Ettevõtlusliidud valitsusele: Nutri-Score'i kasutuselevõtt Eestis ei ole teaduspõhiselt tõendatud

Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Leivaliit, Eesti Kalaliit, Eesti Karastusjookide Tootjate Liit ja Eesti Aiandusliit saatsid täna vabariigi valitsusele pöördumise, milles rõhutavad, et Eesti ei peaks vabatahtlikult kasutusele võtma ühtegi pakendimärgistuse süsteemi kuni Euroopa Liidus pole kokku lepitud ühtses, teaduspõhises ja toidukultuure arvestavas lahenduses. Pakendi esikülje märgistuse eesmärk peaks olema tarbijainfo lihtsustamine, mitte eksitamine.

Toidumärgistuse eest vastutav Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Nutri-Score’i ehk valgusfoori laadse pakendimärgistuse kasutuselevõttu üleeuroopalise suundumusena, kuid tegelikkuses on vähemalt seitse riiki Nutri-Score’i osas väga kriitilised.  Näiteks Itaalia on süsteemist kategooriliselt keeldunud, Kreeka on selle vastu avalikult seisukoha võtnud, Rumeenia on kasutuselevõtu pausile pannud ning Hollandi ja Poola uurimisrühmad on avaldanud süsteemi algoritmi ja tõendusbaasi suhtes tugevat kriitikat. Märgistusest on loobunud ka üha enam rahvusvahelisi ettevõtteid, sh Danone, Ferrero ja Nestlé (osaliselt). 

„Jääb selgusetuks, miks Eesti praegusel hetkel nii intensiivselt Nutri-Score’i kasutuselevõtu suunas liigub, samal ajal kui selle suhtes kahtlejaid ning märgisest loobujaid tekib juurde,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.  

Potiseppa sõnul põhineb oluline osa Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi viidatud teaduskirjandusest tarbijakatsetel, simulatsioonidel ja modelleerimisuuringutel. Need uuringud mõõdavad eelkõige märgistuse arusaadavust või valikuid kontrollitud katsekeskkonnas, kuid ei tõenda, et Nutri-Score vähendaks päriselus ülekaalulisust või parandaks rahvastiku tervisenäitajaid.

„Rahvastiku ülekaalulisus on kahtlemata tõsine probleem, millega tuleb tegeleda, kuid selle lahendamiseks kasutatavad meetmed peavad olema teaduspõhiselt tõendatud. Nutri-Score seda täna pole. Prantsusmaal võeti Nutri-Score kasutusele juba 2017. aastal, ent sealsed ülekaalu ja rasvumise näitajad on endiselt kasvutrendis. Ehk et üheksa aasta jooksul pole Nutri-Score mingit mõju avaldanud. Isegi näiliselt paranev ostukäitumine parema hinnanguga kaupu ostes ei võrdu positiivse mõjuga rahvatervisele,“ rõhutas Potisepp.

Lihtsustatud fooripõhine märgis võib anda tarbijale eksitava signaali, justkui oleks traditsiooniline kohalik toode olemuslikult halb, kuivõrd see ei arvesta toote tarbitavat kogust, toote päritolu, naturaalset koostist ega kultuurilist rolli.

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimehe Kerli Atsi sõnul eeldab tarbija, et pakendi esiküljel olev märgis annab kiire ja usaldusväärse hinnangu toote tervislikkusele. „Nutri-Score seda ootust paraku ei täida. Süsteem hindab tooteid standardiseeritud algoritmi järgi, mis ei arvesta toidu töötlemise astet, vitamiinide ja mineraalainete sisaldust ega seda, milline roll on konkreetsel toidul tasakaalustatud menüüs. Selle tulemusena võivad kõrgema hinnangu saada tugevalt töödeldud tooted, samal ajal kui traditsioonilised ja toitainerikkad toidud jäävad kehvemasse kategooriasse. Selline lähenemine ei lihtsusta tarbija valikuid, vaid võib neid hoopis eksitada,“ lisas Kerli Ats.

Nutri-Score'i toetajad rõhutavad sageli, et süsteem motiveerib tootjaid muutma oma tooteid tervislikumaks. „Tegelikult motiveerib see eelkõige parandama toote Nutri-Score'i hinnangut. Need kaks asja ei ole alati üks ja sama. Kui konkurents hakkab sõltuma pakendil olevast tähest, muutub eesmärgiks algoritmi optimeerimine. See tähendab, et vähendatakse mõnda koostisosa, lisatakse teist või kasutatakse rohkem lisaaineid ja magusaineid, et saada parem hinnang tootele. See aga ei tähenda, et toode oleks sisuliselt tervislikum,“ ütles Eesti Karastusjookide Tootjate Liidu juhataja Nele Normak.

Juuni alguses Eesti Toiduainetööstuse Liidu tellimusel ja Norstati läbi viidud tarbijauuringus selgus, et üle poole (63,6%) vastanutest peavad praegust pakendiinfot piisavaks ning alla veerandi (23,2%) sooviks täiendavat tooteinfot.

Ettevõtlusliidud rõhutavad, et enne pakendi esikülje märgistuse kasutuselevõttu tuleks hinnata mitte üksnes selle mõju tarbijate valikutele katsekeskkonnas, vaid ka tegelikku mõju rahvatervisele ning Eesti toidusektorile tervikuna. Euroopa Liidus ei ole tänaseni jõutud kokkuleppele ühtses kohustuslikus pakendi esikülje märgistuses. Seetõttu ei näe ettevõtlusliidud põhjust, miks peaks Eesti vabatahtlikult kiirustama süsteemi kasutuselevõtuga, mille teaduslik põhjendatus ja praktiline kasu on endiselt vaidluse all.

Tutvu pöördumisega SIIN.