Ettevõtlusorganisatsioonid: uus kutse- ja oskusseadus ei tohi vähendada tööandjate rolli
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda koos viie ettevõtlusorganisatsiooniga tegi Riigikogu kultuurikomisjonile ettepaneku muuta kutse- ja oskusseaduse eelnõu selliselt, et tööandjatel säiliks sisuline roll kutsestandardite kujundamisel ja kutsehariduse kvaliteedi hindamisel. Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul võivad praegusel kujul kavandatud muudatused nõrgestada kutsekoolide ja tööandjate koostööd ning vähendada usaldust kutsete kvaliteedi vastu.
Kaubanduskoda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Masinatööstuse Liit ning Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit leiavad, et seaduse eesmärgiks peab olema haridus- ja töömaailma sidususe parandamine. Selle saavutamiseks peab kompetentside arendamine ja nende tõendamine põhinema era- ja avaliku sektori koostööl.
7. septembril toimunud kohtumisel Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatega jõudsid ettevõtlusorganisatsioonid võimaliku kompromissini. Selle elluviimiseks tuleb eelnõus muuta kolme olulist põhimõtet.
Valdkondlikul eksperdikogul peab säilima sisuline otsustusõigus
Eelnõu kohaselt muutuks haridus- ja töömaailma esindajatest koosnev valdkondlik eksperdikogu kutseasutust nõustavaks koguks. Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei ole üksnes nõuandev roll piisav, sest see võimaldaks kutseasutusel eksperdikogu arvamusest kõrvale kalduda.
Seetõttu tegid organisatsioonid ettepaneku, et kutsestandardite ja kompetentsiprofiilide väljatöötamine, uuendamine ja kehtestamine toimuks valdkondliku eksperdikogu heakskiidul. Heakskiiduta võiks kutseasutus otsuseid teha üksnes erandlikel ja seaduses selgelt sätestatud juhtudel.
Mitme kutseandja määramine vajab eksperdikogu heakskiitu
Eelnõu lubab põhjendatud juhul anda ühe kutse andmise õiguse mitmele kutseandjale. Ettevõtlusorganisatsioonid ei näe selleks üldjuhul praktilist vajadust ning juhivad tähelepanu riskile, et mitme kutseandja puhul võivad ressursid killustuda ja kutse andmisega seotud kulude katmine muutuda keerulisemaks.
Kui mitme kutseandja kasutamine on siiski põhjendatud, peaks selle otsuse ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul heaks kiitma valdkondlik eksperdikogu.
Esmakutse kvaliteet peab olema töömaailmaga valideeritud
Üks suuremaid muudatusi puudutab esmakutse andmist. Praegu eeldab esmakutse saamine konkursiga valitud kutseandja korraldatud kutseeksami läbimist, kuid eelnõu järgi piisaks edaspidi õppeasutuse otsusest. Iga õppeasutus saaks ise otsustada, kuidas õppija kompetentsust õppeprotsessi jooksul või lõpetamisel hinnata.
Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul võib selline muudatus vähendada tööandjate rolli omandatud oskuste kvaliteedi hindamisel ning tekitada olukorra, kus sama esmakutse ei tähenda eri õppeasutustes enam tingimata ühtset ja võrreldavat kompetentsitaset. Samuti võib nõrgeneda õppeasutuste ja tööandjate koostöö, sest tööandjate roll õpitulemuste ja omandatud oskuste kvaliteedi hindamisel väheneb või kaob.
Seetõttu tuleb esmakutse andmisse kaasata vastava valdkonna töömaailma kutseandja või selle puudumisel valdkondlik eksperdikogu. Kui töömaailma osalusel sõltumatut kompetentsuse hindamist ei toimu, ei peaks kooli lõpetamisel saadavat kvalifikatsiooni ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul nimetama esmakutseks, vaid õppeasutuse lõputunnistuseks või rakenduskeskhariduse diplomiks.