Ettevõtete juhtide vastutust ei ole vaja laiendada

Rahandusministeerium on välja tulnud eelnõuga, millega muudetakse maksukorralduse seadust ning muu hulgas on kavas panna ettevõtte maksuvõla eest isikliku vara arvelt vastutama ka need juhatuse liikmed, omanikud või tegevjuhid, kes pole ise maksuvõla tekkimise eest vastutavad, kuid on jätnud selle tahtlikult tasumata. Koda tegi ettepaneku jätta see muudatus eelnõust välja.  

Koda ei toeta juhtide vastutuse laiendamist
Eelnõu kohaselt tekib edaspidi teatud juhtudel solidaarne vastutus ka sellisele juhatuse liikmele, vara valitsejale, seaduslikule esindajale või tegevjuhile, kes ise maksuvõlga oma süülise tegevusega ei põhjustanud, kuid hoidub tahtlikult eemale maksuvõla tasumisest, kuigi maksukohustuslasel on olemas raha maksuvõla tasumiseks. 

Koja hinnangul on plaanitava sätte vastutajate ring liiga laialt sõnastatud, sest solidaarselt võib isikliku varaga vastutada ka uus juhatuse liige või tegevjuht, kes ei ole maksuvõlga tekitanud ega seda pahatahtlikult tasumata jätnud. On arusaamatu, miks üldse on vaja maksuhalduril oodata uue juhatuse liikme tegevust maksuvõlgnevuse osas, kui maksuhalduril on kehtiva maksukorralduse seaduse alusel võimalik kohe rakendada täitetoiminguid, kui maksuvõlg on tekkinud ja maksukohustuslasel on selle tasumiseks vara olemas.

Lisaks näeme, et on ebaselge, kuidas hinnatakse isiku tahtlust maksuvõla tasumisest hoiduda. Kui maksuhaldur teeb selle otsuse subjektiivselt, siis peab ettevõtja solidaarselt vastutama pandud isik suutma tõendada, et ta ei ole tahtlikult hoidunud maksude tasumisest. Maksuhaldurile nii suure subjektiivse otsustusõiguse andmine suurendab riski, et plaanitavat sätet kasutatakse ebaõigelt ära.

Leiame, et plaanitav muudatus kahjustab õigusselguse põhimõtet ja vähendab õiguskindlust, piirab ülemääraselt ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust. See võib omakorda takistada pädevate juhtide leidmist, pärssida investeeringuid ja suurendada ettevõtjate halduskoormust. 

Seejuures ei selgu eelnõu seletuskirjast, kui suurt positiivset mõju riigieelarvele selline muudatus kaasa toob ning puudub ka analüüs, kuidas mõjutab kavandatav muudatus laiemalt Eesti konkurentsivõimet. Kui Eestis juhatuse liikmete, omanike ja tegevjuhtide vastutust ebamõistlikult laiendada, võib see piirata välismaiste ettevõtete tulemist Eestisse. Koda tegi ettepaneku jätta eelnõust plaanitav muudatus välja, kuna selleks puudub reaalne vajadus ja positiivne mõju.

Maksuhalduri vastutusotsus ei tohiks sündida ennatlikult
Koda peab küsitavaks ka muudatust, mille kohaselt saab edaspidi maksuhaldur teha vastutusotsuse ilma eelneva kolmekuulise sissenõudmiskatseta, kui leitakse, et sissenõudmine ei ole tõenäoliselt edukas. 

Toetame küll seda muudatust, et vastutusotsuse puhul ei pea kolme kuu kriteeriumi järgima, kui pankrotiavalduse menetlus on lõppenud raugemisega, kuid ei pea põhjendatuks loobuda kehtivast lähenemisest, mille kohaselt vastutab juhatuse liige ettevõtte maksuvõla eest vaid teatud tingimustel ja kui on täidetud seadusest tulenevad eeldused. 

Maksuotsuste avalikustamine suurendab läbipaistvust
Eelnõus on arvesse võetud koja varasemaid ettepanekuid, mille kohaselt hakatakse edaspidi avalikustama juriidiliste isikute suhtes tehtud maksuotsuste resolutiivosa. Kui juriidiliste isikute maksuotsuste resolutiivosa muutub avalikuks, siis selle kaudu suureneb maksukeskkonna läbipaistvust ja see aitab ettevõtjatel teha teadlikumaid valikuid koostööpartnerite osas. Lisaks on maksuotsused oma sisult ettekirjutused ning nende avaldamine ei ole Eesti õiguskeskkonnas uus praktika, sest sarnast teavet avaldavad ka mitmed teised riigiasutused, näiteks konkurentsiamet.

Maksukorralduse seaduse muutmise plaaniga saad lähemalt tutvuda SIIN.