Mitmed koja ettepanekud on jõudnud energiamajanduse arengukava eelnõusse
Kliimaministeerium on koostanud uue versiooni energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõust, mis paneb paika eesmärgid ja tegevused kliimaneutraalsele energiatootmisele üleminekuks elektri, maagaasi, vedelkütuste ja kaugkütte valdkonnas. Koja hinnangul on eelnõu muutunud võrreldes varasema versiooniga paremaks, kuid esitasime siiski mitmeid ettepanekuid eelnõu täiendamiseks.
Arengukava keskendub konkurentsivõimele
Kliimaministeerium on võtnud arvesse koja varasemat ettepanekut ning toonud arengukava üldeesmärgis selgelt välja, et energiamajandus peab kasvatama riigi konkurentsivõimet. Varasemas versioonis ei olnud sellist viidet.
Eesmärk on taskukohane elektri lõpphind
Ministeerium on koja ettepanekul arengukava eelnõus täpsustanud taskukohase hinna mõõdikut selliselt, et see ei võta arvesse üksnes kodutarbijate elektrienergia hinda, vaid erinevate tarbijagruppide, sh ka tööstuste ja teiste suurtarbijate elektrienergia lõpphinda. Samas ei ole eelnõus välja toodud, milliste muudatuste abil soovitakse muuta elektrienergia lõpphinda konkurentsivõimelisemaks suurtarbijate jaoks.
Koja hinnangul peab arengukava keskenduma rohkem sellele, kuidas hoida elektriga seotud maksud ja tasud lähiregiooniga konkurentsivõimelised. Seetõttu tuleb eelnõus selgemalt välja tuua, milliste meetmete abil plaanitakse ettevõtjate, eelkõige suurtarbijate elektrienergia lõpphinda muuta konkurentsivõimelisemaks.
2030. aasta eesmärk tuleb üle vaadata
Kehtiva energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt on Eesti eesmärk toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui ise aastapõhiselt tarbime. Arengukava eelnõus on kirjas, et 2030. aastaks ei ole tänastes oludes võimalik ja majanduslikult mõistlik seda eesmärki saavutada.
Koda nõustub sellega. Taastuvenergia tootmine peab suurenema, kuid sellega seotud eesmärk peab olema realistlik ja eesmärgi saavutamine peab tagama konkurentsivõimelise elektrienergia lõpphinna.
Elektrienergia tootmine peab toimuma turupõhiselt
Arengukava eelnõu kohaselt on Eesti ambitsioon katta elektrienergia tarbimine hiljemalt aastaks 2040 puhta elektrienergiaga, seejuures tuleb aastaks 2050 kliimaneutraalne energiatootmine saavutada turupõhiselt. Lisaks on eelnõus kirjas, et edasised investeeringud puhta elektri tootmisse tehakse turupõhiselt, st toetusteta.
Koda peab positiivseks, et arengukava võtab suuna elektrienergia turupõhise tootmise poole. Samas tegime ettepaneku tuua eelnõus selgemalt välja, mis aastast ei anta uutele elektrienergia tootmistele toetust.
Elektrienergia tootmisvõimsuste struktuur on muutunud mõistlikumaks
Arengukava uuendatud versioonis on kirjas, et aastani 2035 on vaja tagada nii uute juhitavate võimsuste rajamine Eestisse kui ka olemasolevate juhitavate võimsuste töös hoidmine, kuni on rajatud piisavas mahus uusi juhitavaid võimsusi.
Koda toetab lähenemist, et olemasolevaid juhitavaid võimsusi tuleb hoida töövõimelisena kuni uusi juhitavaid võimsusi pole rajatud.
Rahastamise prognoos vajab täiendamist
Arengukava eelnõus on toodud välja, et aastatel 2026-2035 on vaja energiavarustuskindluse ning konkurentsivõimelise energia hinna tagamiseks investeerida ca 5,6-10 miljardit eurot, kusjuures riiklike meetmete maht on hinnanguliselt 1,3-1,6 miljardit eurot.
Koda tegi kliimaministeeriumile ettepaneku tuua arengukava eelnõus välja kõik olulisemad investeeringud aastani 2035 ja ka rahastusallikad. Näiteks hetkel puuduvad investeeringute loetelust elektrivõrgu investeeringud, kui jätta kõrvale välisühenduste rajamisega seotud kulud.
Energiamajanduse arengukava eelnõu viimase versiooniga saad lähemalt tutvuda siin.