Mõju hindamise metoodika peab sisaldama kumulatiivse mõju hindamise kohustust

Justiits- ja digiministeeriumis on valminud uus mõju hindamise metoodika kavand, mille eesmärk on ajakohastada riigi õigusloomeliste otsuste ettevalmistamist. Uus metoodika määrab ära, kuidas ametnikud peavad analüüsima uute seaduste, määruste ja arengukavade sotsiaalseid, majanduslikke ning keskkonnaalaseid mõjusid. Koja hinnangul ei tohi jääda hindamata kumulatiivne mõju ning selgete mõju hindamise kriteeriumite puudumine võib tuua ebaühtlase praktika.

Mis on mõju hindamise metoodika ja miks seda vaja on?
Mõju hindamise metoodika on eeskiri ja tööriistakomplekt riigiametnikele, kes valmistavad ette seaduseelnõusid ja arengukavasid. Selle peamine eesmärk on tagada, et enne uute kohustuste ja piirangute kehtestamist oleksid selgelt läbi mõeldud ning analüüsitud otsuse reaalsed tagajärjed.

Metoodika aitab veenduda, et õigusakti loomine on põhjendatud ning võimalikke alternatiive on kaalutud. Samuti kohustab see kaardistama, millist rahalist ja ajalist lisakoormust ehk halduskoormust uued nõuded inimestele ning ettevõtetele tekitavad. Kõige selle tulemusel aitab korralik mõjuanalüüs vältida ootamatuid negatiivseid kõrvalmõjusid majandusele, keskkonnale ja ühiskonnale tervikuna.

Mis uues metoodikas muutub?
Võrreldes kehtiva ehk 2021. aasta versiooniga toob uus metoodika kavand kaasa mitmeid põhimõttelisi muudatusi.

Esmalt loobutakse jäikadest hindamiskriteeriumidest. Senisest kolme palli süsteemist ning fikseeritud reeglitest olulise mõju tuvastamisel loobutakse. Hetkel peab mõju olulisust hindama nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ning soovimatute mõjude risk. Mõju loetakse oluliseks kindlate kriteeriumide kombinatsioonide alusel. Iga kriteeriumi puhul hinnati mõju kolme palli süsteemis (suur, keskmine, väike). Edaspidi hakatakse mõju olulisust käsitlema kontekstipõhiselt ja kindlad kriteeriumid kaovad.

Uues metoodikas lähtutakse proportsionaalsuse põhimõttest: mida olulisem on mõju, seda põhjalikumalt tuleb seda analüüsida. Kuna kõigi võimalike mõjude detailne uurimine ei ole iga muudatuse puhul otstarbekas ega võimalik, tuleb tuvastada nn „mõju teravik“ ehk kõige olulisem mõju ning suunata sinna rohkem analüütilist ressurssi. Seega muutub rõhuasetus, varasema kindlama hindamismudeli asemel tuleb analüüsi põhjalikkus valida konkreetse muudatuse ja selle mõjude põhjal.

Koja hinnangul ei tohi unustada kumulatiivse mõju hindamist
Koda esitas kavandatud uue metoodika kohta justiits- ja digiministeeriumile arvamuse, kus tegime ettepaneku täiendada mõju hindamise metoodikat kohustusega analüüsida kavandatavate regulatsioonide kumulatiivset mõju, sh kumulatiivset mõju ettevõtjatele. Tõime välja, et praktikas mõjutavad ühte sektorit samaaegselt mitmed eri õigusaktidest tulenevad nõuded. Eriti selgelt on see nähtav näiteks ehitus- ja kinnisvarasektoris, kus ettevõtjad peavad täitma samaaegselt keskkonna-, energiatõhusus-, planeerimis- ja ohutusnõudeid. Iga üksik muudatus või nõue võib eraldiseisvana näida väheoluline või põhjendatud, kuid kõigi uute kohustuste, piirangute ja halduskoormuse koostoimel tekib ettevõtjatele ulatuslik ning koormav lisamõju. Seega peab mõjuanalüüs olema tasakaalustatud ning hindama regulatsioonide kogumõju, mitte piirduma vaid üksikute normide vaatlemisega.

Juhtisime ministeeriumi tähelepanu ka asjaolule, et kui selged reeglid mõju hindamiseks kaovad ja hindamine muutub üksnes "kontekstipõhiseks", võib iga ametnik või ministeerium tõlgendada olulisust erinevalt. Täna esineb tegelikus praktikas sageli pealiskaudseid mõjuanalüüse, mistõttu suureneb risk, et tegelikud mõjud jäetakse "ebaolulistena" üldse analüüsimata. Koda tegi ettepaneku sätestada metoodikas vähemalt kohustuslik kontrollkriteeriumide kogum (nt mõju rahalisele koormusele, sihtrühma suurusele ja konkurentsivõimele), mille täitmisel peab ametnik kirjalikult põhjendama, miks mõju loetakse või ei loeta oluliseks.

Plaanitavate muudatustega saab täpsemalt tutvuda SIIN. Hetkel ei ole teada, millal muudatused jõustuvad.