2025. aasta ülevaade koja majanduspoliitilistest teemadest

Koda saatis eelmisel aastal ministeeriumitele, riigikogule ja teistele riigiasutustele taaskord rekordarvu arvamusi. Kokku esitasime 221 kirjalikku arvamust, mis on 10% rohkem kui 2024. aastal ja 70% rohkem kui 2019. aastal. Selleks töötasid koja juristid läbi rohkem kui 5000 lehekülge õigusloomega seotud materjale. Koda tegi ka hulgaliselt ettepanekuid olemasolevate õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks.

Eelmise aasta suurimaks töövõiduks on see, et 2026. aasta 1. jaanuarist ei hakka kehtima ettevõtete kasumimaks, mille suurus oleks olnud 2% ettevõtte kasumist. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleksid ettevõtted pidanud 2026. aastal tasuma kasumimaksu ca 145 miljonit eurot. Koda oli selle maksu kehtestamise osas väga kriitiline. 

2025. aastal oli meie fookuses bürokraatia ja ülereguleerimise vähendamine ning ebamõistlike nõuete kehtestamise ära hoidmine. Esitasime bürokraatia vähendamise kampaania raames 70 ettepanekut ning ka muul ajal veel kümneid ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks. Näiteks tegime ettepaneku muuta planeeringute ja lubade menetlusi kiiremaks ja lihtsamaks, kaotada ja lihtsustada töökeskkonnanõudeid, muuta kestlikkusaruandluse koostamine vabatahtlikuks ning tõsta majandusaasta aruande auditi ja ülevaatuse piirmäärasid. Tänaseks on mitmed koja ettepanekud jõudnud seaduseelnõudesse. Näiteks on kadumas või leevenemas mitmed töökeskkonda puudutavad nõuded ning kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükkus enamike ettevõtete jaoks edasi kahe aasta võrra. Samas on ka ettepanekuid, mida ei ole arvesse võetud, näiteks auditi ja ülevaatuse piirmäära tõstmist.

Lisaks seisime 2025. aastal selle eest, et tööõigus muutuks paindlikumaks. Riigikokku jõudsid töölepingu seaduse muudatused, millega võimaldatakse sõlmida paindliku tööaja kokkulepet ja muudetakse paindlikumaks alaealiste töötamise tingimusi ning töö- ja puhkeaja nõudeid. Lisaks valmis eelnõu, millega leeveneb sisserände piirarvu probleem suure tööjõupuudusega valdkondades.

Olulisel kohal olid ka energeetika teemad. Näiteks jõudis energiamajanduse arengukava eelnõusse koja ettepanek, et energiamajandus peab kasvatama riigi konkurentsivõimet ning oluliseks mõõdikuks on elektrienergia lõpphind tarbijale, sh suurtarbijatele. Positiivne on ka see, et arengukava võtab suuna elektrienergia turupõhise tootmise poole. Lisaks valmis 2025. aastal eelnõu, mis võimaldab elektrienergia suurtarbijatel taotleda Eleringilt taastuvenergia tasu soodustust.

Suurt tähelepanu pöörasime ka haridusteemadele. Näiteks esitasime mitmeid ettepanekuid kutse- ja keskhariduse kitsaskohtade lahendamiseks.

Koja esindajad osalesid ka erinevate töögruppide koosseisus. Tegime ka ülevaateid ettevõtete jaoks kõige olulisematest õigusaktide muudatustest.

Lühiülevaade 2025. aasta olulisematest tegevustest

Maksud ja tasud

• Ettevõtete kasumimaksu ei tule.
• Tulumaks ei suurene 2026. aastal 24%-ni.
• Euroopa Komisjoni plaanitav suurettevõtete maks kahjustaks ettevõtete konkurentsivõimet.
• Koja ettepanek: maamaksu summa ei tohi aastas suureneda rohkem kui 10%.
• Kohalike maksude loetellu võib lisanduda kaks uut maksu.
• Töövõit: mootorsõidukimaksu summa väheneb, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist.

Tööjõud

• Töövõit: peagi on lubatud sõlmida paindliku tööaja kokkulepet.
• Iganädalase puhkeaja osas taastub varasem regulatsioon.
• Tegime 14 ettepanekut tööõiguse paindlikumaks muutmiseks.
• Koda toetab alaealiste töötamise tingimuste paindlikumaks muutmist.
• Alaealiste tööaja piirangud muutuvad leebemaks.
• Tööjõuvajadusega tegevusaladele tööle tulevad välismaalased võivad vabaneda sisserände kvoodi alt.
• Saavutasime 4 töövõitu seoses välismaalaste palkamise reeglitega.
• Toetasime muudatust, mis kiirendab töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal välismaalase töökohavahetust.
• Haiguslehe ajal töötamine on peagi lubatud alates haiguslehe 31. päevast.
• Koda ei toetanud tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamist.

Bürokraatia

• Esitasime 70 ettepanekut bürokraatia vähendamiseks.
• Mitmed koja ettepanekud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse lihtsustamiseks jõudsid seaduseelnõusse.
• Töövõit: kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükkus edasi kahe aasta võrra.
• Valitsus toetas koja ettepanekut muuta keskkonnaalaste hoolsuskohustuste täitmine ettevõtetele vabatahtlikuks.
• Olime vastu käibedeklaratsiooni lisal esitatavate arvete 1000-eurose piirmäära kaotamisele ja e-arvete kohustuslikkusele.
• Toetasime väikeettevõtete halduskoormuse vähendamist küberturvalisuse nõuete täitmisel.
• Kaob alkoholiregister.
• Töövõit: esmakordse soolise tasakaalu aruandluse esitamise tähtaeg lükkus aasta võrra edasi.
• Bürokraatia vähendamise nime all ei tohi teha muudatusi, mis ei ole bürokraatia vähendamisega seotud.
• Koda ei toetanud toitlustusettevõtetele liha päritoluteabe esitamise kohustuse kehtestamist.

Energeetika

• Mitmed koja ettepanekud jõudsid energiamajanduse arengukava eelnõusse.
• Elektri suurtarbijatele tuleb soodustus taastuvenergiatasu maksmise osas.
• Elektritarbijad ja -tootjad olid 2025. aastal vabastatud sagedusreservide hankimise kulu maksmisest.

Keskkond

• Jätkus arutelu kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja valdkondlike teekaartide osas.
• Jäätmereformist jäid välja mitmed kulukad muudatused, kuid reformis sisaldub siiski mitmeid riske.
• Koda ei pea vajalikuks kehtestada täiendavaid nõudeid heiteta sõidukite kiiremaks kasutuselevõtuks.
• Süsiniku piirimeetme kohaldamisala ei tohi laiendada kiirustades.
• Keskkonnaväidetele plaanitavad nõuded ei ole piisavalt selged.

Haridus

• Saatsime 8 ettepanekut haridusvaldkonna kitsaskohtade lahendamiseks.
• Kutsesüsteemi muudatustega ei tohi väheneda ettevõtete kaasa rääkimise võimalus.
• Ülikoolid peaksid ka edaspidi võtma arvesse OSKA ettepanekuid.
• Täiskasvanute koolituse seaduse muutmisel võeti arvesse mitmeid koja ettepanekuid.
• Koda on vastu põhikooli korduseksamite kaotamisele.
• Kutseõppe uuendatud rahastusmudel ei lahenda alarahastatuse probleemi.

Muud teemad

• Esitasime oma ettepanekud majanduskasvu tegevuskava kohta.
• Eesti, Läti, Leedu ja Soome kojad pöördusid nelja riigi valitsuste ning Euroopa Komisjoni poole seoses Euroopa konkurentsivõimega.
• Algasid arutelud ELi eelarve aastateks 2028-2034 osas.
• Ettevõtete juhtide vastutust ei tohi laiendada.
• Tegime ettepaneku töötervishoiuarstide kättesaadavuse probleemi leevendamiseks.
• Loodi suurinvesteeringute toetusmeede.
• Riik plaanib teha äriseadustikus üle 100 muudatuse.
• Euroopa Liidu uued algatused ei tohi ettevõtetele tuua kaasa ebamõistlikke nõudeid.
• Toetasime muudatusi, mis vähendavad väljaprinditavate ostutšekkide hulka.
• Uuel aastal tuleb suurematesse uutesse hoonetesse rajada varjend.
• Uuenduslike toodete, teenuste ja tehnoloogiate katsetamise reeglid võivad muutuda lihtsamaks.
• Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu vajab mitmeid täpsustusi.
• Küberturvalisuse nõuded muutuvad rangemaks.
• Saavutasime töövõidu seoses töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatusega.
• President jättis rahapesu tõkestamise seaduse muudatused välja kuulutamata.
• Koda hoidis ära riigihangete vaidlustuskomisjoni vaidluste lahendamise tähtaja olulise pikenemise.
• Automaatse tulekahjuteate häirekeskusesse edastamise nõue kadus ca 1200 ehitise osas.
• Koda toetab Euroopa eelistamise põhimõtet, kuid seda tuleb rakendada läbimõeldult.
• Töövõit: eraõiguslike teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste rahastamine toimub sarnaselt riiklike asutustega.
• Koja ettepanek avalikustada juriidiliste isikute suhtes tehtud maksuotsuste resolutiivosa jõudis seaduseelnõusse.

Põhjalikum ülevaade 2025. aasta olulisematest tegevustest

MAKSUD

Ettevõtete kasumimaksu ei tule

Julgeolekumaksu ühe osana pidi 2026. aasta 1. jaanuarist hakkama kehtima ettevõtete kasumimaks, mille suurus oleks olnud 2% ettevõtte kasumist. Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt oleksid ettevõtted pidanud 2026. aastal tasuma kasumimaksu ca 145 miljonit eurot. Koda oli selle maksu kehtestamise osas väga kriitiline. 2025. aasta juunis tunnistas Riigikogu julgeolekumaksu seaduse kehtetuks. Koda kiitis seda otsust, sest kasumimaksust loobumine aitab Eestil säilitada maailmas unikaalset ettevõtete tulumaksusüsteemi, mis on olnud meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime alustala ning eristanud meid teistest riikidest. Loe lähemalt

Tulumaks ei suurene 2026. aastal 24%-ni

Riigikogu võttis detsembri alguses vastu tulumaksuseaduse muudatused, mille kohaselt jääb ära 2026. aastasse kavandatud tulumaksutõus 22%-lt 24%-ni. Koda on varasemalt korduvalt rõhutanud, et maksutõusust loobumine aitab kaasa majanduse elavdamisele ja parandab ettevõtluskeskkonna stabiilsust. Loe lisaks

Euroopa Komisjoni plaanitav suurettevõtete maks kahjustaks ettevõtete konkurentsivõimet

Euroopa Komisjon soovib suurendada ELi eelarve tuluallikaid ning tuli seetõttu välja ettepanekuga kehtestada ettevõtetele käibest sõltuv aastatasu. Uue tasu maksmise kohustus oleks ettevõtetel, kelle käive ületab 100 miljonit eurot aastas. Tasu suurus oleks 100 000-750 000 eurot aastas sõltuvalt ettevõtte käibest. Koda ei toetanud sellise tasu kehtestamist suurettevõtetele, sest see kahjustaks Euroopa majanduse ja ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Eesti riik ei toeta samuti suurettevõtetele uue tasu kehtestamist. Loe lisaks

Koja ettepanek: maamaksu summa ei tohi aastas suureneda rohkem kui 10%

Tegime aprillis regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ettepaneku taastada maamaksuseaduses põhimõte, mille kohaselt on maamaksu summa aastase suurenemise maksimaalne piirmäär 10%. Ministeerium ei võtnud ettepanekut arvesse. Kehtiva seaduse kohaselt on maamaksu tõusu piirmäär 10-100% ehk igal omavalitsusel on õigus otsustada selle vahemiku ulatuses maamaksu tõusu piirmäära üle. Tutvu koja ettepanekuga ja ministeeriumi vastusega

Kohalike maksude loetellu võib lisanduda kaks uut maksu

Regionaal- ja põllumajandusministeerium tuli suvel välja ideega anda kohalikele omavalitsustele õigus kehtestada kaks uut kohalikku maksu: sotsiaalse taristu arendustasu ja päikeseparkide tasu. Sotsiaalse taristu arendustasu oleks ühekordne tasu, mida maksaksid elamukinnisvara arendajad elamuühiku kohta. Saadud tulu abil saab omavalitsus rahastada näiteks lasteaia, kooli, spordihoone või raamatukogu ehitamist. Koda leiab, et sotsiaalse taristu arendustasu on teatud tingimustel mõistlik. Samas oleme vastu päikeseparkide tasule, sest ei ole selge, millised tõsised negatiivsed mõjud kaasnevad päikeseparkide rajamisel piirkonnale, et oleks vaja kohalikku maksu. Vältida tuleb olukorda, kus iga vähegi negatiivse mõjuga tegevuse puhul tuleb maksta tasu. 2025. aasta lõpuks ei olnud veel vastav seaduseelnõu valminud. Tutvu koja arvamusega

Töövõit: mootorsõidukimaksu summa väheneb, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist

Koda andis mootorsõidukimaksu seaduse väljatöötamise ajal korduvalt teada, et seaduses puudub punkt, mis võimaldab mootorsõiduki maksusummat vähendada või tagastada, kui mootorsõiduk ei ole kogu aasta vältel kantud Eesti liiklusregistrisse. Näiteks võib see vajadus tekkida, kui isik müüb sõiduki välisriiki. Sellele probleemile juhtis tähelepanu ka õiguskantsler. Riigikogu võttis kriitikat arvesse ning lisas 2025. aastal mootorsõidukimaksu seadusesse põhimõtte, mille kohaselt lühendab maksu- ja tolliamet maksustamisperioodi, kui sõiduk kustutatakse liiklusregistrist või kui see kuulutatakse tagaotsitavaks. Näiteks kui sõiduk müüakse välisriiki ja kustutatakse liiklusregistrist 31. jaanuaril, siis tuleb mootorsõidukimaksu maksta üksnes jaanuari, mitte kogu aasta eest.

TÖÖJÕUD

Töövõit: peagi on lubatud sõlmida paindliku tööaja kokkulepet

Koda on viimastel aastatel korduvalt teinud ettepaneku muuta töölepingu seadust selliselt, et tööandja ja töötaja saaksid paindlikumalt kokku leppida tööajas. Kehtiva seaduse kohaselt tuleb töökoormus kokku leppida konkreetse numbrina, näiteks tööaeg on 20 tundi nädalas, kuid ei ole lubatud vahemik, näiteks 20-30 tundi nädalas. 2025. aastal jõudsid riigikokku töölepingu seaduse muudatused, mille kohaselt on tööandjal ja töötajal teatud tingimuste täitmise korral lubatud sõlmida paindliku tööaja kokkulepe: töötaja võib lisaks kokkulepitud töötundidele teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni ja neid lisatunde ei loeta ületundideks. Muudatus pakub nii tööandjale kui ka töötajale senisest paindlikumat töökorraldust ning võimaldab paremini toime tulla olukordades, kus tööandja töömahu- ja tööjõuvajadus kõiguvad ning töötajal on periooditi erinev töö tegemise võimalus ja valmisolek. Eelnõu menetlus jätkub riigikogus 2026. aastal. Vaata lisaks

Iganädalase puhkeaja osas taastub varasem regulatsioon

2025. aastal jõudis riigikokku koja ettepanek muuta töölepingu seadust selliselt, et tööandjal tuleb tagada töötajale igal nädalal vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega ning graafikuga töötaja puhul 36 tundi. Hetkel kehtib Eestis tõlgendus, mis tuleneb 2023. aasta Euroopa Kohtu otsusest. Selle järgi on iganädalane puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga vähemalt 59 tundi ning graafikuga töötajatel 47 tundi. Eelnõu menetlus jätkub riigikogus 2026. aastal. Loe lisaks

Tegime 14 ettepanekut tööõiguse paindlikumaks muutmiseks

Koda saatis oktoobris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepanekuid töölepingu seaduse muutmiseks, et seadus oleks paindlikum ning vastaks paremini tänastele tööturu vajadustele. Näiteks tegime ettepaneku lubada tähtajalisi töölepinguid sõlmida mõjuva põhjuseta, muuta puhkuse reegleid paindlikumaks, anda tööandjatele rohkem õigusi töötajate joobe kontrollimiseks, laiendada valveaja erisust ning täpsustada ületunnitöö tasustamise reegleid. 2025. aasta lõpu seisuga ei ole teada, kas ja millises ulatuses võtab ministeerium arvesse koja ettepanekuid. Loe lähemalt

Koda toetab alaealiste töötamise tingimuste paindlikumaks muutmist

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli oktoobris välja eelnõuga, millega soovitakse lihtsustada alaealiste töötingimusi ning motiveerida tööandjaid noori tööle võtma. Näiteks soovitakse eelnõuga pikendada koolivaheajal lubatud töötamise perioodi, lühendada alaealiste põhipuhkust praeguselt 35 kalendripäevalt 28 kalendripäevale aastas, võimaldada pereettevõtetel senisest rohkematel juhtudel sõlmida alaealisega tähtajalist töölepingut ning lühendada enne 7–12-aastase alaealise töölevõtmist nõutava tööinspektsiooni loa menetlemise tähtaega 10 tööpäevalt kahe tööpäevani. Koda toetab neid muudatusi, kuid tegi veel täiendavaid ettepanekuid regulatsiooni lihtsustamiseks. Näiteks võiks lubada vähemalt 12-aastastel alaealistel teha raha käitlemisega seotud töid, sest tänapäeval toimub arveldamine enamasti pangakaardiga ning töö iseloom ei ole enamasti keerukas. Loe lisaks

Alaealiste tööaja piirangud muutuvad leebemaks

Riigikokku jõudsid töölepingu seaduse muudatused, millega muu hulgas võimaldatakse põhikooli lõpetanud 15–16-aastasel või 17-aastaseks saanud alaealisel töötada täistööajaga ka õppeveerandi jooksul. Lisaks on edaspidi lubatud 7–12-aastasel, 13–14-aastasel ja vähemalt 15-aastasel õppimiskohustuslikul alaealisel töötada koolivälisel päeval rohkem tunde kui koolipäeval. Koda toetab neid muudatusi, et alaealistel oleks lihtsam saada esimesi töökogemusi. Eelnõu menetlus jätkub riigikogus 2026. aastal. Loe lisaks

Tööjõuvajadusega tegevusaladele tööle tulevad välismaalased võivad vabaneda sisserände kvoodi alt

Koda on aastaid rääkinud vajadusest leevendada sisserände piirarvu täitumisega seotud probleemi, et tagada kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus ja meie ettevõtete rahvusvaheline konkurentsivõime. Selleks oleme teinud ettepaneku vabastada kvoodi alt nende välismaalaste elamisload, kes tulevad Eestisse tööle valdkondades, kus Eestis on tööjõupuudus. Seda ettepanekut on vähemalt osaliselt kuulda võetud. Siseministeerium tuli septembris välja välismaalaste seaduse muudatustega, mille kohaselt on välismaalasel võimalik saada tööjõupuudusega tegevusaladel (eelkõige töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses) töötamiseks tähtajalist elamisluba sisserände piirarvu väliselt ja ilma töötukassa loa nõudeta. Lisaks näeb eelnõu ette, et sellistele välismaalastele ei tule maksta Eesti keskmist palka, vaid piisab vähemalt 80% Eesti keskmise palga maksmisest. 2025. aasta lõpus saatis valitsus selle eelnõu Riigikokku. Loe lähemalt

Saavutasime 4 töövõitu seoses välismaalaste palkamise reeglitega

Koja ettepanekul jäid 2025. aasta märtsis riigikogus vastu võetud välismaalaste seaduse muudatustesse lisamata mitmed ebamõistlikud nõuded, mis oleksid muutnud välismaalase palkamise protsessi Eesti ettevõtete jaoks aeglasemaks ja kulukamaks. Näiteks jäi koja ettepanekul eelnõust välja nõue, et välismaalane võib edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada üksnes pikaajalise viisa ehk D-viisa alusel. Seadusesse ei jõudnud ka nõue, et tööandjal peab enne lühiajalise töötamise registreerimist olema Eestis majandustegevus vähemalt kuus kuud. Lisaks kaob 2026. aasta algusest renditöö vahendajatelt tagatise nõue ning valitsusele ei antud õigust peatada lühiajalise töötamise registreerimisi avaliku korra või julgeoleku tagamise ettekäändel. Vaata lisaks

Toetasime muudatust, mis kiirendab töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal välismaalase töökohavahetust

Siseministeerium avalikustas juulis välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega võimaldatakse välismaalasele töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal töökohavahetust ilma, et ta peaks selleks uut elamisluba taotlema. Koda toetas seda muudatust, kuna see annab ettevõtetele suurema paindlikkuse välistöötajate palkamisel. Valitsus saatis eelnõu 2025. aasta lõpus riigikogule. Loe lähemalt

Haiguslehe ajal töötamine on peagi lubatud alates haiguslehe 31. päevast

Koda tegi 2023. aastal ettepaneku, et töötajal võiks tekkida haiguslehe ajal töötamise võimalus pärast 30. haiguslehel viibitud päeva. Sotsiaalministeerium võttis selle ettepaneku arvesse ning vastav muudatus jõustub 2026. aasta 1. aprillil. Praegu on haiguslehe ajal töötamine lubatud alates 61. haiguspäevast. Selleks tuleb sõlmida tööandjal ja töötajal kirjalik kokkulepe. Tööandja võib töötajale pakkuda haiguslehe ajal osalise koormusega või kergemates ülesannetes töötamist, samuti võib see tähendada vajadust teha muudatusi töökohas või töötamise abivahendite võimaldamist. Loe lisaks

Koda ei toetanud tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaja pikendamist

Koda oli vastu siseministeeriumi ettepanekule pikendada tähtajalise elamisloa taotluse läbivaatamise tähtaega kahelt kuult kolme kuuni. Muudatus pikendab nii tööandjate kui ka välismaalastest töötajate jaoks protsessi kestust. Samas on ootus see, et protsess muutuks tänasest kiiremaks. Koja ettepanekut ei võetud arvesse, muudatus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Loe lähemalt

BÜROKRAATIA

Esitasime 70 ettepanekut bürokraatia vähendamiseks

Koda kogus kokku ja saatis aprillis efektiivsuse ning majanduskasvu nõukojale 70 ettepanekut halduskoormuse vähendamiseks. Näiteks tegime ettepaneku muuta planeeringute ja lubade menetlusi kiiremaks ja lihtsamaks, kaotada ja lihtsustada töökeskkonnanõudeid, muuta kestlikkusaruandluse koostamine vabatahtlikuks, tõsta majandusaasta aruande auditi ja ülevaatuse piirmäärasid, tõsta pakendiaruande audiitorkontrolli piirmäära, muuta tööõigust paindlikumaks ning leevendada välistööjõu palkamise regulatsiooni. Tänaseks on mitmed koja ettepanekud jõudnud seaduseelnõudesse. Näiteks on arvesse võetud mitmeid ettepanekuid töökeskkonnaga seotud ebamõistlike nõuete kaotamiseks, kadumas on alkoholiregister, kestlikkusaruande esitamise tähtaega on osade ettevõtete jaoks kaks aastat edasi lükatud, tööjõupuudusega valdkonnad on saamas erisust välismaalaste sisserände kvoodist ning maanteedele lubatakse pikemaid autoronge. Samas on ka ettepanekuid, mida ei ole arvesse võetud, näiteks auditi ja ülevaatuse piirmäära ning pakendiaruande audiitorkontrolli piirmäära tõstmine. Ettepanekute elluviimine jätkub 2026. aastal. Vaata lähemalt

Mitmed koja ettepanekud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse lihtsustamiseks jõudsid seaduseelnõusse

Saatsime 2025. aasta aprillis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 30 ettepanekut, mis aitavad vähendada ebamõistlikke nõudeid töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas. Novembris tuli ministeerium välja seaduseelnõuga, milles sisalduvad ka mitmed koja ettepanekud. Näiteks on eelnõusse jõudnud koja ettepanekud muuta töökeskkonnavoliniku ametikoht ja töökeskkonnanõukogu vabatahtlikuks. Lisaks on arvestatud meie ettepanekuga, et tööandja ei pea määrama esmaabiandjat, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda või kui ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses. Koja ettepanekul on eelnõusse lisandunud ka muudatus, et töötervishoiu olukorra analüüsi ei pea korraldama tööandja, kelle ettevõttes töötab püsivalt alla kümne töötaja. Lisaks kaob eelnõu kohaselt nõue, et tööandja peab korraldama töötaja tervisekontrolli praeguse nelja kuu asemel hiljemalt kuue kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates. Koja ettepanekul kaob ka töökeskkonna sisekontrolli kohustus. Loe lähemalt

Töövõit: kestlikkusaruande esitamise tähtaeg lükkus edasi kahe aasta võrra

2025. aasta aprillis jõustus ELi direktiiv, mille kohaselt lükkus kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustus kahe aasta võrra edasi nende ettevõtete jaoks, kel on kohustus kestlikkusaruanne esmakordselt koostada ja esitada 2026. aastal või hiljem. Koda tegi aprillis rahandusministeeriumile ettepaneku muuta ka raamatupidamise seaduses kestlikkusaruande esitamise tähtajad ära võimalikult kiiresti. Selle ettepanekuga arvestati ning vastavad seadusemuudatused jõustusid 20. juulil. Ettevõtete jaoks on tegemist positiivse muudatusega, sest see vähendab olulisel määral halduskoormust. Muudatus puudutab otseselt ca 300 Eesti ettevõtet. Loe lisaks

Valitsus toetas koja ettepanekut muuta keskkonnaalaste hoolsuskohustuste täitmine ettevõtetele vabatahtlikuks

Euroopa Komisjon tuli välja algatusega muuta ettevõtete kestlikkusalase hoolsuskohustuse direktiivi, et vähendada ettevõtete koormust ja kulusid. Koda toetas plaanitavaid lihtsustusi, kuid tegi ettepaneku muuta direktiivist tulenevate hoolsuskohustuste täitmine ettevõtetele vabatahtlikuks. Valitsus toetas seda ettepanekut ning käis selle mõtte välja ELi tasandil, kuid EL ei teinud 2025. aastal otsust muuta keskkonnaalaste hoolsuskohustuste täitmine ettevõtetele vabatahtlikuks. Loe lisaks

Olime vastu käibedeklaratsiooni lisal esitatavate arvete 1000-eurose piirmäära kaotamisele ja e-arvete kohustuslikkusele

Rahandusministeerium tuli välja ideega kaotada 1000-eurone piirmäär käibedeklaratsiooni lisal KMD INF esitatavate arvete andmetel ning kehtestada käibemaksukohustuslaste vahelistele tehingutele e-arvete esitamise kohustus. Koda tegi ministeeriumile ettepaneku jätta kavandatavad muudatused ära, sest muudatuste tulemusena võivad suureneda ettevõtete halduskoormus ja kulud ning muudatused piiravad liigselt ettevõtlusvabadust, kuid loodetav maksutulu on marginaalne. Loe lähemalt

Toetasime väikeettevõtete halduskoormuse vähendamist küberturvalisuse nõuete täitmisel

Koda juhtis korduvalt tähelepanu, et väiksemate ettevõtete jaoks on küberturvalisuse nõuete täitmine ebamõistlikult koormav. Selle probleemi leevendamiseks jõustusid 2025. aasta 1. oktoobril võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuete muudatused, mille kohaselt kadus küberturvalisuse seaduse subjektidest mikro- ja väikeettevõtjatel kohustus järgida võrgu- ja infosüsteemides täismahus Eesti infoturbestandardi või standardi ISO/IEC 270019 nõudeid. Muudatuse tulemusena vähenes halduskoormus ca 200 ettevõttel, kes on teenuse osutajad küberturvalisuse seaduse tähenduses. Nüüd on väiksematel ettevõtetel rohkem paindlikkust otsustada, kas ja kui palju panustada küberturvalisuse tagamisse baastasemest rohkem. Loe lähemalt

Kaob alkoholiregister

Koda on eelnevatel aastatel korduvalt teinud ettepaneku kaotada riiklik alkoholiregister, et vähendada alkoholi käitlejate halduskoormust ja kulusid. 2025. aasta detsembris tuli regionaal- ja põllumajandusministeerium välja eelnõuga, millega lõpetatakse alkoholiregistri tegevus alates 2026. aasta 1. juulist. Seega edaspidi ei tule ettevõtetel kanda alkohoolseid tooteid registrisse ning ära jäävad sellega seotud kulud, näiteks riigilõiv, registri kandeks vajalike dokumentide kogumine, vormistamine ja sisestamine ning laborianalüüsid kande tegemiseks. Loe lisaks

Töövõit: esmakordse soolise tasakaalu aruandluse esitamise tähtaeg lükkus aasta võrra edasi

2025. aasta 20. juunil jõustusid väärtpaberituru seaduse muudatused, mis näevad ette, et börsiettevõtete juhtorganite liikmeskond peab olema sooliselt tasakaalus hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. See tähendab, et vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peab edaspidi olema alaesindatud soost. Kui algselt nägi eelnõu ette, et börsiettevõtted peavad esmakordselt esitama soolise tasakaalu aruandluse finantsinspektsioonile selle aasta 1. juuliks, siis koja ettepanekul lükati seda tähtaega edasi 2026. aasta 30. juunini. Loe lisaks

Bürokraatia vähendamise nime all ei tohi teha muudatusi, mis ei ole bürokraatia vähendamisega seotud

2025. aastal tulid ministeeriumid välja eelnõudega, mis vähendavad ettevõtete halduskoormust. Samas esines ka juhtumeid, kus bürokraatia vähendamise eelnõusse peideti muudatusi, mis ei olnud bürokraatia vähendamisega seotud ja mille mõju oli ettevõtetele pigem negatiivne kui positiivne. Üheks selliseks näiteks oli tubakaseaduse muudatused, kus sotsiaalministeerium soovis bürokraatia vähendamise sildi alla lühendada nende asutuste loetelu, kus on lubatud suitsetamine suitsetamisruumides, ning laiendada suitsetamise keeldu ettevõtete kontoritele ja toitlustusasutustele. Koja ettepanekul jäid bürokraatia vähendamisega mitteseotud muudatused eelnõust välja. Vaata lisaks

Koda ei toetanud toitlustusettevõtetele liha päritoluteabe esitamise kohustuse kehtestamist

Koda oli vastu regionaal- ja põllumajandusministeeriumi ettepanekule kohustada toitlustusettevõtteid esitama kliendile füüsilisel kujul, näiteks menüüs või tahvlil teavet toidu koostisosana kasutatud värske, jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, kitse-, lamba- ja kodulinnuliha (sh hakkliha) kasvatamise riigi kohta. Leidsime, et tegemist on ülemäärase bürokraatia loomisega. Tarbija võib soovi korral alati ise teavet küsida ning paljud toitlustuskohad annavad seda juba praegu vabatahtlikult. Ministeerium võttis meid kuulda ning loobus selle nõude kehtestamisest. Loe lähemalt

ENERGEETIKA

Mitmed koja ettepanekud jõudsid energiamajanduse arengukava eelnõusse

Kliimaministeerium koostas 2025. aastal uue versiooni energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõust, mis paneb paika eesmärgid ja tegevused kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks elektri, maagaasi, vedelkütuste ja kaugkütte valdkonnas. Ministeerium võttis arvesse koja varasemat ettepanekut ning tõi arengukava üldeesmärgis selgelt välja, et energiamajandus peab kasvatama riigi konkurentsivõimet. Lisaks on koja ettepanekul arengukava eelnõus täpsustatud taskukohase hinna mõõdikut selliselt, et see ei võta arvesse üksnes kodutarbijate elektrienergia hinda, vaid erinevate tarbijagruppide, sh ka tööstuste ja teiste suurtarbijate elektrienergia lõpphinda. Koda peab positiivseks ka seda, et arengukava võtab suuna elektrienergia turupõhise tootmise poole. Toetame ka lähenemist, et olemasolevaid juhitavaid võimsusi tuleb hoida töövõimelisena kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud. Valitsus kinnitab uue arengukava 2026. aasta alguses. Loe lähemalt

Elektri suurtarbijatele tuleb soodustus taastuvenergiatasu maksmise osas

Koda tegi 2024. aastal riigile ettepaneku vabastada ettevõtetest elektritarbijad või vähemalt suurtarbijad taastuvenergiatasu maksmise kohustusest või kehtestada taastuvenergiatasule teatud hinnalagi. Kliimaministeerium tuli 2025. aasta novembris välja eelnõuga, mille järgi saaksid rohkem kui 1 GWh elektrit aastas tarbivad ettevõtted taotleda Eleringilt taastuvenergia tasu soodustust, mille tulemusel väheneks nende taastuvenergia tasu 75–85% võrra. Eelnõu jõudis 2025. aasta detsembris riigikokku ning kui riigikogu võtab eelnõu 2026. aastal vastu, saavad suurtarbijad taotleda soodustust tagasiulatuvalt alates 2026. aasta algusest. Loe lähemalt

Elektritarbijad ja -tootjad olid 2025. aastal vabastatud sagedusreservide hankimise kulu maksmisest

2026. aasta algusest lisandus elektriarvele tasakaalustamisvõimsuse kulu, mida peavad maksma nii elektritootjad kui ka -tarbijad. Selle tasu eest kaetakse sagedusreservide hankimise kulud, millega hoitakse elektri tarbimine ja tootmine igal hetkel tasakaalus. Esialgu oleksid pidanud tarbijad ja tootjad maksma seda tasu juba alates 2025. aasta 1. veebruarist, kuid koja ja teiste organisatsioonide ettepanekul otsustati, et 2025. aastal katab need kulud Elering ülekoormustasust. Eleringi sagedusreservide hankimise kulud olid 2025. aastal rohkem 60 miljonit eurot. Loe lisaks

KESKKOND

Jätkus arutelu kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja valdkondlike teekaartide osas

Koda on jätkuvalt seisukohal, et kliimakindla majanduse seaduse eelnõu koos valdkondlike teekaartidega peab pakkuma ettevõtetele investeerimiskindlust ja õiguskindlust. Loodav seadus peab lisaks kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärgile näitama ka seda, kes, mida, millal ja kuidas peab tegema, et neid eesmärke saavutada. Plaanitavad tegevused peavad olema realistlikult elluviidavad ning suurendama ettevõtete konkurentsivõimet. Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu arutelu jätkub 2026. aastal.

Jäätmereformist jäid välja mitmed kulukad muudatused, kuid reformis sisaldub siiski mitmeid riske

Riigikogu võttis detsembris vastu jäätmereformi, mille väljatöötamisel arvestati mitme koja ettepanekuga. Näiteks loobuti algsest plaanist kehtestada pakendimaks, mille kulu oleks ettevõtetele olnud ca 20 miljonit eurot aastas. Lisaks ei kehtestata müügipakendile ringlussevõtu sihtmäära. Positiivne on ka see, et koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide palvel suurendati 25 sendilt 50 sendini summat, mida inimesed peavad maksma ühe pakendijäätmete mahuti tühjendamise või äraveo eest. Lisaks võeti arvesse ettepanekut, et kohalik omavalitsus peab tagama, et kokku kogutud pakendijäätmete hulgas ei tohi olla muid jäätmeid rohkem kui 5%.

Samas võib jäätmereformi tulemusena väheneda pakendiettevõtjate ehk ettevõtete, kes pakendavad kaupa, veavad sisse või müüvad pakendatud kaupa, kontroll pakendijäätmete kokku kogumise kulude osas. Selle tulemusena ei pruugi pakendijäätmete kokku kogumine olla edaspidi enam nii kuluefektiivne ning ettevõtete kulud võivad kasvada. Näiteks sisaldub eelnõus punkt, mis paneb pakendiettevõtjatele kohustuse kanda vanapaberi käitlemise kulud, kuid ei anna ettevõtetele õigust nõuda tekkinud kulude hüvitamist. Pakendiettevõtjate riskid ei ole maandatud ka olukorras, kus kohalikud omavalitsused ei kogu kokku piisavas koguses pakendijäätmeid, et pakendiettevõtjad saaksid täita pakendijäätmete taaskasutamise sihtarve. Seetõttu võib pakendiettevõtjatele tulla kohustus maksta riigile miljonite eurode ulatuses pakendiaktsiisi. Loe lähemalt

Koda ei pea vajalikuks kehtestada täiendavaid nõudeid heiteta sõidukite kiiremaks kasutuselevõtuks

Euroopa Komisjon otsib ideid, kuidas suurendada heiteta sõidukite osakaalu ettevõtete autopargis. Näiteks on kaalumisel idee kehtestada nõue, kui suur peab olema heiteta sõidukite osakaal ettevõtete sõidukipargis. Uus nõue puudutaks nii sõiduautosid, kaubikuid, veoautosid kui ka busse. Koda toetab eesmärki muuta ettevõtete sõidukiparki keskkonnasäästlikumaks, kuid ei pea praeguses olukorras uute nõuete kehtestamist mõistlikuks. Eesti riik toetab koja seisukohta. Tutvu lähemalt koja arvamusega

Süsiniku piirimeetme kohaldamisala ei tohi laiendada kiirustades

Euroopa Komisjon plaanib laiendada ELi süsiniku piirimeedet (SPIM) tootmisahela järgmiste etappide toodetele. Koda leiab, et plaanitava muudatusega võib kaasneda kulude ja halduskoormuse kasv. Seetõttu palusime enne kohaldamisala laiendamist läbi viia mõjuanalüüs, et saada teada, kuidas töötab praegune süsteem ning milline on selle mõju ettevõtetele ja keskkonnale. Loe lisaks

Keskkonnaväidetele plaanitavad nõuded ei ole piisavalt selged

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium avalikustas juulis eelnõu, mis täpsustab ebaausaid kauplemisvõtteid ja lisab reeglid keskkonnaväidete esitamisele. Uus eelnõu toob ettevõtetele kaasa mitmeid olulisi nõudeid. Näiteks plaanitakse keelata üldised ja põhjendamata keskkonnaväited nagu "ökosõbralik" või "loodussõbralik", kui nende paikapidavust pole tõendatud. Samuti reguleeritakse toodete vastupidavusega seotud väiteid ja piiratakse sertifitseerimata märgiste kasutamist. Koda toetab eesmärki piirata eksitavaid roheväiteid ja -märgiseid, kuid andsime ministeeriumile teada, et eelnõu võib põhjustada ettevõtetele liigset halduskoormust ja ebakindlust. Eelnõu menetlus jätkub 2026. aastal. Loe lähemalt

HARIDUS

Saatsime 8 ettepanekut haridusvaldkonna kitsaskohtade lahendamiseks

Tõime haridus- ja teadusministeeriumile saadetud kirjas välja erinevaid kutse- ja keskhariduse kitsaskohti ning pakkusime lahendusi, mis aitavad olemasolevaid probleeme lahendada või vähemalt leevendada. Näiteks tegime ettepaneku lõpetada gümnaasiumi tasemel matemaatika õppekava jagamine nn kitsaks ja laiaks, kehtestada gümnaasiumiastme avamise või säilitamise kriteeriumiks vähemalt 180 õpilase olemasolu ning anda kutseõppeasutuse nõunike kogule oluliselt selgem funktsioon ja reaalne vastutus kooli juhtimisel. Lisaks käisime välja idee, et ühtse kvaliteedi tagamiseks peaks põhikooli korraldus olema riigi poolt korraldatud. Pakkusime ka lahendusi aineõpetajate puuduse leevendamiseks.

Kutsesüsteemi muudatustega ei tohi väheneda ettevõtete kaasa rääkimise võimalus

Koda toetab haridus- ja teadusministeeriumi eesmärki muuta kutsesüsteemi paindlikumaks ja tugevdada koostööd haridus- ja töömaailma vahel. Samas valmistab meile muret, et mitmed plaanitavad muudatused võivad sellele eesmärgile vastu töötada. Näiteks ei toetanud koda ideed, et edaspidi koostatakse kutsestandardid vaid reguleeritud kutsetele. Leidsime, et kutsestandardite arvu vähendamise asemel tuleks lihtsustada kutsestandardite loomise ja muutmise protsessi. Näiteks tegime ettepaneku, et riik võiks luua kutsestandardite arendamise e-keskkonna, et see võimaldaks paindlikult teha vajalikke muudatusi kutsestandardites. Samuti ei toetanud koda kutse andjatele täiendavate tasude kehtestamist, kuna see vähendaks huvi kutse andmise vastu ja võiks takistada kutsete taotlemist. Vastav eelnõu valmib 2026. aasta alguses. Vaata lisaks

Ülikoolid peaksid ka edaspidi võtma arvesse OSKA ettepanekuid

Koda rõhutas 2025. aasta mais haridus- ja teadusministeeriumile saadetud pöördumises, et riigi ja ülikoolide vahel sõlmitavad halduslepingud perioodiks 2026-2029 peavad panema ülikoolidele ülesande arvestada vastuvõtu kavandamisel ja õppekavade sisu kujundamisel tööturu signaale ning tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA valdkondlike aruannete ettepanekuid. Lisaks üldisele põhimõttele peaksid halduslepingud sisaldama ka konkreetsemaid suuniseid, mis lähtuvad OSKA raportitest. Näiteks kui OSKA aruannete põhjal on vaja mõnes õppekavagrupis vastuvõttu suurendada või vähendada, siis peaks see sisalduma ka halduslepingus. Lisaks rõhutasime, et ülikoolid peavad jätkama vähemalt tänases ulatuses kõrghariduse pakkumist ka väljaspool Tallinna ja Tartut. Tutvu koja arvamusega

Täiskasvanute koolituse seaduse muutmisel võeti arvesse mitmeid koja ettepanekuid

2025. aasta 1. aprillil jõustusid täiskasvanute koolituse seaduses mitmed muudatused, mille väljatöötamisel võeti arvesse ka koja ettepanekuid. Näiteks jäi meie ettepanekul seadusesse lisamata nõue, et kõik täienduskoolitusasutused, kes soovivad edaspidi pakkuda täienduskoolitusi riigi- ja kohaliku omavalitsuse eelarve ning struktuurifondi vahenditest, peavad läbima riikliku kvaliteedihindamise. Sellise kohustusega oleks kaasnenud ebamõistlikult suur koormus ja kulu nii avalikule sektorile kui koolitusettevõtetele. Loe lähemalt

Koda on vastu põhikooli korduseksamite kaotamisele

Koda tegi oktoobris haridus- ja teadusministeeriumile ettepaneku loobuda muudatusest, mis lubaksid põhikooli lõpetada ka siis, kui lõpueksam(id) on sooritatud alla 50% eksami maksimaalsest tulemusest. Leiame, et põhikooli lõpetamise tingimuste leevendamine avaldaks negatiivset mõju õpimotivatsioonile ja põhihariduse kvaliteedile. Muudatus võib samuti vähendada noorte reaalainete alaste teadmiste taset, mis mõjutab omakorda nende tulevikuvõimalusi. Loe lisaks

Kutseõppe uuendatud rahastusmudel ei lahenda alarahastatuse probleemi

Haridus- ja teadusministeerium uuendas kutseõppe rahastusmudelit, et see toetaks kutsehariduse reformi eesmärke ning arvestaks võimaluse piires paremini kutseõpet korraldavate koolide tegelike vajadustega. Koda andis septembris ministeeriumile teada, et kuna kutseharidusest on raha puudu, siis ei aita üksnes rahastamispõhimõtete muutmine kaasa olemasoleva probleemi lahendamisele või leevendamisele. Loe lisaks

MUUD TEEMAD

Esitasime oma ettepanekud majanduskasvu tegevuskava kohta

Saatsime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile oma ideed, millised tegevused peavad olema fookuses 2026. aasta majanduskasvu tegevuskavas. Näiteks tuleb rõhku panna sellele, et tagada konkurentsivõimeline elektrienergia lõpphind tarbijatele, sh suurtarbijatele. Lisaks tuleb lihtsustada ja kiirendada planeeringute ja lubade menetlust. Tõime ka välja, et erinevate andmekogude vahel peab toimuma andmete ristkasutus ning avaliku sektori asutus ei tohi ettevõtetelt nõuda andmete esitamist, mille ettevõte on riigile juba esitanud. Samuti tegime ettepaneku suurendada kohalike omavalitsuste ettevõtlusmotivatsiooni, et kohalikud omavalitsused ei oleks vastu teatud tootmisüksuste rajamisele omavalitsuse territooriumile. Tegime ka ettepaneku muuta tööõigust paindlikumaks.

Eesti, Läti, Leedu ja Soome kojad pöördusid nelja riigi valitsuste ning Euroopa Komisjoni poole seoses Euroopa konkurentsivõimega

Pöördusime nelja riigi valitsuste ning Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Valdis Dombrovskise poole, et esitada konkreetsed sammud Euroopa Liidu ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tugevdamiseks. Näiteks tegime ettepaneku vähendada administratiivset koormust vähemalt kolmandiku võrra ning kärpida avaliku sektori kulusid vähendades õigusloomet. Loe lähemalt

Algasid arutelud ELi eelarve aastateks 2028-2034 osas

Euroopa Komisjon avaldas 2025. aasta juulis ettepaneku 2028–2034 ELi pikaajalise eelarve kohta, mille maht on ca 2 triljonit eurot. Uue eelarve prioriteetideks on konkurentsivõime, julgeolek, süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine, kestlikkus ning majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus. Uue eelarvega soovitakse suurendada ELi rahastuse paindlikkust, lihtsustada fondide kasutamist, vähendada halduskoormust ning tugevdada tulemuspõhisust. Koja esindaja osales töörühmades, kus arutati, millised peaksid olema Eesti seisukohad uue eelarve osas ning milliste reformide jaoks võiks Eesti kasutada edaspidi ELilt saadavat raha. 2026. aastal jätkuvad sel teemal arutelud nii Eestis kui ka ELi tasandil.

Ettevõtete juhtide vastutust ei tohi laiendada

Rahandusministeerium tuli aprillis välja eelnõuga, millega oli kavas panna ettevõtte maksuvõla eest isikliku vara arvelt vastutama ka need juhatuse liikmed, omanikud või tegevjuhid, kes pole ise maksuvõla tekkimise eest vastutavad, kuid on jätnud selle tahtlikult tasumata, kuigi ettevõttel on raha maksuvõla tasumiseks. Koda oli sellele ettepanekule tugevalt vastu. 2025. aasta lõpu seisuga ei ole seda eelnõud edasi menetletud. Tutvu koja arvamusega

Tõstatasime taaskord töötervishoiuarstide kättesaadavuse probleemi ning pakkusime välja lahenduse

Tegime taaskord ettepaneku muuta töötervishoiu ja tööohutuse seadust selliselt, et perearstidel oleks võimalik pakkuda töötajate tervisekontrolli teenust, kui tegemist on väiksemate ohuteguritega töökeskkondadega nagu näiteks kontoritöö. Täna on probleemiks see, et teatud piirkondades puudub töötervishoiuarst ning seetõttu peavad tööandjad saatma oma töötajad töökohast kaugele tervisekontrolli. Sotsiaalministeerium algatab töötervishoiu arengusuundade arutelu 2026. aasta alguses.

Loodi suurinvesteeringute toetusmeede

Koda andis 2024. aastal riigile teada, et arvestades praegust julgeoleku ja majanduspoliitilist olukorda, siis tuleb olemasoleva suurinvesteeringu toetusmeetme tingimusi muuta investorite jaoks oluliselt heldemaks. 2025. aasta veebruaris jõustus suuremahuliste investeeringute toetuse määrus, mis annab ettevõtetele võimaluse taotleda riigilt kuni 20 miljonit eurot toetust vähemalt 100 miljoni euro suuruse investeeringu tegemiseks. Koda tegi määruse välja töötamise käigus majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile ettepaneku vähendada 100 miljoni euro suuruse investeeringu nõuet 30 miljoni euroni, kuid seda ettepanekut ei võetud arvesse. 2025. aasta septembris tegi riik otsuse toetada 3 projekti, mille investeeringute maksumus on kokku ca 400 miljonit eurot ja riigi toetus 44 miljonit eurot. Loe lisaks

Riik plaanib teha äriseadustikus üle 100 muudatuse

Justiits- ja digiministeerium tuli novembris välja eelnõuga, milles sisaldub üle 130 äriseadustiku muudatuse. Koda toetab muudatusi, mis suurendavad paindlikkust, lihtsustavad nõuete täitmist ja kaotavad ebamõistlikke nõudeid. Samas olime mitmele muudatusele ka vastu. Näiteks ei toeta koda üldise kvooruminõude kaotamist, sest selle tulemusena võib tekkida olukord, kus võetakse vastu otsus, millel ei ole omanike laialdast toetust. Lisaks ei toeta koda seadusesse põhimõtte lisamist, mille kohaselt tuleb juriidilise isiku liikmel oma hääle andmisel arvestada juriidilise isiku huvidega. Näiteks dividendi väljamaksmine ei ole sageli äriühingu huvides, kuid selline otsus teenib äriühingu omanike huvisid ja peab olema ka edaspidi lubatud. Eelnõu menetlus jätkub 2026. aastal. Loe lisaks

Euroopa Liidu uued algatused ei tohi ettevõtetele tuua kaasa ebamõistlikke nõudeid

Hoidsime silma peal, et EList tulevad uued algatused ei tooks Eesti ettevõtetele kaasa ebamõistlikke nõudeid ja kulusid. Näiteks andsime teada, et meie hinnangul sisaldab ebaproportsionaalseid nõudeid Euroopa Komisjoni määruse ettepanek, millega soovitakse karmistada tahkekütusekatelde ökodisaini nõudeid eesmärgiga vähendada õhusaastet, parandada energiatõhusust ning suurendada seadmete parandatavust ja ringlussevõetavust. Loe lähemalt

Toetasime muudatusi, mis vähendavad väljaprinditavate ostutšekkide hulka

Koda toetas 2025. aasta 1. septembril jõustunud tarbijakaitseseaduse muudatusi, mille kohaselt ei pea kaupleja üldreeglina enam tarbijale ostu eest pabertšekki väljastama. Pabertšekk tuleb väljastada üksnes siis, kui tarbija seda soovib või kui tarbija sooritab ostu sularahas ega kasuta kliendikaarti, mis võimaldaks tal elektroonilises klienditeeninduskeskkonnas ostutšekile juurdepääsu. Varasemalt tuli kauplejal väljastada tarbijale ostutšekk, kui tarbija ostusumma oli suurem kui 20 eurot. Loe lähemalt

Uuel aastal tuleb uutesse hoonetesse rajada varjend

2025. aastal jätkus siseministeeriumi koostatud hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu menetlus, millega kehtestatakse nõuded varjumiskohtadele ja varjumise korraldusele ning nähakse ette avalike ja mitteavalike varjendite rajamise kohustus uute hoonete ehitamisel. Koda oli seisukohal, et avaliku varjendi rajamise tingimused peavad olema täpsemad ning avaliku varjendi rajamise kohustuse määramisel tuleks lisaks hoone suurusele arvestada ka hoone asukohta ja eeldatavat külastajate hulka. Ministeerium ega riigikogu ei võtnud koja ettepanekuid arvesse. Alates 1. juulist 2026 tuleb rajada avalik varjend uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Lisaks tuleb väiksematele hoonetele rajada mitteavalik varjend ning olemasolevate hoonete puhul tuleb analüüsida varjumisvõimalusi ja vajadusel kohandada hoonesse varjumiskoht. Loe lisaks

Uuenduslike toodete, teenuste ja tehnoloogiate katsetamise reeglid võivad muutuda lihtsamaks

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium tuli novembris välja eelnõuga, mis võimaldab testida tehnoloogiaid ja ärimudeleid katsekeskkonnas mugandatud reeglite alusel ehk nn regulatiivsetes liivakastides. Koda toetab sellist lahendust, kuid tegi mitmeid ettepanekuid, et sellise lahenduse kasutamine oleks ettevõtete jaoks lihtsam ja odavam. Loe lisaks

Tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu vajab veel mitmeid täpsustusi

2025. aastal jõudis riigikogu menetlusse tsiviilkriisi ja riigikaitse seaduse eelnõu, mille kohaselt on kõikidel elutähtsa teenuse osutajatel kohustus korraldada õppusi, koostada riskianalüüsi, tagada toimepidevus ja vajadus teostada taustakontrolli töötajatele. Koda esitas riigikogule eelnõu kohta 9 kommentaari rõhutades vajadust täpsustada kriisiülesandega ametikohtade regulatsiooni, selgitada üleriigilise riskianalüüsi arvestamise ulatust, piirata auditite sagedust ning vältida rollikonflikte sõjaaja ametikohustuste ja elutähtsate teenuste tagamise vahel. Samuti juhtis koda tähelepanu taustakontrolli paindlikkuse suurendamise vajadusele. Eelnõu menetlus jätkub riigikogus 2026. aastal. Loe lisaks

Küberturvalisuse nõuded muutuvad rangemaks

Riigikogu võttis 2025. aasta detsembris vastu küberturvalisuse seaduse muudatused, mis laiendavad oluliselt nende ettevõtete ringi, kellel tuleb hakata täitma rangeid küberturvalisuse nõudeid, ning kehtestab uusi kohustusi seoses riskijuhtimise, intsidentidest teavitamise, juhtkonna vastutuse ja järelevalvemeetmetega. Koda rõhutas, et seadus peab olema ettevõtetele lihtne ja arusaadav, nõuded proportsionaalsed ning riik peab tagama uutele subjektidele piisava toe nõuete elluviimiseks. Koja ettepanekul on nii uutele kui ka juba olemasolevatele küberturvalisuse seaduse subjektidele ette nähtud kolmeaastane üleminekuperiood, mille jooksul peavad nad oma tegevuse uute nõuetega kooskõlla viima ning neid rakendama hakkama. Muudatused jõustuvad 1. jaanuaril 2026. Loe lisaks

Töövõit seoses töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatusega

2026. aasta 1. jaanuaril jõustuvad töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt makstakse alates 2026. aastast töö kaotuse korral töötule sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist (praegune töötuskindlustushüvitis) või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist (tänane töötutoetus). Koda rõhutas muudatuste väljatöötamise ajal, et uus baasmääras töötuskindlustushüvitis peab motiveerima töötamist, mitte töötuna arvel olekut ja hüvitise saamist. Süsteemi muutmise käigus kaaluti erinevaid baasmääras töötuskindlustushüvitise staažiperioode. Algselt oli töötuskindlustushüvitise staažiperiood 6 kuud, kuid koja ettepanekul tõsteti staažinõue 8 kuuni. Kehtiva seaduse alusel peab inimene töötutoetuse saamiseks olema töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga. Loe lisaks

President jättis rahapesu tõkestamise seaduse muudatused välja kuulutamata

Koda ja advokatuur pöördusid juunis vabariigi presidendi poole, leides, et riigikogus vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadus on vastuolus põhiseadusega. Seadusemuudatustega sooviti rahapesu andmebüroole anda senisest ulatuslikumad õigused nii inimeste kui ka ettevõtetega seotud andmete töötlemiseks. Samas puudus põhjalik analüüs, mis kinnitaks, et muudatustega ei riivata ebaproportsionaalselt isikute põhiõiguseid. President nõustus kriitikaga ning otsustas jätta seaduse välja kuulutamata. Eelnõu menetlus jätkub riigikogus 2026. aastal. Loe lisaks

Koda hoidis ära riigihangete vaidlustuskomisjoni vaidluste lahendamise tähtaja olulise pikenemise

Rahandusministeerium tuli juulis välja eelnõuga, millega sooviti anda riigihangete vaidluskomisjonile õigus mõjuval põhjusel pikendada otsuste tegemise tähtaega seniselt 30 päevalt kuni 60 päevani. Koda andis ministeeriumile teada, et ei toeta plaanitavat muudatust, kuna pikendatud tähtaeg kahjustab ettevõtete õiguskaitse kättesaadavust ja suurendab ebakindlust hankelepingu sõlmimisel. Ministeerium võttis koja ettepanekut arvesse. Loe lisaks

Automaatse tulekahjuteate häirekeskusesse edastamise nõue kadus ca 1200 ehitise osas

2025. aasta 11. novembril jõustusid määruse muudatused, mille kohaselt kadus ca 1200 ehitise osas automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate häirekeskusesse edastamise (ATeS) nõue. ATeSi nõue kadus majutusasutustest, kogunemishoonetest ja büroohoonetest. Lisaks on muudatusi tööstus- ja laohoonete osas. Muudatust põhjendati sellega, et varasemalt oli väga suur automaatselt edastatud valehäirete arv ning enamik valeväljakutseid leidis aset päevasel ajal ja olid põhjustatud inimtegevusest ehk tulekahju kiire avastamine ja häirekeskuse teavitamine olid väga tõenäolised ka ilma ATeSi nõudeta. Koda ei ole olnud muudatusele vastu, kuid tegi ettepaneku, et ehitiste omanikel ja valdajatel oleks võimalik vabatahtlikult ehitis liita häirekeskusega. Seda ettepanekut ei võtnud ministeerium arvesse. Erisus lisati üksnes alaliselt mehitamata majutusasutuste osas. Loe lisaks

Koda toetab Euroopa eelistamise põhimõtet, kuid seda tuleb rakendada läbimõeldult

Toetame Euroopa Liidu tasandil arutelus olevat Euroopa eelistamise ehk Buy European põhimõtet, mille eesmärk on tugevdada Euroopa ettevõtete konkurentsivõimet nii Euroopa turul kui ka väljaspool seda. Selle põhimõtte kohaselt eelistatakse Euroopa päritolu tooteid, teenuseid või ettevõtteid, kas avalikes hangetes, tarbijate valikutes või ettevõtete tarneahelates. Koda leiab, et kuigi vabakaubandus on jätkuvalt oluline, on praeguses julgeolekuolukorras põhjendatud rakendada Euroopa eelistamise meetmeid vähemalt teatud valdkondades. Tutvu koja seisukohaga

Töövõit: eraõiguslike teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste rahastamine toimub sarnaselt riiklike asutustega

2025. aasta 1.oktoobril jõustus teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seadus, mille kohaselt antakse kõigile evalveeritud asutustele ja juriidilistele isikutele teadus- ja arendustegevuse toetust samade kriteeriumite alusel. Eelnõu varasem versioon nägi ette, et eraõiguslike teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste rahastamine hakkab olema seotud avalike huvidega seotud ülesannete täitmisega, kuid koda oli sellise muudatuse osas kriitiline, sest eraõiguslikud teadus- ja arendusasutused oleksid pandud riiklike asutustega võrreldes ebasoodsasse seisu. See muudatus ei jõudnud seadusesse. Loe lähemalt

Koja ettepanek avalikustada juriidiliste isikute suhtes tehtud maksuotsuste resolutiivosa jõudis seaduseelnõusse

Rahandusministeeriumis valmis aprillis maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, milles sisaldub koja varasem ettepanek avalikustada juriidiliste isikute suhtes tehtud maksuotsuste resolutiivosa. Kui juriidiliste isikute maksuotsuste resolutiivosa muutub avalikuks, siis selle kaudu suureneb maksukeskkonna läbipaistvus ja see aitab ettevõtetel teha teadlikumaid valikuid koostööpartnerite osas. 2025. aasta lõpu seisuga ei olnud eelnõu menetlus jõudnud riigikokku. Loe lisaks

--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Juristid andsid rohkem kui 100 ettevõttele õigusalast nõu

Koja liikmed kasutasid 2025. aastal aktiivselt meie juristide teenuseid. Juristid nõustasid liikmeid kõikides olulisemates valdkondades, millega ettevõtted oma igapäeva tegemistes kokku puutuvad, näiteks lepingud, tööõigus, riigihanked ja maksud. Jätkuvalt pakkusid ettevõtetele suurt huvi lepingutega seotud konsultatsioonid. Aitasime ettevõtetel koostada erinevat liiki lepinguid, viia sisse lepingumuudatusi ning viisime läbi lepingute analüüse.