Meie töövõidud


MAKSUD

  • Kaubanduskoja eestvedamisel jõudis seadusesse põhimõte, et maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat.
    Maksukeskkonna ettenähtavuse suurendamiseks esitas kaubanduskoda 2014. aasta sügisel riigikogule ettevõtjate ühispöördumise, millele andis oma toetusallkirja ligi 1300 ettevõtjat ja ettevõtlikku inimest. Pöördumises tegime ettepaneku, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat. Riigikogu kiitis meie ettepanku 2015. aasta veebruaris heaks ning muudatus jõustus 1. juulil. Tegemist oli ajaloolise hetkega, sest esimest korda jõudis rahvaalgatuse korras tehtud ettepanek seadusesse.
  • Aitasime tervise- ja spordikulud vabastada erisoodustusmaksust.
    Liigse maksustamisega ei tohi pärssida tööandja investeeringuid töötaja tervisesse. Olukorra parandamiseks tegime riigile ettepaneku võimaldada tööandjal maksuvabalt hüvitada töötajale teatud tervisekulud. Tänaseks on riigikogu vastu võtnud seadusemuudatused, millega vabastatakse töötaja spordi- ja tervisekulud 400 euro ulatuses aastas erisoodustusmaksust. Tööandjal võimaldatakse maksuvabalt hüvitada spordirajatiste regulaarse kasutamisega seotud kulud, olemasolevate spordirajatiste ülalpidamiseks vajalikud kulud, kulud taastusravi teenustele, avalike rahvaspordiürituste osavõtutasu ning  ravikindlustuslepingu kindlustusmaksed. Kuigi kaubanduskoda tegi  ettepaneku jõustada muudatus juba 2017. aasta algusest, hakkab muudatus kehtima 2018. aasta 1. jaanuaril. 
  • Töötaja majutamise kulud vabastatakse erisoodustusmaksust.
    Tänu meie pingutustele antakse tööandjale võimalus hüvitada maksuvabalt töötaja majutamise kulud. Seda saab teha juhul, kui töötaja elukoht on vähemalt 50 km kaugusel töökohast ning töötajal puudub lähemal eluase. Kui töökoht on Tartus või Tallinnas, saab töötajale majutamist maksuvabalt hüvitada 200 euro ulatuses ühes kuus, mujal 100 euro ulatuses. Muudatus jõustub 2017. aasta 1. augustil ja rakendub ka juulikuu kuludele.
  • Laiendatakse tööandja võimalusi tasuda maksuvabalt töötaja transpordi eest kodu ja töökoha vahel.
    Tänu kaubanduskoja ettepanekule ei loeta enam erisoodustuseks tööandja kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui töötaja elab vähemalt 50 kilomeetri kaugusel töökohast või kui tööandja korraldab töötajatele transporti bussi või vähemalt kaheksakohalise sõidukiga. Muudatus jõustub 2017. aasta 1. augustil ja rakendub ka juulikuu kuludele. 
  • Kaubanduskoja ettepanekul tõsteti välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 32 eurolt 50 euroni. 2015. aasta mais tegi kaubanduskoda rahandusministeeriumile ettepaneku tõsta välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäära. 32-eurone piirmäär oli püsinud muutumatuna juba 14 aastat. Meie ettepanek võeti arvesse ning alates 1. jaanuarist 2016 tõusis välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 euroni.
  • Oleme seisnud tänase ettevõtete tulumaksusüsteemi säilimise eest.
    Aastate jooksul on korduvalt soovitud muuta ettevõtete tulumaksusüsteemi, kuid kaubanduskoda on sellistele plaanidele alati selgelt vastu olnud ning tänu sellele ei ole ettevõtete tulumaksusüsteemis põhimõttelisi muudatusi tehtud.
  • Meie ettepanekul suurendati isikliku sõiduauto kasutamisega töösõitudeks seotud maksuvaba hüvitist 256 eurolt 335 euroni. Muudatus jõustus 1. septembril 2014.
  • Toetasime käibemaksukohustuslase piirmäära tõstmist 16 000 eurolt 40 000 euroni.
    Muudatus jõustub 1. jaanuaril 2018.
  • Kaubanduskoja ettepanekul vabastati lähetusega seotud majutuskulud täies ulatuses erisoodustusmaksust.
    Kaubanduskoda tegi 2011. aasta aprillis rahandusministeeriumile ettepaneku kaotada lähetusega seotud majutuskulude maksuvaba piirmäärad, mis Eesti-sisese lähetuse korral oli 77 eurot ning välislähetuse korral 128 eurot päevas. Leidsime, et lähetusega seotud majutuskulu on otseselt seotud ettevõtlusega ning seda ei peaks käsitlema erisoodustusena. Meie ettepanekut võeti kuulda ning piirmäärad kaotati alates 1. jaanuarist 2012. Selle tulemusena säästavad ettevõtjad iga aasta üle miljoni euro.
  • Aitasime juhatuse liikme tööga seotud tasemekoolituse kulud vabastada erisoodustusmaksust.
    Riik plaanis vabastada vaid töötajate tasemekoolituse ja vabaharidusliku koolituse kulud erisoodustusmaksust, kuid meie ettepanekul anti maksuvabastus ka juhatuse liikmete koolituskuludele. Muudatus jõustus 2012. aasta 1. jaanuaril.

VÕITLUS HALDUSKOORMUSEGA

  • Kaubanduskoja survel pöörab riik senisest suuremat tähelepanu ettevõtjate halduskoormuse vähendamisele.
    2015. aasta lõpus esitasime riigile 62 konkreetset ettepanekut bürokraatlike nõuete vähendamiseks, millest riik lubas ellu viia 49. Tänaseks on ellu viidud 16 ettepanekut (nt lihtsustatud on statistikaaruannete täitmist ning elamisloa ja ehitusloa taotlemise protsessi) ning paljud ettepanekud on veel töös. Statistikaamet ja maksuamet on alustanud koostööd, et vähendada ettevõtjate aruandluskohustust. Esmalt soovitakse halduskoormust vähendada seoses tööjõumaksude deklareerimise ja palgastatistikaga.
  • Sõidupäevikud kaovad.
    Meie ettepanekul kaotab riik firmaautode sõidupäevikute täitmise kohustuse. Erisoodustuse hinna arvutamise aluseks on edaspidi sõiduauto võimsus. Muudatus plaanitakse jõustada alates 1. jaanuarist 2018. 
  • Aitasime tõsta auditi ja ülevaatuse piirmäärasid.
    Kaubanduskoja toetusel tõsteti 2016. aasta algusest raamatupidamise aastaruande auditi piirmäärasid kaks korda ning ülevaatuse piirmäärasid 1,6 korda. Selle tulemusena vabanes üle 1000 ettevõtja auditi või ülevaatuse kohustusest.
  • Eesti ettevõtted ei hakka vastutama Eestisse lähetatud töötajate töölepingute eest.
    Kui Eesti ettevõte tellib välismaa ettevõttelt teenuse ning välismaa ettevõte lähetab teenuse osutamiseks Eestisse oma töötajad, siis sotsiaalministeeriumi esialgse plaani kohaselt pidi Eesti ettevõte vastutama välismaa ettevõtte töötajatega seonduvate dokumentide esitamise eest tööinspektsioonile. Olime sellise kohustuse kehtestamisele vastu, sest Eesti ettevõtted ei kogu ega säilita välisriigi ettevõtte töötajatega seonduvaid dokumente. Tegime ettepaneku panna see kohustus Eestisse lähetatud töötaja tööandjale ehk välisriigi ettevõttele. Ministeerium võttis meie seisukohta kuulda.
  • Tööandja ei pea iga kuu riigile esitama erivajadusega inimese eest sotsiaalmaksu maksmise taotlust.
    Kaubanduskoda on juhtinud tähelepanu probleemile, et kui ettevõtja on võtnud tööle erivajadusega inimese ning soovib, et riik maksaks selle töötaja eest sotsiaalmaksu, tuleb tööandjal esitada riigile vastav taotlus iga kuu. Meie tõstatatud probleem lahendati 1. juulist 2016 ning täna ei pea tööandja esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu, vaid piisab ühekordsest taotluse esitamisest.

mõju

TÖÖTAMINE

  • Alaealiste tööregulatsioon on muutunud paindlikumaks.
    Oleme pingutanud selle nimel, et leevendada alaealiste töötamisele kehtivaid piiranguid. Mitmed kaubanduskoja ettepanekud on jõudnud töölepingu seadusesse. Näiteks koolikohustuse täitnud alaealisel on lubatud töötada 8 tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Vähemalt 13-aastane koolikohustuslik alaealine võib koolivaheajal töötada 7 tundi päevas ja 35 tundi nädalas. Muudatuste eesmärk on anda alaealistele paremad võimalused töötamiseks ning tööharjumuse omandamiseks. Muudatused jõustusid 8. mail 2017.
  • Välismaalaste palkamine on läinud lihtsamaks.
    Kaubanduskoda on viimastel aastatel esitanud hulgaliselt ettepanekuid, et muuta välismaa spetsialistide palkamine ettevõtjate jaoks lihtsamaks. Mitmed meie ettepanekud on juba jõudnud välismaalaste seadusesse. Näiteks ei pea välismaalasele maksma enam vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka, vaid piisab keskmise palga maksmisest. Tööandja ei pea enam taotlema töötukassa luba konkreetse välismaalase palkamiseks, vaid luba on seotud pakutava töökohaga. Kaubanduskoja ettepanekul on lihtsustatud ka välisinvestorite elamisloaga seonduvaid nõudeid. Näiteks on kaotatud 183 päeva Eestis viibimise nõue ning lihtsustatud on suurinvestorite elamisloa taotlemise protsessi.

AUS KONKURENTSIKESKKOND

  • Riigile tasutud maksusummad on avalikud.
    Kaubanduskoja ettepanekul avalikustab maksu- ja tolliamet iga kvartal oma kodulehel kõikide juriidiliste isikute riigile tasutud maksude koondsumma ning eraldi ka tööjõumaksude summa. Alates 2017. aasta aprillist avalikustatakse ka ettevõtete käibe suurus ja töötajate arv. Avalikustamise eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust, tagada ausat konkurentsi ning tugevdada ühiskondlikku järelevalvet maksukohustuslaste maksukuulekuse üle. Esmakordselt avaldati maksusummad 10. oktoobril 2014. 
  • Toetasime töötamise registri loomist.
    Kaubanduskoda andis jah-sõna töötamise registri käivitamisele, et võidelda senisest efektiivsemalt ümbrikupalkade maksmise vastu. Kuigi töötamise register on raamatupidajatele tööd mõnevõrra juurde toonud, on register oma eesmärki täitnud. See on vähendanud olulisel määral täielikult mustalt töötavate inimeste osakaalu.
  • Aitame suurendada ettevõtjate korruptsiooniteadlikkust.
    Kaubanduskoda on viimastel aastatel pööranud suurt tähelepanu ettevõtjate korruptsiooniteadlikkuse tõstmisele. Oleme näiteks korraldanud koolitusi ja ümarlaudasid ning levitanud korruptsiooniriski maandamise teemalisi infomaterjale.

RIIGIHANKED

  • Värskelt vastuvõetud uude riigihangete seadusesse lisati täiendav meede alapakkumuste vastu võitlemiseks. Ehitustööde tegemiseks korraldatavates riigihangetes põhjustavad sageli probleeme alapakkumised. See tähendab, et mõned hangetel osalevad ettevõtted teevad väga odava pakkumise, saavutades madala hinna tihti tööjõukulude arvelt. Kaubanduskoja eestvedamisel lisati uue riigihangete seaduse eelnõusse säte, mis kohustab ehitushankes osalevat ettevõtjat maksma oma töötajatele palka, mis ei tohi olla väiksem kui 70 protsenti sama valdkonna keskmisest töötasust. Kui hankes parimaks osutuv pakkumus on ebatavaliselt madala hinnaga, kontrollib hankija pakkuja tööjõulukulude andmeid ning palgatingimuse rikkumise korral saab hankija alapakkumuse tagasi lükata. Meetme eesmärk on ausa konkurentsi tagamine ehitushangetes.
  • Ehitushangetele kehtestati pikemad pakkumuse esitamise tähtajad. Uues seaduses on arvestatud ka Kaubanduskoja ettepanekuga, mille kohaselt tuleks ehitushangetele nende mahukuse ja keerukuse tõttu kehtestada tavapärasest pikemad tähtajad pakkumuse esitamiseks. Ettepanekut peeti põhjendatuks ning uues seaduses on pakkumuse esitamise miinimumtähtaeg alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes 25 päeva, üle rahvusvahelise piirmäära ulatuva maksumusega ehitushangetes aga 45 päeva. 
  • Kaubanduskoda tegi riigihangete seaduse menetlemise käigus ettepaneku muuta vaidlustusmenetluses õigusabikulude jagamise korda. Muudatust võeti arvesse ning edaspidi hakkab vaidlustusmenetluses õigusabikulude kandmine toimuma samal põhimõttel nagu kohtuvaidlustes – kaotaja maksab vastaspoole kulud. Lisaks riigilõivule ja eksperditasule saab kulude hulka edaspidi arvestada ka lepingulise esindaja tasud, seda küll mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.
  • Kaubanduskoja ettepanekul lisandus uude seadusesse ka pakkuja kohustus põhjendada, miks pakkumuses sisalduv teave ärisaladuseks märgitakse. Samuti pidasime vajalikuks loetleda seaduses need pakkumuse andmed, mida ei tohi ärisaladuseks tunnistada. Selle tulemusena on uues seaduses sätestatud, et ärisaladuseks ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja osamaksumusi, teenuste hangete puhul ei tohi ärisaladusena märkida ka muid hindamiskriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid ning asjade ja ehitustööde hangete puhul tuleb lisaks maksumusele avaldada alati kõik hindamiskriteeriumitele vastavad pakkumust iseloomustavad näitajad, nii numbrilised kui muud. 

KESKKOND

  • Tänu kaubanduskoja ettepanekule vabanes ca 2000 väikeettevõtjat pakendiaruande auditeerimise kohustusest.
    2015. aasta alguses jõustus pakendiseaduse muudatus, mille kohaselt pidid pakendiettevõtjad laskma oma pakendiaruande auditeerida vandeaudiitoril. Astusime pakendiettevõtjate kaitseks välja ning tegime 2015. aasta mais ettepaneku loobuda pakendiaruannete auditeerimise kohustusest. Keskkonnaministeerium võttis meie arvamust osaliselt kuulda. Alates 1. jaanuarist 2016 vabastati pakendiaruande auditeerimise kohustusest need ettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. Tänu kaubanduskoja ettepanekule hoiavad 2000 väikeettevõtjat iga aasta kokku ca 2 mln eurot. Jätkame võitlust selle nimel, et ka suuremad pakendiettevõtjad vabaneksid pakendiaruande auditeerimise kohustusest. 
  • Kaubanduskoja toetusel muudeti leebemaks heitvee reostusnäitajate piirväärtuseid.
    Varasemalt olid heitvee piirväärtused ülemäära ranged ning need olid läbipaistmatult kehtestatud. Olukord läks paremaks 1. jaanuarist 2017, mil jõustusid mõnevõrra leebemad piirväärtused. Näiteks on suurendatud tsingi sisalduse piirväärtust heitvees.
  • Tänu Kaubanduskojale ei kehtestatud kõikidele suurtele rehvitootjatele auditeerimiskohustust.
    Keskkonnaministeeriumi esialgse plaani kohaselt pidid kõik rehvitootjad, kes toovad turule üle 50 tonni rehve aastas, korraldama regulaarselt audiitorkontrolli. Selle abil sooviti kontrollida, kas PROTOsse esitatud rehvikogused on õiged. Olime sellise kohustuse kehtestamise vastu. Ministeerium loobuski esialgsest auditeerimiskohustuse plaanist. Kaubanduskoja ettepanekul jäeti ära ka turustajate kohustus märkida ostu-müügidokumentidele (lepingud, arved jm) rehvitootjate PROTO andmed.

ÄRIÕIGUS

  • Osaühingu vabatahtlik lõpetamine on muutunud lihtsamaks.
    Oleme korduvalt tõstatanud probleemina ettevõtete vabatahtliku lõpetamise keerukuse. See on murekohaks eelkõige äriühingute puhul, kus ei ole varasid ega võlausaldajaid. Probleemi aitavad leevendada 2015. aasta alguses jõustunud muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamini vabatahtlikult lõpetada äriühingut. Selleks peab osaühing või aktsiaselts ühinema ainuosanikust või –aktsionärist füüsilise isiku varaga. Ühinemise tulemusena lähevad äriühingu kõik õigused ja kohustused üle füüsilisele isikutele, kes vastutab võimalike kohustuste täitmise eest tähtajatult oma varaga.
  • Ettevõtja saab valida majandusaasta aruande avalikustamise aja.
    Kaubanduskoja ettepanekul on ettevõtjatele antud võimalus vahetult enne majandusaasta aruande esitamist valida, kas esitada aruanne äriregistrile kohe või hiljem. Kui ettevõtja soovib aruande registrile esitada hiljem, tuleb ettevõtjal valida aruande esitamise tähtaeg. Sisuliselt tähendab uuendus seda, et ettevõtjal on võimalik otsustada, kas teha majandusaasta aruanne registris avalikult nähtavaks kohe aruande valmimisel või hiljem ettevõtja poolt valitud kuupäeva saabumisel.
  • Ettevõtete registrikaardid on äriregistrist kättesaadavad ka inglise keeles.
    Varasemalt tuli eestikeelsed registrikaardid lasta vandetõlgil tõlkida inglise keelde, kuid tänu kaubanduskoja ettepanekule on alates 2012. aastast võimalik lihtsalt ja mugavalt ilma tõlgi vahenduseta tutvuda äriregistris inglisekeelse registrikaardiga.