Pakendiregistri nõuded ei tohi pärssida ettevõtete piiriülest äri
Euroopa Komisjon kavandab pakenditootjate riiklike registrite ühtlustamist, et muuta tootjavastutuse kohustuste täitmine ja kontrollimine liikmesriikides ühetaolisemaks. Muudatus puudutaks eelkõige ettevõtteid, kes lasevad pakendeid turule mitmes ELi liikmesriigis. Koda juhtis Euroopa Komisjoni avalikul konsultatsioonil tähelepanu sellele, et kavandatav süsteem võib väikese piiriülese müügimahuga ettevõtjatele tähendada ebaproportsionaalset haldus- ja kulukoormust.
Mis on ettepaneku sisu?
Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks iga liikmesriik looma või kohandama oma pakenditootjate registrit, kuid registreerimise ja aruandluse vorm ning nõutav andmekoosseis ühtlustataks ELi tasandil. Muudatuse eesmärk on muuta ettevõtjate registreerimine ja andmete esitamine liikmesriikides ühetaolisemaks ning parandada tootjavastutuse kohustuste täitmise kontrollitavust. See võimaldaks muu hulgas e-kaubanduse platvormidel kontrollida, kas ettevõtja on nõuetekohaselt registreeritud ja täidab tootjavastutuse kohustusi.
Ehkki Euroopa Komisjoni ettepanek näeb alla 10 tonni pakendeid aastas turule laskvatele ettevõtjatele ette lihtsustatud aruandlusvormi, ei lahenda see peamist probleemi nende jaoks, kes müüvad teistesse liikmesriikidesse vaid üksikuid või väheses mahus tooteid. Laiendatud tootjavastutusega seotud registreerimis- ja halduskohustused loovad ka olukorras, kus tegelik turule lastav kogus on olematu, kuid sellest hoolimata tekivad ettevõttele müügimahuga võrreldes suured kulud.
Vajadus ELi-üleselt ühtlustatud miinimumkünnise järele
Praeguse korra kohaselt võib Eesti väikeettevõte müüa aastas mõne üksiku toote Soome või Saksamaale, kuid sellest tulenevalt tekib kohustus end sihtriigis vastavas registris registreerida ning näiteks määrama ka volitatud esindaja. Koda tegi ettepaneku kehtestada kogu ELis ühtne minimaalne künnis, millest allpool jääva pakendikoguse puhul ei peaks ettevõtjal tekkima ebaproportsionaalseid kohustusi, näiteks volitatud esindaja määramise nõuet. Künnis peab olema piisavalt madal süsteemi kuritarvitamise vältimiseks, kuid piisavalt sisuline, et vabastada tegeliku keskkonnamõjuta ettevõtjad tarbetust koormusest.
Ühtne ühe akna süsteem
Erinevad riiklikud registrid tekitavad tarbetut halduskoormust ja suurendavad vigade tekke riski ka suurematele ettevõtetele, kellel toimub müük mitmesse liikmesriiki. Seetõttu võiks EL liikuda ühtse "one-stop" lahenduse suunas. See tähendaks, et ettevõtja esitab vajalikud andmed üks kord oma asukohariigi registrile ning andmed liiguvad sealt automaatselt teiste asjaomaste liikmesriikide süsteemidesse.
Selgus ja ühtne tõlgendus piiriülestes tehingutes
Süsteem peab tagama ettevõtjatele selguse selles, kellel konkreetses tarneahelas tootjavastutuse kohustus tekib. Eelkõige piiriüleste B2B-tehingute puhul esineb olukordi, kus samade pakendite suhtes tõlgendavad eri osapooled kohustuste tekkimist erinevalt. Näiteks kui ettevõte ostab teisest liikmesriigist pakendatud toorainet enda tootmises kasutamiseks, ei tohiks ta sattuda olukorda, kus tekivad topeltkohustused või ebaselgus kohustuse kandja osas. Rakendusraamistik peab võimalikult selgelt määratlema vastutuse etapis ning pakkuma liikmesriikides ühtset tõlgendusraamistikku.
Süsteemi eesmärk peab olema tootjavastutuse tegelik toimimine ja keskkonnahoid, mitte ettevõtjate sundimine oma tegevuse või müügi piiramiseks Euroopa Liidu siseturul.