Ettevõtete kasumimaksu ei tule. 2026. aasta 1. jaanuarist ei hakanud kehtima ettevõtete kasumimaks, mille suurus oleks olnud 2% ettevõtte kasumist. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleksid ettevõtted pidanud 2026. aastal tasuma kasumimaksu ca 145 miljonit eurot. Koda oli kasumimaksu kehtestamise osas väga kriitiline.
Elektritarbijad ja -tootjad olid 2025. aastal vabastatud sagedusreservide hankimise kulu maksmisest. Koja ja teiste organisatsioonide ettepanekul vabastati nii elektritarbijad kui ka -tootjad 2025. aastal sagedusreservide hankimise kulu maksmisest. Need kulud kattis Elering ülekoormustasust ja kulude suurus oli üle 60 miljoni euro.
Sõiduki vanus vähendab ka ettevõtetele kuuluvate sõidukite automaksu. Koja ettepanekul jõudis 2025. aasta 1. jaanuaril jõustunud mootorsõidukimaksu seadusesse põhimõte, et sõiduki vanus vähendab ka juriidilistele isikutele kuuluvate sõidukite pealt tasutavat iga-aastast mootorsõidukimaksu ja ühekordset sõiduki registreerimistasu. Eelnõu esialgse versiooni kohaselt oleks see põhimõte kehtinud üksnes eraisikutele kuuluvate sõidukite osas.
Mootorsõidukimaksu summa väheneb, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist. Koja ettepanekul jõudis 2025. aastal mootorsõidukimaksu seadusesse põhimõtte, mille kohaselt lüheneb maksustamisperiood, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või kui see kuulutatakse tagaotsitavaks. Näiteks kui sõiduk müüakse välisriiki ja kustutatakse liiklusregistrist 31. jaanuaril, siis tuleb mootorsõidukimaksu maksta üksnes jaanuari, mitte kogu aasta eest.
Pakendimaks jäi kehtestamata. Koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide palvel loobus riik nii 2018. aastal kui ka 2024. aastal pakendimaksu kehtestamisest. Ettevõtete jaoks tähendab see rahalist võitu ca 20 miljonit eurot aastas.
Magustatud joogi maksu ei tule. Riik plaanis nii 2018. aastal kui ka 2024. aastal kehtestada magustatud joogi maksu, kuid koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul loobus riik uue maksu kehtestamisest. Selle tulemusena jääb riigil saamata ca 25 miljonit eurot aastas ning ettevõtetele ei lisandu täiendavat halduskoormust.
Suurenes välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär. Koja ettepanekul tõusis 2025. aasta 1. jaanuarist välislähetuse päevaraha maksuvaba piirmäär 50 eurolt 75 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta ning 32 eurolt 40 euroni iga järgneva päeva kohta.
Tõusis isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise maksuvaba hüvitise piirmäär. Koja ettepanekul suurenes 2025. aasta 1. jaanuarist isikliku sõiduauto töösõitudeks kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäär, mille suurus on nüüd 0,5 (varasemalt 0,3) eurot kilomeetri kohta, kuid mitte rohkem kui 550 (varasemalt 335) eurot kuus.
Aitasime spordi ja tervise edendamise kulud vabastada erisoodustusmaksust. Alates 1. jaanuarist 2018 ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 400 euro ulatuses aastas töötaja kohta. Selle positiivse muudatuse elluviimisse andis olulise panuse ka koda. Maksuvabad ei ole siiski kõik sportimisega ja tervise edendamisega seotud kulud, vaid ainult teatud osa neist. 2025. aasta 1. jaanuarist lisandusid koja ettepanekul maksuvaba piirmäära alla minevate tervise edendamise kulude loetellu massaažiga otseselt seotud kulutused. Lisaks on alates 2025. aastast piirmäära ulatuses maksuvabad kulutused hambaravile ja toitumisnõustamise teenusele, mida osutab kutsega toitumisnõustaja.
Alkoholiaktsiis ei suurene 2025. aasta 1. juulist. Rahandusministeerium soovis tõsta 2025. aasta 1. juulist bensiini, alkoholi ja tubakatoodete aktsiisimäära 5%. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta ära 2025. aasta 1. juuliks plaanitud aktsiisitõusud, sest muudatustega kaasnevad mõjud on põhjalikult analüüsimata. Riik võttis osaliselt meie ettepanekut kuulda, jättes ära 2025. aasta 1. juuliks planeeritud alkoholiaktsiisi tõusu.
Ukraina abistamiseks tehtud annetused on tulumaksuvabad. 2022. aasta märtsis võttis riigikogu koja ettepanekul vastu tulumaksuseaduse muudatuse, mis võimaldas juriidilistel isikutel teha 2022. aasta lõpuni Ukraina heaks annetusi tulumaksuvabalt, kui annetus on tehtud järgmistele organisatsioonidele: MTÜ Eesti Pagulasabi, MTÜ Mondo, Ukraina Kultuurikeskus, Riigikaitse Edendamise Sihtasutus, Eesti Punane Rist, Päästeliit ja Rotary Klubi Tallinn Vanalinn. Koja ettepanekul on seda erisust pikendatud 2027. aasta lõpuni.
Koja eestvedamisel jõudis seadusesse põhimõte, et maksumuudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat. Maksukeskkonna ettenähtavuse suurendamiseks esitas koda 2014. aasta sügisel riigikogule ettevõtjate ühispöördumise, millele andis oma toetusallkirja ligi 1300 ettevõtjat ja ettevõtlikku inimest. Pöördumises tegime ettepaneku, et maksuseaduse muudatuse vastuvõtmise ja jõustumise vahele peab jääma vähemalt pool aastat. Muudatus jõustus 2015. aasta 1. juulil. Tegemist oli ajaloolise hetkega, sest esimest korda jõudis rahvaalgatuse korras tehtud ettepanek seadusesse.
Toidu- ja veterinaarjärelevalve tasud tõusid plaanitust oluliselt väiksemas mahus. Regionaal- ja põllumajandusministeerium tuli 2023. aasta detsembris välja ettepanekuga tõsta uuest aastast toidu- ja veterinaarjärelevalve toimingute tegemise eest võetava tunnitasu määra vastavalt 40 ja 85%. Koda andis ministeeriumile teada, et tasu tõstmine nii suures ulatuses ei ole põhjendatud, sest aastane palgakasv ja inflatsioon on olnud kordades väiksemad. Ministeerium võttis vähemalt osaliselt arvesse koja kriitikat ning tõstis 2024. aastast tasumäärasid 25% ehk esialgu plaanitust oluliselt väiksemas mahus.
Uus saastetasu jäi kehtestamata. Keskkonnaministeerium tuli 2022. aasta kevadel välja ettepanekuga panna ettevõtetele kohustus maksta ringlusse võtmata plastpakendijäätmete eest saastetasu 750 eurot tonni kohta. Koda oli koos kaheksa ettevõtlusorganisatsiooniga sellele ettepanekule vastu, sest saastetasu kehtestamine suurendab motivatsiooni jätta plastpakendijäätmete kogus deklareerimata ning seeläbi suureneb ebaaus konkurents, uue tasu üle on keeruline teostada järelevalvet ning plaanitav saastetasu on ebamõistlikult kõrge. Ministeerium loobus uue tasu kehtestamisest.
Panditulumaks asendati mõistlikuma meetmega. Riik loobus koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide survel panditulumaksust, mis oleks kaasa toonud kontsernisiseste laenude maksustamise tulumaksuga. Panditulumaksu asemel viidi tulumaksuseadusesse põhimõte, mille kohaselt võib maksu- ja tolliamet maksustada emaettevõtjale ja emaettevõtja tütarettevõtjatele antud laenud, kui laenu tingimused viitavad sellele, et sisuliselt on tegemist varjatud kasumieraldisega.
Töötaja majutamise kulud vabastati erisoodustusmaksust. Tänu koja pingutustele on tööandjal alates 2017. aasta 1. augustist võimalus hüvitada maksuvabalt töötaja majutamise kulud. Seda saab teha juhul, kui töötaja elukoht on vähemalt 50 km kaugusel töökohast ning töötajal puudub lähemal eluase. Kui töökoht on Tartus või Tallinnas, saab töötajale majutamist maksuvabalt hüvitada 500 euro ulatuses ühes kuus, mujal 250 euro ulatuses.
Laiendati tööandja võimalusi tasuda maksuvabalt töötaja transpordi eest kodu ja töökoha vahel. Tänu koja ettepanekule ei loeta enam erisoodustuseks tööandja kulutusi töötajate transpordiks elukoha ja töökoha vahel, kui tööandja korraldab töötajatele transporti bussi või vähemalt kaheksakohalise sõidukiga. Muudatus jõustus 2017. aasta 1. augustil.
Kütuste aktsiisitõus lükkus edasi. Koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide survel loobus riik diislikütuse, maagaasi ja teiste kütuste ning elektrienergia aktsiisi tõstmisest 2022. aasta 1. maist.
Eesti ettevõte ei hakka vastutama välismaa renditöötaja tulumaksu tasumise eest. 2019. aasta suvel tuli riik välja ettepanekuga, et Eesti ettevõte peab tasuma oma välismaalasest renditöötaja töötasult tulumaksu, kui välismaa rendileandja ei ole maksu Eestis tasunud. Koja vastuseisu tõttu loobus riik selle ettepaneku elluviimisest.
Suutsime rohkem kui kümme aastat hoida ära arvutitele ja telefonidele täiendava tasu kehtestamist. Koda suutis rohkem kui kümme aastat ära hoida muudatused, mille kohaselt oleks tulnud maksta paljude tehnikaseadmete ostmisel erakopeerimise tasu, et maksta muusika- ja filmiteoste õiguste omajatele õiglast hüvitist selle eest, et inimestel on lubatud ilma autori nõusolekuta kopeerida muusikat ja filme isiklikuks kasutuseks. Olukord muutus 2021. aasta 1. aprillist, sest nüüd tuleb maksta iga ostetud arvuti ja nutitelefoni pealt erakopeerimise tasu.
Koja ettepanekul vabastati lähetusega seotud majutuskulud täies ulatuses erisoodustusmaksust. Tegime 2011. aastal rahandusministeeriumile ettepaneku kaotada lähetusega seotud majutuskulude maksuvaba piirmäärad, mis Eesti-sisese lähetuse korral oli 77 eurot ning välislähetuse korral 128 eurot päevas. Meie ettepanekut võeti kuulda ning piirmäärad kaotati alates 1. jaanuarist 2012.
Aitasime juhatuse liikme tööga seotud tasemekoolituse kulud vabastada erisoodustusmaksust. Riik plaanis vabastada vaid töötajate tasemekoolituse ja vabaharidusliku koolituse kulud erisoodustusmaksust, kuid meie ettepanekul anti maksuvabastus ka juhatuse liikmete koolituskuludele. Muudatus jõustus 2012. aasta 1. jaanuaril.
VÕITLUS HALDUSKOORMUSEGA
Koja ettepanekul tõsteti auditi ja ülevaatuse piirmäärasid. Koja ettepanekul tõsteti 2025. aasta jaanuaris kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid varade ja müügitulu osas 25%. Uued piirmäärad kohalduvad tagasiulatuvalt 2024. aasta 1. jaanuarist alanud aruandeperioodidele ja nende kohta koostatud aruannetele. Muudatuse tulemusena vabanes ligi 600 ettevõtet ülevaatuse kohustusest ning rohkem kui 500 ettevõttel asendus auditi kohustus ülevaatuse kohustusega.
Kaotati firmaautode sõidupäevikud. Meie ettepanekul kaotas riik firmaautode sõidupäevikute täitmise kohustuse. Erisoodustuse hinna arvutamise aluseks on nüüd sõiduauto võimsus. Muudatus jõustus 1. jaanuaril 2018.
Iga ohtliku kemikaali kohta ei pea tööandja hankima ohutuskaarti. Riik võttis arvesse koja ettepanekut ning alates 2021. aasta maist ei pea tööandja enam hankima ohtliku kemikaali ohutuskaarti, kui tegemist on üldsusele pakutava või müüdava ohtliku kemikaaliga või kui ohtlik kemikaal on varustatud piisava teabega, et tööandja saaks rakendada asjakohaseid meetmeid riskide maandamiseks. Seega ei pea tööandja hankima enam ohutuskaarti näiteks nõudepesuvahendite, pesukapslite või muu tavakauplusest kõigile kättesaadava kodukeemia osas.
Riik loobus bürokraatlikest nõuetest soolise palgalõhe vähendamiseks. Koda oli vastu soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatustele, mis oleksid tööandjatele toonud märgatava halduskoormuse tõusu. Näiteks oleksid tööandjad pidanud eelnõu kohaselt vähemalt kord kahe aasta jooksul teavitama töötajaid meeste ja naiste võrdsest kohtlemisest (nt nais- ja meestöötajate keskmisest töötasust). Eelnõuga sooviti kehtestada ka loetelu soopõhistest andmetest, mida kõik tööandjad peavad oma töötajate kohta koguma ja säilitama. Koja ja teiste huvigruppide survel jättis riigikogu selle eelnõu 2019. aasta kevadel vastu võtmata.
Iga töövahendi kohta ei pea koostama ohutusjuhendit. Koja ettepanekul jõudis 2021. aasta 1. märtsil töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse muudatus, mille kohaselt ei pea tööandja koostama kõikide kasutatavate töövahendite kohta ohutusjuhendit, sh näiteks ka pastapliiatsi ja klammerdaja kasutamise kohta. Ohutusjuhendit on vaja vaid juhul, kui seda nõuab töökeskkonna riskianalüüs.
Tööandja ei pea iga kuu riigile esitama erivajadusega inimese eest sotsiaalmaksu maksmise taotlust. Koda juhtis tähelepanu probleemile, et kui ettevõtja võtab tööle erivajadusega inimese ning soovib, et riik maksaks selle töötaja eest sotsiaalmaksu, tuleb tööandjal esitada riigile vastav taotlus iga kuu. Meie tõstatatud probleem lahendati 1. juulist 2016 ning täna ei pea tööandja esitama sotsiaalmaksu maksmise taotlust mitte iga kuu, vaid piisab ühekordsest taotluse esitamisest.
Küberturvalisuse nõuete täitmisel vähenes väikeettevõtete halduskoormus. Koja ettepanekul jõustusid 2025. aasta 1. oktoobril võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete muudatused, mille kohaselt kadus küberturvalisuse seaduse subjektidest mikro- ja väikeettevõtjatel kohustus järgida võrgu- ja infosüsteemides täismahus Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 270019 nõudeid. Selle tulemusena vähenes halduskoormus ca 200 ettevõttel, kes on teenuse osutajad küberturvalisuse seaduse tähenduses. Nüüd on väiksematel ettevõtetel rohkem paindlikkust otsustada, kas ja kui palju panustada küberturvalisuse tagamisse baastasemest rohkem.
Täienduskoolitusasutustele ei tule riiklikku kvaliteedihindamist. Haridus- ja teadusministeerium tuli 2021. aastal välja plaaniga, et kõik täienduskoolitusasutused, kes soovivad edaspidi pakkuda täienduskoolitusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest, peavad läbima riikliku kvaliteedihindamise. Koda oli selle idee osas kriitiline, sest sellega oleks kaasnenud ebamõistlikult suur koormus ja kulu nii avalikule sektorile kui koolitusettevõtetele. Samas ei oleks selline lahendus automaatselt taganud kvaliteetset täienduskoolitust. Ministeerium loobus sellest ideest.
Toitlustusettevõtetele ei tulnud liha päritoluteabe esitamise kohustust. Koda oli 2025. aastal vastu regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ettepanekule kohustada toitlustusettevõtteid esitama kliendile füüsilisel kujul, näiteks menüüs või tahvlil teavet toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha (sh hakkliha) kasvatamise riigi kohta. Ministeerium loobus nõude kehtestamisest.
Keskkonnaametit tuleb teavitada ühiskanalisatsiooni juhitavatest ohtlikest ainetest kord aastas, mitte kord kvartalis. 2023. aasta 1. juulil jõustus uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis paneb keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- või tootmisettevõtjale, kes kasutab oma tegevuses ohtlikke aineid, mida juhitakse ühiskanalisatsiooni, kohustuse teavitada nende ainete heidete kogus ja sisaldus keskkonnaametile. Eelnõu varasema versiooni kohaselt oli ettevõtetel teavituskohustus kord kvartalis, kuid koja ettepanekul jõudis seadusesse põhimõte, et seda kohustust tuleb täita kord aastas.
Koja ettepanekul vähenes osade majutusettevõtete halduskoormus. 2021. aasta 1. mail jõustus koja ettepanekul turismiseaduses muudatus, mis võimaldab majutusettevõtetel registreerida ja säilitada külaliste andmeid lisaks paberkandjale ka elektrooniliselt.
Hoidsime ära halduskoormuse suurenemise seoses lähetatud töötajatega. Sotsiaalministeerium soovis teha Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses muudatust, mille kohaselt peab Eesti ettevõte esitama tööinspektsioonile andmed Eestisse lähetatud töötaja ja tema tööandja kohta, kui Eesti ja välisriigi ettevõte ei ole leppinud kokku, kes peab andmed tööinspektsioonile esitama. Koda oli sellele muudatusele vastu, sest see oleks suurendanud Eesti ettevõtete halduskoormust. Sotsiaalministeerium arvestas meie ettepanekuga ning loobus muudatuse elluviimisest. Seega kehtib endiselt põhimõte, et vastutus andmete edastamise eest tööinspektsioonile on lähetatud töötaja tööandjal ehk välisriigi ettevõttel.
TÖÖTAMINE
Tööandja kohustused seoses kaugtööga on seaduses selgemalt kirjas. Koda tegi ettepaneku tuua seaduses konkreetselt välja, milliseid kohustusi peab tööandja täitma kaugtöö korral. Koja ettepanek võeti arvesse ning vastavad töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muudatused jõustusid 2022. aasta 19. novembril. Tööandjal on nüüd kaugtöö korral peamiselt kuus kohustust: kaugtööga seonduvate võimalike riskide kajastamine riskianalüüsis ja riskide maandamiseks abinõude rakendamine, töötaja juhendamine enne kaugtööle lubamist, tööülesannete täitmiseks sobilike töövahendite tagamine, töötaja tervisekontrolli korraldamine, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimine ning haigushüvitise maksmine. Tööandja peab täitma muid töötervishoiu- ja tööohutusealaseid kohustusi ainult siis, kui see on kaugtöö eripärasid arvestades võimalik.
Seadusesse jäi lisamata tööandja kohustus sisustada kaugtöö töökoht. Koda oli vastu ettepanekule lisada töötervishoiu ja tööohutuse seadusesse põhimõte, et tööandja peab kujundama ja sisustama kaugtöö töökoha, välja arvatud juhul, kui tööandja ja töötaja on kokku leppinud teisiti. Meie ettepanek võeti arvesse ning seadusesse lisati üksnes punkt, et kaugtöö töökoht sisustatakse töötaja ja tööandja kokkuleppel. Vastav muudatus jõustus 2022. aasta 19. novembril.
Haiguslehe ajal töötamine on peagi lubatud alates haiguslehe 31. päevast. Koda tegi 2023. aastal ettepaneku, et töötajal võiks tekkida haiguslehe ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud päeva. Sotsiaalministeerium võttis ettepaneku arvesse ning vastav muudatus jõustub 2026. aasta 1. aprillil. Praegu on haiguslehe ajal töötamine lubatud alates 61. haiguspäevast.
Töötuskindlustushüvitis peab motiveerima töötamist, mitte töötuna arvelolekut. 2026. aasta 1. jaanuaril jõustusid töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt asendus varasem töötutoetus uue baasmääras töötuskindlustushüvitisega. Koda rõhutas muudatuste väljatöötamisel, et uus baasmääras töötuskindlustushüvitis peab motiveerima töötamist, mitte töötuna arvelolekut ja hüvitise saamist. Kui algselt oli töötuskindlustushüvitise staažiperiood 6 kuud, siis koja ettepanekul tõsteti staažinõue 8 kuuni. Varasemalt pidi inimene töötutoetuse saamiseks olema töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga.
Lapsehoolduspuhkusele mineku etteteatamise aeg pikenes 30 päevale. Kui varasemalt pidi töötaja teavitama tööandjat lapsehoolduspuhkusele jäämisest või lapsehoolduspuhkuse katkestamisest 14 kalendripäeva ette, siis koja ettepanekul pikenes see tähtaeg alates 2022. aasta 1. aprillist 30 kalendripäevani.
Välismaalaste palkamine on läinud lihtsamaks. Aastate jooksul on välismaalaste seadusesse jõudnud mitmed koja ettepanekud, mis lihtsustavad välismaalaste palkamist. Näiteks ei pea välismaalasele maksma enam vähemalt 1,24-kordset Eesti keskmist palka, vaid piisab keskmise palga maksmisest. Tööandja ei pea enam taotlema töötukassa luba konkreetse välismaalase palkamiseks, vaid luba on seotud pakutava töökohaga. Koja ettepanekul on lihtsustatud ka välisinvestorite elamisloaga seonduvaid nõudeid. Näiteks on kaotatud 183 päeva Eestis viibimise nõue ning lihtsustatud on suurinvestorite elamisloa taotlemise protsessi. 2022. aastal jõudis seadusesse koja ettepanek, mille kohaselt vähenes tippspetsialistile makstav töötasu nõue kahekordselt Eesti keskmiselt töötasult 1,5-kordse keskmise palgani. 2026. aasta 1. jaanuaril jõustus koja ettepanekul muudatus, mis kaotas tagatise nõude renditöö vahendajatelt.
Oleme ära hoidnud uute piirangute lisamise välistööjõu palkamisele. Koja vastuseisu tõttu on jäänud seadusesse tulemata mitmed uued piirangud. Näiteks jäid 2024. aastal eelnõust välja nõuded, et välismaalane võib edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada üksnes pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel ning tööandjal peab enne lühiajalise töötamise registreerimist olema Eestis majandustegevus vähemalt kuus kuud.
Valveaja reeglid muutusid paindlikumaks. 2022. aastal tegime sotsiaalministeeriumile ja sotsiaalpartneritele ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et teatud töötajate, näiteks elutähtsa teenuse osutaja töötajate osas oleks lubatud valveaja kasutamise korral kõrvale kalduda igapäevase ja iganädalase puhkeaja piirangust. Koja ettepanek võeti osaliselt arvesse. 2022. aasta 24. detsembril jõustus töölepingu seaduse muudatus töötajate osas, kelle tööülesanne on info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste ja taristu järjepideva toimimise või infoturbe tagamine. Nüüd on tööandjal lubatud eelpool nimetatud töötajaga sõlmida kokkulepe, et valveaja puhul ei tule kinni pidada igapäevasest ja iganädalasest puhkeaja piirangust. Samas sisaldab seadus täiendavaid tingimusi, millele see kokkulepe peab vastama.
Jõustusid erisused iseseisva otsustuspädevusega töötajatele. 2022. aastal pöördusime sotsiaalministeeriumi ja sotsiaalpartnerite poole ettepanekuga lisada töölepingu seadusesse säte, mis lubab tööandjal sõlmida töötajaga kokkuleppe, et töötaja saab ise valida endale sobiva tööaja ning tema suhtes ei kehti töö- ja puhkeaja reeglid. Koja ettepanek võeti arvesse ning vastav muudatus jõustus 2022. aasta 24. detsembril. Tööandjal on nüüd lubatud sõlmida iseseisva otsustuspädevusega töötajaga kokkulepe, et töötaja suhtes ei kehti töölepingu seadusest tulenevad reeglid, mis puudutavad öötöö ja riigipühal tehtava töö hüvitamist, tööaja korraldust, valveaega, öötöö piirangut, igapäevast ja iganädalast puhkeaga ning tööaja lühendamist. Iseseisva otsustuspädevusega töötaja on töötaja, kes on töö iseloomust lähtuvalt vaba oma tööaega korraldama. Sellisel töötajal peab olema suurem võimalus korraldada tööaega vastavalt oma soovidele ja vajadustele.
Kutsehaiguse diagnoosimisel peab töötervishoiuarst suhtlema ka tööandjaga. Koda tegi sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et töötervishoiuarst peab kutsehaiguse diagnoosimisel suhtlema ka tööandjaga. Meie ettepanek võeti arvesse ning 2022. aasta 19. novembril jõustusid muudatused, mille kohaselt peab töötervishoiuarst kutsehaiguse diagnoosimisel vestlema tööandjaga ja vajaduse korral külastama töökeskkonda. Varasemalt oli töötervishoiuarstil lubatud tuvastada põhjuslik seos kutsehaiguse ja töökeskkonna vahel pelgalt dokumentide ja töötaja öeldu põhjal.
Koja ettepanekul ei pikenenud periood, mil töötaja ei olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. 2023. aastal tegi riik ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et töövõime vähenemise korral terviseseisundi tõttu saab töölepingu üles öelda juhul, kui töötaja ei ole kuus kuud olnud tervise tõttu võimeline tööülesandeid täitma. Kehtiva seaduse kohaselt võib töölepingu üles öelda, kui terviseseisund ei võimalda tööülesandeid täita nelja kuu jooksul. Koda tegi ettepaneku loobuda muudatusest, kuna kuus kuud on tööandja jaoks väga pikk periood ning see tähendab, et tööandja peab leppima pikema ajaperioodi töötajaga, kes ei ole võimeline täitma enda tööülesandeid. Koja vastuseisu tõttu loobuti selle muudatuse elluviimisest.
Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme volituste tähtaeg muutus paindlikumaks. Tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku muuta töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme volitused tähtajatuks, et vähendada nii tööandjate kui ka töötajate halduskoormust. Varasemalt oli volituste tähtaeg neli aastat. Sotsiaalministeerium võttis ettepanekut arvesse ning 2021. aasta 1. märtsil jõustusid seadusemuudatused, mille kohaselt ei ole volituste tähtaeg enam seaduses kirjas.
Tööandja sai võimaluse maksta rasedale töötajale sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist. 2023. aasta 1. detsembril jõustus sotsiaalmaksuseaduses koja ettepanek, mille kohaselt on tööandjal võimalik soovi korral maksta sotsiaalmaksuvabalt haigushüvitist ka rasedale töötajale. Varasemalt oli see võimalik üksnes töötaja osas, kes ei ole rase.
Kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsioon muutus rangemaks. 2021. aastal jõustusid kollektiivlepingu seaduse muudatused, mis näevad muu hulgas ette konkreetsed esinduskriteeriumid pooltele, kel on lubatud kollektiivlepingu tingimusi laiendada kogu sektori töötajatele ja tööandjatele. Muudatuste tegemisel võeti arvesse mitmeid koja ettepanekuid. Näiteks algselt soovis sotsiaalministeerium kehtestada esindatuse nõude üksnes tööandjate liidule, kuid koja ettepanekul tuli esinduskriteerium ka ametiühingule. Ministeerium tõstis koja ettepanekul ka tööandjate liidu esinduskriteeriumit algselt 20%-lt 40%-ni.
Tervisekontrolli aeg seoti katseajaga. Koja ettepanekul seoti esmase tervisekontrolli aeg katseajaga. Kui varem tuli töötaja suunata terviskontrolli tööle asumise esimesel kuul, siis nüüd tuleb seda üldreeglina teha katseaja jooksul. Muudatus jõustus 2019. aastal.
Kadusid ebavajalikud nõuded seoses töötaja juhendamise ja väljaõppe regulatsiooniga. Meie ettepanekul kaotati ebavajalikud nõuded seoses töötaja juhendamise ja väljaõppe regulatsiooniga. Tööandjal on edaspidi senisest rohkem võimalusi otsustada töötajate juhendamise viisi ja läbiviijate üle, võttes arvesse töötaja töö eripära, keerukust ja ohtlikkust. Muudatus jõustus 2019. aastal.
Tekkis leppetrahvi kokkuleppe võimalus töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Koja soovitusel lisati seadusesse põhimõte, et töötajal ja tööandjal on võimalus leppida kokku leppetrahvi maksmises töötervishoiu ja tööohutuse nõuete rikkumise eest. Muudatus jõustus 2019. aastal.
Taastati juhatuse liikme võimalus võtta end töötuna arvele. 2014. aastal jõustus seadusemuudatus, mille järgi ei võinud juhatuse liige enam töötuna arvel olla ega saada töötuskindlustushüvitist. Seda muudatust kritiseerisid lisaks kojale ka näiteks õiguskantsler ning riigikohus, leides, et selline keeld on vastuolus põhiseadusega. Riik võttis kriitikat kuulda ning alates 2018. aastast on juhatuse liikmel taas võimalus end töötuna arvele võtta, kui ta ei saa oma ülesannete täitmise eest tasu ning ta täidab töötuskindlustushüvitise saamise tingimusi.
Töötaja haiguslehe avamisest teavitatakse tööandjat. Koja ettepanekul on antud tööandjale alates 2018. aastast võimalus tellida riigilt teavitus, kui tema töötaja kohta avatakse haigusleht. Tööandjal on võimalus teavitus tellida riigiportaali kaudu. Varasemalt ei olnud võimalik tööandjal näha, kas ja millal on töötaja kohta haigusleht avatud. Teave jõudis tööandjani alles pärast haiguslehe lõppemist.
Riik loobus koja survel välisüliõpilaste tööaja piiramisest. Koja ja teiste huvigruppide ettepanekul loobus siseministeerium ideest lubada Eestis õppival välismaalasel Eestis töötada vaid kuni 16 tundi nädalas.
AUS KONKURENTSIKESKKOND
Riigile tasutud maksusummad on avalikud. Koja ettepanekul avalikustab maksu- ja tolliamet iga kvartal oma kodulehel kõikide juriidiliste isikute riigile tasutud maksude koondsumma, tööjõumaksude summa, käibe suuruse ja töötajate arvu. Avalikustamise eesmärk on suurendada ettevõtluskeskkonna läbipaistvust, tagada ausat konkurentsi ning tugevdada ühiskondlikku järelevalvet maksukohustuslaste maksukuulekuse üle. Esmakordselt avaldati maksusummad 10. oktoobril 2014.
Äriregistri andmed on kõigile tasuta kättesaadavad. Koda tegi aastate jooksul riigile korduvalt ettepaneku muuta äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavaks. Alates 2022. aasta 1. oktoobrist on e-äriregistri andmed kõigile tasuta kättesaadavad. Varasemalt olid tasuta kättesaadavad üksnes registrikaardi andmed. Tasuta andmed annavad ettevõtetele võimaluse senisest lihtsamalt ja odavamalt vaadata andmeid oma koostööpartnerite või konkurentide kohta ning luua uusi innovaatilisi teenuseid.
Ettevõtjatel tekkis võimalus jagada oma maksukäitumise hinnangut tehingupartneriga. Koja toetusel lõi maksu- ja tolliamet 2021. aasta septembris ettevõtjatele võimaluse jagada soovi korral äripartneritega oma maksukäitumise hinnangut, mis näitab, kuidas ettevõtja paistab maksu- ja tolliametile.
Toetasime töötamise registri loomist. Koda andis jah-sõna töötamise registri käivitamisele, et võidelda senisest efektiivsemalt ümbrikupalkade maksmise vastu. Kuigi töötamise register on raamatupidajatele tööd mõnevõrra juurde toonud, on register oma eesmärki täitnud, sest olulisel määral on vähenenud täielikult mustalt töötavate inimeste osakaal.
RIIGIHANKED
Hoidsime ära riigihangete vaidlustuskomisjoni vaidluste lahendamise tähtaja olulise pikenemise. Rahandusministeerium loobus 2025. aastal koja ettepanekul muudatusest, millega sooviti anda riigihangete vaidluskomisjonile õigus mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise tähtaega seniselt 30 päevalt kuni 60 päevani. Senisest pikem tähtaeg oleks kahjustanud ettevõtete õiguskaitse kättesaadavust ja suurendanuks ebakindlust hankelepingu sõlmimisel.
Riigihangete seadusesse lisati täiendav meede alapakkumuste vastu võitlemiseks. Ehitustööde tegemiseks korraldatavates riigihangetes põhjustavad sageli probleeme alapakkumised. See tähendab, et mõned hangetel osalevad ettevõtted teevad väga odava pakkumise, saavutades madala hinna tihti tööjõukulude arvelt. Koja eestvedamisel lisati riigihangete seadusesse säte, mis kohustab ehitushankes osalevat ettevõtjat maksma oma töötajatele palka, mis ei tohi olla väiksem kui 70% sama valdkonna keskmisest töötasust. Kui hankes parimaks osutuv pakkumus on ebatavaliselt madala hinnaga, kontrollib hankija pakkuja tööjõulukulude andmeid ning palgatingimuse rikkumise korral saab hankija alapakkumuse tagasi lükata.
Ehitushangetele kehtestati pikemad pakkumuse esitamise tähtajad. Koja ettepanekul pikendati riigihangete seaduses ehitushangete pakkumuse esitamise tähtaegu. Ehitushanke pakkumuse esitamise miinimumtähtaeg alla rahvusvahelise piirmäära jäävates riigihangetes on 25 päeva ning üle rahvusvahelise piirmäära ulatuva maksumusega ehitushangetes 45 päeva.
Koja ettepanekul muudeti riigihangete vaidlustusmenetluses õigusabikulude jagamise korda. Riigihangete seadusesse viidi põhimõte, mille kohaselt toimub vaidlustusmenetluses õigusabikulude kandmine samal põhimõttel nagu kohtuvaidlustes – kaotaja maksab vastaspoole kulud. Lisaks riigilõivule ja eksperditasule saab kulude hulka arvestada ka lepingulise esindaja tasud, seda küll mõistlikus ja põhjendatud ulatuses.
Seadusesse lisandus pakkuja kohustus põhjendada, miks märgitakse pakkumuses sisalduv teave ärisaladuseks. Koja ettepanekul lisandus seadusesse põhimõte, et ärisaladuseks ei tohi märkida pakkumuse maksumust ja osamaksumusi. Teenuste hangete puhul ei tohi ärisaladusena märkida ka muid hindamiskriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Asjade ja ehitustööde hangete puhul tuleb lisaks maksumusele avaldada alati kõik hindamiskriteeriumitele vastavad pakkumust iseloomustavad näitajad.
KESKKOND
Tänu koja ettepanekule on ca 3000 ettevõtjat vabanenud pakendiaruande auditeerimise kohustusest. 2015. aasta alguses jõustus pakendiseaduses muudatus, mille kohaselt pidid kõik pakendiettevõtjad laskma oma pakendiaruande auditeerida vandeaudiitoril. Astusime pakendiettevõtjate kaitseks välja ning tegime ettepaneku loobuda pakendiaruannete auditeerimise kohustusest. Riik on koja ettepanekut osaliselt arvesse võtnud. Alates 2016. aasta 1. jaanuarist vabastati pakendiaruande auditeerimise kohustusest need ettevõtjad, kes lasevad turule alla viie tonni pakendimassi. 2021. aasta 15. mail jõustus muudatus, mille kohaselt ei pea pakendiaruannet laskma auditeerida ettevõtjad, kes lasevad turule kuni 20 tonni pakendeid. Lisaks on edaspidi kolmeks aastaks vabastatud audiitorkontrolli kohustusest ettevõtjad, kelle audiitorkontrolli aruanne on märkusteta.
Jäätmereformi jõudsid mitu koja ettepanekut. 2026. aasta alguses jõustunud jäätmereformis sisaldub koja ja teiste erialaliitude ettepanek, mille kohaselt peab kohalik omavalitsus tagama, et kokku kogutud pakendijäätmete hulgas ei tohi olla muid jäätmeid rohkem kui 5%. Lisaks suurendati 25 sendilt 50 sendini summat, mida inimesed peavad maksma ühe pakendijäätmete mahuti tühjendamise või äraveo eest. Need muudatused vähendavad riski, et jäätmereformi tulemusena suurenevad ebaproportsionaalselt pakendiettevõtjate kulud pakendijäätmete kokku kogumiseks ja edasiseks käitluseks.
Saavutasime 2 töövõitu seoses pakendite aruandlusega. Koja ettepanekul loobus kliimaministeerium plaanist kehtestada pakendiettevõtjatele kohustus esitada tagasiulatuvalt andmeid ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside kohta. Jõustunud õigusakti kohaselt tuleb pakendiettevõtjatel esitada vajalikud andmed pakendiregistrile esmakordselt 2024. aasta kohta. Kliimaministeerium arvestas ka teise koja ettepanekuga, mille kohaselt tuleb arvestust toidupakendite ja joogitopside üle pidada kaalupõhiselt, mitte tükki alusel.
Koja ettepanekul muutus pikemaks ühekordselt kasutatavate plastist toidupakendite ja joogitopside vähendamise meetmete kirjeldamise tegevuskava koostamise tähtaeg. Kui algselt oleks ettevõtetel tulnud koostada vastav tegevuskava 2023. aasta 1. maiks, siis koja ettepanekul pikenes see tähtaeg 1. septembrini.
Pakendiettevõtjatele jäi tulemata 3 kohustust toidupakendite ja joogitopside vähendamiseks. Koja ettepanekul jäi pakendiseadusesse lisamata kohustuslikud meetmed toidupakendite ja joogitopside vähendamiseks. Üheks selliseks meetmeks oli 50-sendine pakendi ja joogitopsi hind. Lisaks ei tulnud pakendiettevõtjale kohustust võtta jäätmevoost tasuta tagasi müüdud kauba pakendijäätmeid ning kohustust panna iga poe juurde pakendikonteiner. Muudatused oleksid jõustunud 2023. aasta mais.
Uue ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse väljatöötamisel võeti arvesse mitmeid koja ettepanekuid. 2023. aasta 1. juulil jõustus uus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus, mis sisaldab mitmeid koja ettepanekuid. Näiteks eelnõu varasema versiooni kohaselt võis keskkonnaamet anda teatud juhtudel ettevõttele kuni ühe aastase tähtaja reovee nõuetele vastavaks viimiseks, kuid koja ettepanekul pikendati seda tähtaega kahe aastani. Koja ettepanekul muutusid ka reo- ja sademevee saastenäitajate piirväärtuste määramise reeglid konkreetsemaks ning ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise tasu tagastamise reeglid paindlikumaks.
Müügipakendile ei kehtestatud ringlussevõtu sihtarvu. Algselt soovis riik viia pakendiseadusesse põhimõtet, et müügipakendi ringlussevõtule kehtiks eraldi sihtarv. See tähendab, et pakendiettevõtjad oleksid pidanud tagama, et näiteks aastani 2025 tuleb ringlusesse võtta vähemalt 50% müügipakenditest. Koda oli koos mitme erialaliiduga selle nõude kehtestamisele vastu. Kuna müügipakendeid on keeruline eristada muudest pakendijäätmetest, siis ei oleks võimalik usaldusväärselt kontrollida nõude täitmist. Riik võttis kriitikat kuulda ning jättis plaanitud muudatuse tegemata.
Ettevõtted ei pea FOKA registrisse kandma tuhandeid uusi seadmeid. Koda tegi 2023. aastal riigikogule ettepaneku jätta vastu võtmata atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oleks pannud ettevõtjatele kohustuse kanda FOKA registrisse kuni 20 000 täiendavat seadet, näiteks ka külmikautod ja soojuspumbad. Riigikogu võttis meid kuulda ning eelnõu jäi seadusena vastu võtmata. Seega jäi nii ettevõtjatele kui ka riigile tulemata täiendav töökoormus ja kulud.
ÄRIÕIGUS
Börsiettevõtete juhtorganite soolise tasakaalu aruandluse esitamise kohustus lükkus edasi. Väärtpaberituru seaduse muudatuste järgi peavad börsiettevõtted finantsinspektsioonile esitama igal aastal ettevõtte juhtorganite soolise tasakaalu eesmärgi saavutamist puudutava aruandluse. Algselt oli aruandluse esitamise tähtajaks 1. juuli 2025, kuid koja ettepanekul lükkus see edasi 30. juunile 2026.
Dividendide maksmist ei ole tehtud kohustuslikuks. Tänu koja tugevale survele koos teiste ettevõtlusorganisatsioonidega ei leidnud sunddividendide eelnõu riigikogus toetust ning võeti menetlemisest maha. Eelnõu oleks äärmiselt negatiivselt mõjutanud Eesti ettevõtluskeskkonda, muutes kohustuslikuks dividendide maksmise, kui enamusomanikud poleks sellele vastu.
Äriregistrist on võimalik taotleda registrikande tegemist kindlal kuupäeval. 2024. aastal jõustus äriregistri seaduses muudatus,mis annab juriidilisele isikule võimaluse mõjuval põhjusel (näiteks seoses ühinemisega) taotleda äriregistrist registrikande tegemist kindlal kuupäeval. Algselt nägi eelnõu ette, et kui kande soovitud kuupäev langeb puhkepäevale või riigipühale, siis tehakse kanne järgneval tööpäeval, kuid koja ettepanekul muudeti seda võimalust selliselt, et kande tegemine võib toimuda ka puhkepäeval või riigipühal.
Äriühingu kustutamisest tuleb võlausaldajaid teavitada. 2023. aasta 1. veebruaril jõustus äriregistri seadus, mis võimaldab kustutada äriühingu registrist, kui äriühing ei ole esitanud majandusaasta aruannet ning selle esitamise tähtajast on möödas vähemalt kolm kuud. Äriregistri seaduse väljatöötamisel juhtisime tähelepanu probleemile, et teatud olukordades võib selline muudatus ebamõistlikult kahjustada võlausaldajate huvisid. Näiteks võib tekkida olukord, kus äriühing jätab majandusaasta aruande teadlikult esitamata, et registripidaja kustutaks äriühingu registrist ning see info ei jõua äriühingu võlausaldajateni. Probleemi leevendamiseks lisandus koja ettepanekul seadusesse nõue, et registripidaja peab avaldama Ametlikes Teadaannetes teate äriühingu registrist kustutamise kohta vähemalt kolm kuud enne kustutamist.
Ühingute koosolekute korraldamine on muutunud paindlikumaks. Koda tegi ettepaneku võimaldada ühingutel koosolekuid elektrooniliselt läbi viia. 2020. aasta mais jõustusid seadusemuudatused, mis laiendavad kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi teha koosolekuid ja võtta vastu otsuseid tavapärasest erinevatel viisidel, sh elektrooniliste vahendite abil, hääletada enne koosoleku toimumist või üldse ilma koosolekut kokku kutsumata.
Juhatuse liikme vastutus ei suurenenud. Koja vastuseisu tõttu jäi äriseadustikus tegemata muudatus, et kui juriidilise isiku võlausaldaja ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel, siis võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist juriidilise isiku juhatuse liikmelt, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule. Olime sellele muudatusele tugevalt vastu, sest muudatus oleks võinud olulisel määral laiendada juhatuse liikmete vastutust ning tekitada võlausaldajate ebavõrdset kohtlemist.
Kõigil osaühingutel on jätkuvalt võimalik osasid registreerida väärtpaberite keskregistris. Koja ettepanekul jättis justiitsministeerium äriseadustikku lisamata punkti, mis keelas põhikirjaga ette näha, et osa ei või pantida, kui osanike nimekirja pidajaks on Eesti väärtpaberite registri pidaja.
Majandusaasta aruande esitamise tähtaega ei ole lühendatud. Koda on aastate jooksul korduvalt olnud vastu ideele lühendada majandusaasta aruande esitamise tähtaega, mis on täna üldreeglina kuus kuud alates majandusaasta lõpust. Oleme seisnud tähtaja lühendamisele vastu, sest kõik ettevõtted ei pruugi jõuda lühema tähtaja jooksul aruannet esitada. Lisaks näitab statistika, et juba täna ei esita paljud ettevõtted aruannet õigeaegselt ning tähtaja lühendamine ilmselt suurendaks seda probleemi.
Börsiettevõtte juhtide tasustamispoliitika reeglid muutusid mõistlikumaks. Riik soovis esialgu börsiettevõtete juhtide tasustamispoliitika reegleid kohaldada nii juhatuse kui ka nõukogu liikmetele, kuid koja ettepanekul jäeti nõukogu liikmed seadusest välja. Lisaks võttis riigikogu arvesse koja ettepanekut, et aktsionäride suunised juhtide tasustamispoliitika osas on nõukogule soovituslikud, mitte kohustuslikud. Riigikogu toetas ka koja ettepanekut, mille kohaselt tuleb tasustamisaruanne kinnitada majandusaasta aruande lisana, mitte iseseisva aruandena. Börsiettevõtte juhtkonna tasustamise uusi põhimõtteid tuleb kohaldada 2020. aasta 31. detsembrile järgnevast majandusaastast.
Osaühingu vabatahtlik lõpetamine on muutunud lihtsamaks. Oleme korduvalt tõstatanud probleemina ettevõtete vabatahtliku lõpetamise keerukuse. See on murekohaks eelkõige äriühingute puhul, kus ei ole varasid ega võlausaldajaid. Probleemi aitasid leevendada 2015. aasta alguses jõustunud muudatused, mis võimaldavad senisest lihtsamini vabatahtlikult lõpetada äriühingut. Selleks peab osaühing või aktsiaselts ühinema ainuosanikust või –aktsionärist füüsilise isiku varaga. Ühinemise tulemusena lähevad äriühingu kõik õigused ja kohustused üle füüsilisele isikutele, kes vastutab võimalike kohustuste täitmise eest tähtajatult oma varaga.
Ettevõtja saab valida majandusaasta aruande avalikustamise aja. Koja ettepanekul on ettevõtjatele antud võimalus otsustada, kas teha majandusaasta aruanne äriregistris avalikult nähtavaks kohe aruande esitamisel või hiljem ettevõtja poolt valitud kuupäeva saabumisel.
Ettevõtete registrikaardid on äriregistrist kättesaadavad ka inglise keeles. Varasemalt tuli eestikeelsed registrikaardid lasta vandetõlgil tõlkida inglise keelde, kuid tänu koja ettepanekule on alates 2012. aastast võimalik lihtsalt ja mugavalt ilma tõlgi vahenduseta tutvuda äriregistris inglisekeelse registrikaardiga.
MUUD VALDKONNAD
Loodi suurinvesteeringute toetusmeede. Koda tegi 2024. aastal ettepaneku muuta suurinvesteeringu toetusmeetme tingimusi investorite jaoks oluliselt heldemaks. 2025. aasta veebruaris jõustus suuremahuliste investeeringute toetuse määrus, mis annab ettevõtetele võimaluse taotleda riigilt kuni 20 miljonit eurot toetust vähemalt 100 miljoni euro suuruse investeeringu tegemiseks. 2025. aasta septembris tegi riik otsuse toetada 3 projekti, mille investeeringute maksumus on kokku ca 400 miljonit eurot ja riigi toetus 44 miljonit eurot.
Küberturvalisuse seaduse nõuete üleminekuperiood kehtib kõigile. 2026. aasta 1. jaanuaril jõustusid küberturvalisuse seaduse muudatused, millega laiendati ettevõtete ringi, kellel tuleb hakata täitma rangeid küberturvalisuse nõudeid, ning kehtestati ka uusi kohustusi. Tänu koja ettepanekule on nii uutele kui ka juba olemasolevatele küberturvalisuse seaduse subjektidele ette nähtud kolme aastane üleminekuperiood, mille jooksul peavad nad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima. Algselt oli üleminekuperiood ette nähtud ainult uutele küberturvalisuse seaduse subjektidele ja elutähtsa teenuse osutajatele.
Vilepuhujate kaitse seadusesse jõudsid mitmed koja ettepanekud. 2024. aasta 1. septembril jõustus tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seadus ehk nn vilepuhujate kaitse seadus. Kui seaduse esialgse versiooni kohaselt võis teavituskanaliks olla üksnes elektronpostiaadress, telefoninumber, tavapostkast või vahetu kohtumine, siis koja ettepanekul muudeti seaduse sõnastust paindlikumaks ning nüüd on lubatud teavituskanalina kasutada ka näiteks veebiplatvormi või mõnda muud rakendust. Koja ettepanekul jõudis seadusesse ka punkt, mis lubab kontserni kuuluvatel ettevõtetel jagada või ühiselt hallata ettevõttesisest teavituskanalit. Varasemalt oli eelnõus kirjas, et teavituskanaleid võivad jagada üksnes need ettevõtted, kus on kuni 249 töötajat, kuid kontsernide osas puudus erisus.
Tarbijavaidluste komisjoni otsused ei muutunud kohustuslikuks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil valmis 2024. aastal eelnõu, mille kohaselt oleks tarbijavaidluste komisjoni otsuste täitmine kohustuslik ja otsuse sundtäitmiseks oleks võimalik pöörduda kohtutäituri poole. Olime sellele muudatusele vastu, sest see võib olla vastuolus põhiseadusega ning see ei lahenda täitmata jäänud otsuste probleemi, kuna otsused jätavad täitmata peamiselt kauplejad, kes on majanduslikes raskustes. Ministeerium loobus tarbijavaidluste komisjoni otsuste siduvaks muutmisest.
Krediidiinkassodele esitatavad nõuded muutusid koja ettepanekul leebemaks. 2024. aasta 14. juulil jõustus krediidiinkassode- ja ostjate seadus, mille väljatöötamisel võeti arvesse mitmeid koja ettepanekuid. Kui algselt nägi eelnõu ette, et krediidiinkasso aktsia- ja osakapital peab olema 50 000 eurot, siis koja ettepanekul vähendati seda summat 25 000 euroni. Lisaks muudeti koja ettepanekul vabatahtlikuks krediidiinkasso nõukogu olemasolu.
Ehitusvaldkonna peatöövõtja vastutus muutus koja ettepanekul plaanitust väiksemaks. 2022. aastal jõustus töölepingu seaduse muudatus, mille kohaselt on ehitusvaldkonna töövõtjal kohustus teatud tingimuste täitmise korral maksta oma alltöövõtja töötajale töötasu. Koja ettepanekul lisati seadusesse punkt, et muudatus puudutab üksnes neid lepinguid, mis sõlmitakse alltöövõtu tellinud isiku ja töötaja tööandja vahel pärast 2022. aasta 15. oktoobrit. Lisaks võeti arvesse ettepanek tuua seaduses selgemalt välja, millistel juhtudel vabaneb töövõtja kohustusest maksta oma alltöövõtja töötajale töötasu. Seadusesse lisati põhimõte, et töövõtja vabaneb oma kohustusest, kui ta on kontrollinud oma alltöövõtja tausta ja pidanud teda põhjendatult usaldusväärseks, mis väljendub eelkõige maksehäirete puudumises ja töötajate sotsiaalmaksu maksmises.
Taasterahastust antavate toetuste üldtingimused muutusid koja ettepanekul ettevõtjasõbralikumaks. Rahandusministeerium võttis arvesse mitmeid koja ettepanekuid määruse eelnõu kohta, mis paneb paika Euroopa Liidult saadava taaste- ja vastupidavusrahastuse alusel makstavate toetuste andmise üldtingimused. Näiteks jäi koja ettepanekul määrusest välja punkt, et kui riik loobub taastekavas kokku lepitud reformi või investeeringu elluviimisest, siis nõuab riik ettevõtja projektile eraldatud toetuse tagasi.
Vara päritolu tõendamiskohustust ei panna ettevõtetele. Riigikogu menetluses oli eelnõu, mis kohustas vara omanikku tõendama, et riigi poolt kinni peetud raha ei ole ebaseadusliku päritoluga. Kui ettevõte ei suuda või ei soovi tõendada oma vara ausat päritolu, lubas eelnõu vara isikult konfiskeerida. Koja hinnangul võib selline muudatus ülemääraselt piirata põhiõiguseid ning suurendada ausate ettevõtete halduskoormust. Riigikogu nõustus meie seisukohtadega ja jättis 2019. aastal eelnõu vastu võtmata.
Koja ettepanekul ei muutunud laenude allutamine kohustuslikuks. Algselt soovis riik viia pankrotiseadusesse muudatust, et kui osaühingu või aktsiaseltsi juhatuse liige või omanik, kellele kuulub üle 10% osa- või aktsiakapitalist, annab äriühingu maksejõuetuse olukorras äriühingule laenu, siis on sellised laenud pankrotimenetluses väljamaksete järjekorras teistest võlausaldajatest madalamal positsioonil. Koda oli muudatusele vastu, sest see vähendaks omanike huvi anda äriühingu majanduslike raskuste korral äriühingule laenu. Riik arvestas meie seisukohaga. Jõustunud pankrotiseaduse muudatused näevad ette üksnes võimaluse allutada laenud vabatahtlikult.
Koja ettepanekul suurenes teadus- ja arendustöötaja toetus. 2024. aastal jõustus teadus- ja arendustöötaja toetusmeede, mis võimaldab ettevõtjatel taotleda toetust teadus- ja arendusvaldkonna töötajate tööjõumaksude katmiseks. Kui algselt oli planeeritud toetuse suuruseks 5% teadus- ja arendustöötaja töötasult arvutatud tulumaksust, siis koja ettepanekul tõsteti toetuse suurus 25%-ni.
Taastuvelektri tootmisseadmete liitumise toetusmeetme tingimused muutusid ettevõtjasõbralikumaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli 2022. aastal välja eelnõuga, mis võimaldab äriühingul taotleda toetust taastuvelektri tootmisseadmete liitumiseks jaotus- või põhivõrguga tööstusaladel ja sellega piirneval alal. Eelnõu esialgne versioon nägi ette, et toetuse abil jaotus- või põhivõrku ühendatava taastuvelektri tootmisseade tootmisvõimsus peab olema vähemalt üks megavatt. Koda andis teada, et selline nõue on ebamõistlikult range ja hakkaks piirama toetuse saamist. Tegime ettepaneku, et tootmisvõimsus peaks ühe megavati asemel olema 200 kilovatti. Ministeerium võttis meie ettepanekut arvesse. Vastav toetusmeede avanes 2022. aasta lõpus.
