Arvamusfestivalil tõdeti: noorte ligipääsu piiramine illegaalsetele e-sigarettidele eeldab enamat kui uusi piiranguid

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja Arvamusfestivali korraldatud arutelul jäi kõlama, et kiiresti kasvanud e-sigarettide salaturu vähendamiseks ei piisa uutest keeldudest ja piirangutest. Noorte nikotiinitarbimise vähendamine, salaturu piiramine ja ausa ettevõtluskeskkonna säilitamine eeldavad korraga toimivat järelevalvet, rakendatavaid reegleid ning tegelemist põhjustega, miks nõudlus illegaalsete toodete järele püsib.

Paides toimunud arutelus „„Veibi-Vellod“ ja veipivad noored – miks salaturg võidab ja mida teha teisiti?“ käsitleti salaturu probleemi ettevõtluse, järelevalve, noorte, lapsevanemate, vaimse tervise ja poliitikakujundamise vaatenurgast. Tõdeti, et tegemist on ühiskondliku probleemiga, mis vajab mitmete osapoolte koostööd – poliitikud, järelevalve, kodud ja lastega tegelevad asutused.

Arutelus rõhutati, et salaturu vähendamine vajab terviklikku lähenemist: tõhusamat tegutsemist illegaalsete müüjate vastu, toimivaid reegleid nii ettevõtjatele kui ka järelevalveasutustele, aga ka noorte ja lapsevanemate teadlikkuse suurendamist ning pikaajalisemat ennetustööd.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektori Mait Paltsi sõnul tuleb iga uue piirangu puhul hinnata mitte ainult selle eesmärki, vaid ka seda, kas riik suudab piirangut päriselt jõustada ja millise käitumise see turul kaasa toob. „Kui me räägime e-sigarettide illegaalse turu probleemist, siis millegi ära keelamine ei maksa midagi, aga sageli jäetakse arvestamata, kui palju maksab selle keelu järelevalve. Kui nõudlus jääb alles ja seaduslikku turgu järjest kitsendame, liigub osa sellest lihtsalt sinna, kus riigil on kõige raskem kontrolli teostada,“ ütles Palts.

Arutelus kõlas hinnang, et e-sigarettide salaturu osakaal võib Eestis ulatuda 50-80 protsendini ning mõnes piirkonnas veelgi kõrgemale. Mida suuremaks illegaalne turg kasvab, seda enam hakkab see toimima nagu tavapärane ettevõtlus: tekivad välja kujunenud tarneahelad, logistika ja püsivad müügikanalid. Samal ajal puuduvad salaturul seadusliku kaubandusega kaasnevad vanusekontroll, toote koostise ja kvaliteedi kontroll ning maksude tasumine.

Palts rõhutas noorte ligipääsu piiramise eesmärk on ilmselge ja kõigil ühine. Arutelu keskmes oli aga küsimus, millised meetmed viivad päriselt väiksema salaturuni ja alaealiste ligipääsu vähendamiseni. Paneelis tõi Palts esile ka selle, et salaturule liikuv raha tähendab riigile saamata jäävat maksutulu, samal ajal kui tõhus järelevalve, ennetustegevus ja huvihariduse toetamine vajavad ise ressursse.

Maksu- ja Tolliameti aktsiiside osakonna juhataja Jekaterina Nikitina rõhutas samuti, et järelevalve seisukohast on üks olulisemaid küsimusi regulatsioonide tegelik rakendatavus: „Järelevalve seisukohast on oluline, et kehtivad nõuded oleksid selged ja nende täitmine praktikas kontrollitav. See loob paremad eeldused nii nõuete järgimiseks kui ka tõhusaks järelevalveks,“ ütles Nikitina.

Arutelus rõhutati ka teadlikkuse ja hariduse rolli. Noortel ja lapsevanematel ei ole alati piisavalt teadmisi sellest, et nikotiin on lastele ohtlik, millised nikotiinitooted on legaalsed, mida need sisaldavad ning millised riskid kaasnevad kontrollimata toodete kasutamisega. Seetõttu ei saa ennetus piirduda üksnes keeldude ja karistustega. Vaja on järjepidevat ja arusaadavat teavitust, mis aitab kujundada ühiskondlikku arusaama, et nikotiinitoodete tarvitamine ei ole riskivaba ega noorte puhul normaalne või aktsepteeritav käitumine.

Samal ajal ei ole lahendus piirangutest loobumine. Arutelus peeti vajalikuks karmimat tegutsemist illegaalsete müüjate vastu, paremat järelevalvet, suuremat teadlikkust nii noorte kui lapsevanemate seas ning pikaajalisemat ennetustööd. Noorte puhul toodi esile ka huvitegevuse, vaimse tervise toe ja avatud suhtluse tähtsus.

Riigikogu liige Lea Danilson-Järg tõi arutelus esile, et riigi vaatest tuleb tagada, et alaealiste kätte need tooted ei satuks. „Täiskasvanu teeb ise oma valikud ja võiks soovitud toote mõistliku pingitusega kätte saada. Riigi vaatest on mõõdetavad eesmärgid väiksem salaturg ja noorte kättesaadavuse piiramine. Ühiskonnas on vaja arutelu, millised sammud meid sinna lähemale aitavad.“