Oliver Väärtnõu kõne Ärihooaja avamisel Ämari Lennubaasis 5.09.26

Head Kaubandus- ja Tööstuskoja liikmed ja sõbrad, head külalised!

Tere tulemast järjekordsele Kaubanduskoja ärihooaja avamisele ja suur aitäh Ämari lennubaasile, et olete meid taas vastu võtnud.

On hea näha siin nii palju ettevõtjaid ja ettevõtlusega seotud inimesi. Me kõik teame, et ettevõtlusel tegelikult hooaega ei ole. Ettevõtja jaoks ei lõpe üks hooaeg ega alga teine – töö, otsused ja vastutus kestavad kogu aeg.

Aga ärihooaja algus annab meile hea võimaluse korraks peatuda. Vaadata tagasi sellele, mida oleme teinud, rääkida probleemidest, mis meie majandust ja ühiskonda praegu mõjutavad, ning mõelda sellele, millises suunas võiks Eesti edasi liikuda.

Head kuulajad, täna tahan rääkida kolmest asjast.

Kõigepealt sellest, mida Kaubanduskoda sellel aastal teinud on. Teiseks mõnest probleemist, mis Eesti ettevõtlust ja ühiskonda laiemalt praegu väga otseselt puudutavad. Ja kolmandaks sellest, et järgmise aasta märtsis toimuvad Riigikogu valimised ning see tähendab, et meil kõigil on põhjust küsida, millist Eestit me tegelikult tahame.

Käesolev aasta on Kaubanduskoja jaoks olnud väga tegus! Oleme korraldanud ligi sada erinevat sündmust, seminari ja visiiti. Need numbrid on suured, aga number ise ei ole eesmärk. Oluline on see, et nende sündmuste kaudu jõuavad ettevõtjad kokku, vahetavad kogemusi, leiavad koostööpartnereid ja saavad rääkida kaasa teemadel, mis nende igapäevast tegevust mõjutavad.

Teine number on aga võib-olla veel kõnekam. Kaubanduskoja juristid on sellel aastal koostanud ja saatnud ministeeriumitele ning Riigikogu komisjonidele juba üle 170 arvamuse ja ettepaneku. Seda on umbes 30 võrra rohkem kui möödunud aasta samal ajal. Me ei koosta neid arvamusi sellepärast, et suur number ise kuidagi tähtis oleks. Tegelikult näitab see number hoopis seda, kui palju õigusloomet Eestis luuakse ja kui palju on ettevõtjatel põhjust selles protsessis kaasa rääkida.

Kaubanduskoja missioon on seista ettevõtjate üldiste huvide eest. Ja seda tuleb teha ka siis, kui mõni teema ei ole konkreetse ettevõtte jaoks täna kõige olulisem. Sest ettevõtluskeskkond kujuneb tuhandetest väikestest ja suurtest otsustest, mida tehakse riigis iga päev. Selline õigusloome maht teeb meile jätkuvalt muret. Ja minu arvates on siin üks väga oluline küsimus: kas riik usaldab oma inimesi ja ettevõtjaid?

Meil on tekkinud justkui harjumus mõelda, et iga uue probleemi lahenduseks peab olema uus regulatsioon, uus nõue, uus aruanne või uus kontrollimehhanism. Aga võib-olla peaksime sagedamini küsima ka vastupidist küsimust: Mida riik võiks tegemata jätta? 

Tahan siinkohal tunnustada seda tööd, mida on viimase aasta jooksul tehtud bürokraatia vähendamiseks. Majanduskasvu ja efektiivsuse nõukoja ettepanekute tulemusena on tänaseks kaotatud ca 150 bürokraatlikku nõuet ning 2026. aasta kevadistungjärgul muutis Riigikogu selle töö tulemusena 13 seadust.

See on hea. Ja seda tulebki teha!

Aga ma olen veendunud, et siin ei piisa ühest hoogtööst. Me võime leida sada või kakssada nõuet, mida saab ära kaotada. Ja väga hea, kui me seda teeme. Aga minu küsimus on: mis saab edasi? Sest kui haldusaparaadi sees jääb alles sama mõtteviis, siis tulevad kaotatud nõuete asemele varem või hiljem uued. Seetõttu ei saa bürokraatia vähendamine olla lihtsalt üks projekt või üks hoogtöö. Meil on vaja muutust riigi halduskultuuris.

Enne iga uue kohustuse, aruande või loa kehtestamist peaks olema esimene küsimus:

• Kas seda on päriselt vaja?
• Kas sellest sünnib ühiskonnale piisavalt kasu?
• Kas sama eesmärki saaks saavutada lihtsamalt?
• Ja võib-olla kõige olulisem: kas me saame inimest rohkem usaldada?

Mõni aeg tagasi jäi mulle silma hea näide Soomest. Seal on väiksemate, alla 30 ruutmeetri suuruste kõrvalhoonete puhul ehitusloa nõudeid hiljuti lihtsustatud. Võib ju küsida – mis tähtsust on ühel alla 30-ruutmeetrisel kõrvalhoonel? Tegelikult on sellel väga suur tähtsus. Mitte ehitise enda pärast, vaid sellepärast, millise sõnumi riik oma inimestele annab. 

Riik annab inimesele rohkem otsustusruumi. See on väike muudatus, aga selle taga on suur põhimõte – usaldus. Just selliseid näiteid tahaksime rohkem näha ka Eestis. Olen veendunud, et kui me tahame olla jõukas riik, peame suurendama ka usaldust. Ainult regulatsioonide ja kontrolli juurde tekitamisega majandust tugevamaks ei tee.Aga usaldus ei ole oluline ainult meie suhetes riigiga. See on oluline ka meie suhetes inimestega. Ja seetõttu tahan rääkida inimestest.

Head kuulajad,

ettevõtluskeskkond ei ole ainult maksud, regulatsioonid või energiakulu. Lõpuks on ettevõtluse keskmes inimene. Ja võib-olla ongi Eesti järgmiste aastate üks olulisemaid küsimusi see, kas meie inimeste oskused ja valmisolek õppida muutuvad sama kiiresti kui meie majandus.

Tehnoloogia areneb kiiresti. Tehisintellekt muudab juba praegu töö sisu ja tööturu struktuuri. Mõned tööd kaovad, paljud tööd muutuvad ja tekivad täiesti uued ametid. See tähendab, et konkurentsivõime küsimus ei ole enam ainult selles, mida ettevõte toodab või millist tehnoloogiat kasutab. Üha rohkem on küsimus selles, kui kiiresti suudavad inimesed õppida.

Kaubanduskoda on viimastel aastatel pööranud palju tähelepanu noortele, haridusele ja õppimisele. Oleme tunnustanud noori juhte, käivitanud noorte juhtide klubi ning kohtunud pea igal nädalal erinevate koolijuhtide ja haridusvaldkonna eestvedajatega.

Miks? 

Sest just nendest inimestest sõltub väga palju see, milline on Eesti majandus ja ühiskond kümne või kahekümne aasta pärast. 

Ja siin on üks number, mille peale peaksime minu arvates tõsiselt mõtlema. Eestis on noorte töötuse määr Euroopa Liidu üks kõrgemaid – värskeima Eurostati statistika järgi 26,1 protsenti. See on 11 protsendipunkti kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Saksamaal on sama näitaja 7,2 protsenti, Poolas 12 ja Lätis umbes 15 protsenti.

Me räägime palju sellest, kuidas noored peaksid õppima. Aga ilmselt peaksime rohkem rääkima ka sellest, kuidas noored jõuavad õppimisest tööni. Noore inimese esimene töökoht on väga oluline. See ei ole ainult esimene palganumber. See määrab suuresti trajektoori – see on esimene kokkupuude vastutuse, tööharjumuse ja meeskonnaga.

Ja siin on ka ettevõtjatel oma roll. Me ei saa oodata, et kool kasvatab valmis töötaja ja riik lahendab tööjõuprobleemi. Meie ettevõtjatena peame samuti olema valmis noortesse investeerima, andma neile esimese võimaluse ja õpetama neid töö käigus. Ja samal ajal peab ka haridussüsteem paremini arvestama sellega, millist inimest Eesti majandus vajab.

Kõik noored ei pea minema ülikooli. Ja see ei peaks olema ka eesmärk omaette. Hea kutse- ja ametiõpe on Eesti majanduse jaoks sama oluline kui hea üld- ja kõrgharidus.

Kui ettevõtjad räägivad pidevalt oskuste puudusest, tööjõupuudusest ja tootlikkusest, siis ei saa me samal ajal lubada, et kutseõpe jääb haridussüsteemis teisejärguliseks. Seetõttu teeb meile muret olukord, kus räägime hariduse tähtsusest ilusate sõnadega, aga samal ajal väheneb kutseõppe rahastuse osakaal. Kui oleme seadnud eesmärgiks kvaliteetse hariduse, siis peab sellele eesmärgile järgnema ka päris rahastus.

Kaubanduskoda tahab järgnevatel aastatel koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga töötajate oskuste arendamisele rohkem tähelepanu pöörata. Tahame leida lahendusi, kuidas muuta inimeste arendamine ettevõtjale lihtsamaks, praktilisemaks ja tulemuslikumaks. Sest nagu ma juba ütlesin, ei konkureeri me enam ainult toodete, hinna ja tehnoloogiaga. Me konkureerime sellega, kui kiiresti suudavad meie inimesed õppida ja muutustega kaasa minna.

Ja lõpuks kolmas teema – järgmise aasta Riigikogu valimised.

Järgnevate kuude jooksul lubavad kõik erakonnad meile nii mõndagi. Meie ülesanne ettevõtjatena on küsida nende käest mitte ainult seda, mida nad teha tahavad, vaid eelkõige seda, kuidas nad seda teha kavatsevad.

• Milline on Eesti majanduse kasvumudel?
• Kuidas suurendame tootlikkust?
• Kuidas muudame maksukeskkonna konkurentsivõimeliseks ja ettevõtjale prognoositavaks?
• Kuidas muudame bürokraatia vähendamise püsivaks osaks riigi toimimisest?
• Ja kuidas tagame, et meie haridus- ja tööjõupoliitika annaks Eesti inimestele need oskused, mida meie majandus tegelikult vajab?

Need ei ole lihtsad küsimused. Aga just nendele ootame meie vastuseid. Kaubanduskoda on ja jääb apoliitiliseks organisatsiooniks, aga apoliitilisus ei tähenda apaatsust. Me plaanime kohtuda kõigi erakondadega ja kuulata nende mõtteid ettevõtluse, majanduse, hariduse ja riigi rahanduse kohta.

Omalt poolt panustame kindlasti sellesse diskussiooni. Soovime sügise jooksul töötada välja enda seisukohad maksupoliitika, energeetika, hariduse, innovatsioonipoliitika ja muude teemade osas ning neid ka poliitikutega jagada. Ootame, et meie ettepanekuid võetakse tõsiselt. Ja ootame ka usaldust ettevõtjate vastu – mitte ainult sõnades, vaid otsustes.

Loomulikult soovitan ka kõikidel teil kasutada järgmisi kuid, et küsida kandideerivatelt poliitikutelt konkreetseid seisukohti teile huvipakkuvatel teemadel, ning julgustan pakkuma ka ise ideid, kuidas Eesti elu paremaks muuta. See on meie võimalus ja kohustus.

Soovin veel kord tänada Ämari lennubaasi, et olete meid taas vastu võtnud. Ka riigikaitse teemad lähevad meile väga korda ning ettevõtjate valmisolek panustada Eesti laiapindsesse riigikaitsesse on suur. Oleme ka edaspidi valmis selles koostöös kaasa mõtlema ja oma panuse andma.

Ja teile, head ettevõtjad, soovin algavaks ärihooajaks häid otsuseid, uusi võimalusi ja kordaminekuid. Loodame, et aasta pärast siia kokku tulles saame öelda, et Eesti ettevõtetel ja Eesti majandusel on läinud paremini.

Aitäh ja kena õhtu jätku!