Jäätmeseaduse eelnõu läheb mitmes kohas direktiivist kaugemale

Koda saatis kliimaministeeriumile arvamuse jäätmeseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, toetades selle eesmärki vähendada toidu- ja tekstiilijäätmete koguseid, kuid tõi välja mitmed täpsustamist vajavad muudatused ja jäätmete raamdirektiivist kaugemale minevad sätted, mis tuleks eelnõust välja jätta.

Toidujäätmete arvestus olgu ettevõtte, mitte tegevuskohapõhine
Eelnõu kohaselt peavad teatud toidukäitlejad pidama tegevuskoha põhjal arvestust aasta jooksul tekkinud toidujäätmete ja annetatud toidu koguste üle igas toidukäitlemise etapis. Direktiiv aga ei nõua, et arvestust tuleb pidada iga tegevuskoha kohta eraldi.

Tegime ettepaneku muuta sõnastust selliselt, et toidukäitleja peab arvestust pidama juriidilise isiku, mitte iga tegevuskoha kohta eraldi. Selline lahendus ei oleks ettevõtetele nii koormav kui tegevuspõhine arvestuse pidamine.

Lisaks palusime ministeeriumil täpsustada, mida mõeldakse „toidukäitlemise etappide“ all.

Annetatud toidu osakaalu avalikustamine veebilehel ei peaks olema kohustuslik
Eelnõuga pannakse suurematele toidupoodidele ja toidutootjatele kohustus avalikustada oma veebilehel igal aastal andmed selle kohta, kui suure osa maha kantud toidust nad on annetanud. Direktiiv sellist kohustust ette ei näe.

Koda peab oluliseks, et direktiiv võetakse üle miinimummahus. Kui ettevõtjal on annetatud toidu osakaal madal ja ta soovib seda esile tuua, saab ta seda teha vabatahtlikult. Lisaks jõuab see info juba niigi kestlikkusaruandesse, kui ettevõtja või tema emaettevõtja seda koostab.

Samuti pole ei eelnõus ega seletuskirjas selgitatud, mida tähendab maha kantud toit. Puudub selgus, kas see on kitsam, laiem või samatähenduslik mõiste kui kehtivas jäätmeseaduses sätestatud toidujäätme mõiste.

Tegime ettepaneku jätta annetatud toidu osakaalu esitamise kohustus veebilehel eelnõust välja või vähemalt lugeda see täidetuks, kui andmed avalikustatakse juba kestlikkusaruandes. Samuti palusime määratleda maha kantud toidu mõiste, kui esitamiskohustus säilib eelnõus.

Vaja on riiklikku juhendit toidujäätmete ja kõrvalsaaduste liigitamiseks
Ettevõtjatelt saadud tagasiside kohaselt on toidujäätmete piiritlemine praktikas keeruline. Toidu tootmisel tekkivate vahe- ja kõrvalsaaduste ning tehnoloogilise kao liigitamine toidujäätmeteks, biojäätmeteks, kõrvalsaaduseks või söödaks suunatavaks materjaliks nõuab eksperditeadmisi, kuid eelnõu ega seletuskiri ei sisalda selleks juhendeid.

Seetõttu tegime ettepaneku koostada koostöös erasektoriga riiklik liigutusjuhend hiljemalt kuus kuud enne arvestuskohustuse rakendumist 2028. aasta 1. jaanuaril.

Sortimisuuringu rahastamiskohustuse jaotus vajab selgust
Eelnõuga luuakse riiklik jäätmete sortimisuuring, mille tulemusi kasutatakse muu hulgas laiendatud tootjavastutuse kohustuste arvutamisel ja täitmise hindamisel ning kogumisvõrgustiku tulemuslikkuse hindamisel. Tegemist on ühe koondsortimisuuringuga segaolmejäätmete kohta, mille käigus hinnatakse jäätmete koostist tervikuna, kuid selle koostise sees mõõdetakse ka eraldi konkreetsete jäätmefraktsioonide osakaalu.

Eelnõu kohaselt kaetakse sortimisuuringu kulud riigieelarvest või muudest vahenditest, seal hulgas osaliselt probleemtoote tootja või tootjate ühenduse poolt. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu aga, mille alusel otsustatakse, kas tasumise kohustus lasub tootjal või tootjate ühendusel, ega see, milline osa kuludest jääb riigi ja milline ettevõtjate kanda.

Seetõttu leidsime, et seletuskiri peab täpsustama, kuidas ja millises proportsioonis jaguneb rahastamiskohustus. Samuti rõhutasime, et kulude arvestus peab olema läbipaistev.

Tekstiilitoote kasutusaega ei peaks teenustasu arvutamisel arvesse võtma
Eelnõuga rakendatakse tekstiil-, tekstiiliga seotud ja jalatistootjatele laiendatud tootjavastutuse põhimõte, millega seoses peavad tootjad liituma tootjate ühendusega ja tasuma ühendusele teenustasu.

Eelnõu kohustab tootjate ühendust võtma tootjale teenustasu arvutamisel arvesse ka toote kasutusaega. Direktiiv seab selle liikmesriikide õiguseks, mitte kohustuseks. Kuna praegu puudub toote kasutusea usaldusväärseks mõõtmiseks laialdaselt tunnustatud liiduülene metoodika, tegime ettepaneku see kohustus eelnõust välja jätta.

Seletuskirjas toodud mõjuanalüüs vajab täiendusi
Kuna eelnõuga kaasnevad nii toidu- kui ka tekstiilijäätmetega kokkupuutuvatele ettevõtjatele uued kohustused, on oluline saada selge pilt sellest, milline on halduskoormuse kasv ja kuidas mõjutavad eri kohustused koosmõjus ettevõtjate igapäevatööd.

Peame vajalikuks, et seletuskirja täiendatakse koondhinnanguga, mis muu hulgas analüüsiks, milliseid muudatusi tuleb teha toidujäätmetega seotud kohustuste tõttu tööprotsessides ning mis on kohustustega kaasnevad ühekordsed kulud ja mis iga-aastased kulud. Tekstiili laiendatud tootjavastutuse osas palusime muu hulgas, et seletuskiri selgitaks, millistest kuluartiklitest tootja rahaline kohustus eeldatavalt koosneb, ning esitada sortimisuuringu puhul eeldatav kulu tonni kohta.

Plaanitavate muudatustega saad lähemalt tutvuda siin.