse, juhtimise või raamatupidamise valdkonnas, või isik, kellel on magistrikraad sõltumata erialast.
Ministeerium kaalub ideed asendada praegune haridusnõue nõudega, et pankrotihalduriks saamise eelduseks on õigusteaduse või majanduse magistrikraad. Pankrotihaldurite arv aastate lõikes on juba niigi vähenenud ja järelkasv piiratud, mistõttu on oht, et rangem haridusnõue ei leevenda seda probleemi, vaid süvendab seda veelgi.
Palusime enne rangema nõude kehtestamist hinnata selle mõju nii tegutsevatele kui ka tulevastele kutsesse sisenevatele pankrotihalduritele. Kui viia idee ellu, siis soovitasime näha ette üleminekuperiood juba tegutsevate pankrotihaldurite jaoks, kes uuele nõudele ei vasta, või üldse vabastada nad uuest nõudest.
Toetame halduri töökorralduse paindlikumaks muutmist
Väljatöötamiskavatsus pakub pankrotihalduri töökorralduse muutmiseks mitu lahendust. Koda toetab halduri delegeeritavate toimingute selget sätestamist seaduses nii, et kõik, mis ei ole ammendavalt loetletud, ei ole delegeeritav. Samuti toetame halduri lühiajalise asendamise korra paindlikumaks muutmist, kuid mitte kujul, kus haldur saaks endale asendaja määrata üksnes teavituse alusel, ilma kohtu või toimkonna nõusolekuta.
Toetame ka selgemat regulatsiooni teenuste sisseostmise ja abiliste kasutamise kulude kandmisel, sealhulgas halduri õigust teha selliseid kulutusi oma tasu arvel ilma toimkonna eelneva nõusolekuta, ning halduri õigust kasutada pankrotivara arvel oma büroo teenuseid. Viimasel juhul peame oluliseks, et säilivad väljatöötamiskavatuses ette nähtud kohtu, toimkonna ja võlausaldajate varajane teavitamiskohustus, võlausaldajate vastuväite õigus ja topelttasustamise keeld.
Plaanitavate muudatustega saad lähemalt tutvuda siin.