Koda ei toeta EL-i reeglitest rangemate pakendinõuete kehtestamist Eestis
Koda esitas Kliimaministeeriumile arvamuse pakendiseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu kohta. Koda rõhutas, et Eesti ei peaks Euroopa Liidu määruste ja direktiivide rakendamisel kehtestama riigisiseselt rangemaid, varasemaid ega laiema kohaldamisalaga nõudeid, kui Euroopa Liidu õigus seda vahetult ette näeb. EL-i reeglitest ettejooksmine halvendab Eesti ettevõtjate konkurentsivõimet ning tekitab põhjendamatut haldus- ja finantskoormust.
Korduskasutusnõuded peavad olema kooskõlas EL-i raamistikuga
Eelnõus sätestatud absoluutne kohustus kasutada kohapeal tarbimiseks ja avalikel üritustel üksnes korduskasutatavaid anumaid alates 2028. aastast läheb EL-i raamistikust oluliselt kaugemale. EL-i määrus seab piirangud üksnes plastpakenditele ning alles alates 2030. aastast. Koda tegi ettepaneku viia nõue kooskõlla EL-i pakendimäärusega, piirates selle ulatust üksnes plastpakenditega, nihutades tähtaja 2030. aastale ning sätestades vajalikud erandid joogivee juurdepääsuta kohtadele ja degusteerimistele.
EL-i nõuded ja siseriiklikud lisanõuded vajavad selget eristamist
Koja hinnangul puudub eelnõu seletuskirjas selge ja läbipaistev eristus selle vahel, millised plaanitavad kohustused tulenevad vahetult EL-i õiguse miinimumnõuetest ning millised on Eesti poolt lisatud vabatahtlikud või rangemad siseriiklikud meetmed. Kuna nõuded on esitatud läbisegi, ei ole täidetud hea õigusloome tavadest tulenev kohustus põhjendada siseriiklike valikute vajalikkust ja esitada alternatiive.
Seetõttu tegi koda ettepaneku jätta eelnõust välja sätted, mis lähevad EL-i õiguse miinimumtasemest kaugemale, ning täiendada seletuskirja selliselt, et iga muudatuse juures oleks selgelt välja toodud selle konkreetne õiguslik päritolu.
Siseriiklike lisapiirangute mõjuanalüüs on puudulik
Koda juhtis tähelepanu, et EL-i õiguse miinimumist kaugemale minevate piirangute puhul on seletuskirjas esitatud mõjuanalüüs puudulik või täielikult tegemata. Tõendamata on meetmete tegelik keskkonnakasu ja proportsionaalsus ning hindamata on jäänud ettevõtjatele kaasnev täiendav finants- ja halduskoormus.
Eelnõu näeb ette kohustuse kasutada müügikohas kohapeal tarbimiseks ning avalikul üritusel toidu ja joogi serveerimiseks üksnes korduskasutatavaid anumaid ja söögiriistu. Näiteks EL-i õiguses on korduskasutuse nõuetest selgelt vabastatud ettevõtted, millel puudub juurdepääs joogiveele. Eesti eelnõu sellist erandit ette ei näe, mis seaks raskesse olukorda näiteks väikeettevõtted, suvehooaja ajutised müügikohad, pop-up-kohvikud ning messid ja degusteerimised, kus puuduvad tingimused nõude pesemiseks.
Mõjuanalüüsis on täielikult aga hindamata taristukulud (nõudepesuseadmed, vee- ja kanalisatsioonitaristu, lisapind väikekauplustes) ning korduskasutatavate nõude haldamisega kaasnevad püsikulud. Koda tegi ettepaneku viia läbi põhjalik täiendav mõjuanalüüs kõigi siseriiklike lisanõuete osas, kui neid eelnõust ei eemaldata.
Ühekordselt kasutatavate kaasamüügipakendite tasuta andmise keeld tuleb eemaldada
Eelnõuga kavandatav kaasamüügipakendite tasuta andmise keeld ja kohustus kuvada pakendi hinda kviitungil eraldi hinnareana on põhjendamata nõuded. Kuna eelnõu ei sätesta pakendile miinimumhinda, on sätte tegelik keskkonnamõju küsitav. Näiteks ühe sendi küsimine täidab nõude juriidiliselt, kuid ei muuda tarbija käitumist ega vähenda pakendijäätmeid.
Samal ajal tekitaks nõue kauplejatele märkimisväärse halduskoormuse ja tuhandetesse eurodesse ulatuvad IT- ning kassasüsteemide ümberseadistamise kulud. Eriti keeruliseks ja ebamõistlikuks muutuks olukord iseteenindusaladel ja mitmeosaliste pakendite puhul. Koda tegi ettepaneku see säte eelnõust välja jätta.
Audiitorkontrolli piirmäära tõstmine vähendab väikeettevõtjate halduskoormust
Positiivse muudatusena toetas koda täielikult eelnõus sisalduvat ettepanekut tõsta pakendiarvestuse audiitorkontrolli kohustuse piirmäära 100 tonnini aastas ning rakendada seda juba alates 2026. aasta aruandlusest. Nimetatud piirmäära tõstmine on oluline samm ettevõtjate bürokraatia ja kulude vähendamisel, mida koda on ka varasemalt korduvalt välja pakkunud.
Samal ajal palus koda eelnõu seletuskirjas selgitada, kas ja millistel tingimustel tekib audiitorkontrolli kohustus digiplatvormidel või e-kaubanduse vahendajatel, kes tegelevad oma klientide nimel pakendialase aruandlusega ning kelle klientide koondmaht ületab 100 tonni aastas, kuigi üksikute klientide mahud jäävad alla sätestatud piirmäära.
Avaliku ruumi koristuskulude katmise mudel tekitab konkurentsiriske
Eelnõuga on kavas luua keskne tootjate ühendus ehk monopoolne organisatsioon, mille kaudu hakkavad tootjad katma kohalike omavalitsuste avaliku ruumi koristus- ja kogumiskulusid. Koda juhtis oma arvamuses tähelepanu sellele, et see mudel vajab põhjalikku alternatiivide analüüsi ning selget konkurentsiriskide maandamist. Koja hinnangul ei ole seletuskirjast aru saada, miks eelistatakse just ühte kohustuslikku ühendust, kuna analüüsimata on jäänud alternatiivid, kus omavalitsused küsiksid kulusid otse taaskasutusorganisatsioonidelt (TVO-delt) või kus TVO-del säiliks valikuvõimalus.
Kuna kohustuste koondamine ühe ühenduse kätte välistab paralleelsed mudelid, tekivad ilmsed ohud õiglasele konkurentsile. Seetõttu tegi koda ettepaneku täiendada seletuskirja võrdleva mõjuanalüüsiga ja sätestada seaduses selged reeglid riskide maandamiseks.