Ülevaade jäätmereformist ja selle mõjust pakendiettevõtjatele
Riigikogu võttis 9. detsembril vastu jäätmereformi, mis mõjutab otseselt pakendiettevõtjaid ehk kõiki neid ettevõtjaid, kes pakendavad kaupa, veavad sisse või müüvad pakendatud kaupa. Järgnevalt anname ülevaate, kuidas mõjutab jäätmereform pakendiettevõtjaid ning millised riskid peituvad jäätmereformis pakendiettevõtjate jaoks.
Jäätmereformi üheks oluliseks muudatuseks on see, et edaspidi peavad kohalikud omavalitsused korraldama pakendijäätmete äravedu. Selleks tuleb neil läbi viia vastavad riigihanked. Praegu on pakendijäätmete kokku kogumise kohustus pakendiettevõtjatel, kes ostavad teenust sisse taaskasutusorganisatsioonidelt.
Pakendijäätmete kokku kogumise kulud suurenevad
Täna saavad pakendiettevõtjad paindlikumalt otsustada, kuidas koguda inimeste juurest kokku pakendijäätmeid. Praegu toimub see peamiselt avalike pakendikonteinerite abil, mida on üle Eesti rohkem kui 8000.
Jäätmereformi tulemusena võib väheneda pakendiettevõtjate kontroll pakendijäätmete kokku kogumise kulude osas. Selle tulemusena ei pruugi pakendijäätmete kokku kogumine olla enam nii kuluefektiivne ning ettevõtjate kulud võivad kasvada.
Edaspidi peab tiheasustusalal olema iga eramaja ja korteriühistu juures kaks kuni kolm pakendijäätmete mahutit. Mahutiks võib olla näiteks pakendikonteiner või kogumiskott. Ühte mahutisse tuleb koguda paberpakendijäätmed koos vanapaberiga ning teise mahutisse plast- ja metallpakendijäätmed. Lisaks võib kohalik omavalitsus otsustada, et iga maja juures peab olema ka eraldi klaaspakendikonteiner. Seega peab edaspidi majapidamiste juures olema oluliselt rohkem pakendijäätmete mahuteid kui täna. Näiteks Tallinna linnas peab edaspidi olema kuni 60 000 mahutit.
Hõredama asustusega piirkondades saab omavalitsus otsustada, kuidas kogutakse pakendijäätmeid. Näiteks võib omavalitsus otsustada, et sellistes piirkondades on kõige mõistlikum koguda pakendijäätmeid avalike pakendikonteineritega.
Inimeste omaosalus on 50 senti, ülejäänud kulud tuleb katta ettevõtjatel
Jäätmereform näeb ette, et inimesed peavad maksma 50 senti pakendijäätmete mahuti tühjendamise või äravedamise eest. Eelnõu esialgses versioonis oli see 25 senti, kuid koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul nõustus ministeerium tasu tõstma 50 sendini. See katab ca 20% pakendijäätmete veokulust ning alla 10% pakendijäätmete kogukäitluskulust. Ülejäänud kulud tuleb katta pakendiettevõtjatel.
Koda on koostöös teiste organisatsioonidega hinnanud, et jäätmereformi tulemusena võivad pakendiettevõtjate kulud pakendijäätmete kokku kogumiseks ja edasiseks käitluseks suureneda praeguselt 15 miljonilt eurolt kaks kuni kolm korda. Üheks kulude tõusu põhjuseks on see, et praegusest rohkemate majade juurest kahe või kolme mahuti tühjendamine või äravedu on kulukam kui avalike pakendikonteinerite tühjendamine.
Lisaks on pakendiettevõtjate jaoks riskiks see, et kohalikel omavalitsustel on madal motivatsioon korraldada pakendijäätmete kokku kogumist kuluefektiivselt. Põhjus peitub selles, et sõltumata kulude suurusest saab kohalik omavalitsus nõuda ettevõtjatelt pakendijäätmete kokku kogumise kulude hüvitamist, millest on maha arvatud üksnes inimeste omaosalus.
Selleks, et pakendijäätmete kokku kogumine oleks kuluefektiivsem, tegi koda ettepaneku, et inimeste omaosalus võiks sõltuda tegelikest veokuludest. Näiteks võiks tiheasustusalal olla inimeste osakaal pool veokuludest. Kui hanke tulemusena selgub, et ühe pakendijäätmete mahuti tühjendamise kulu on 50 senti, oleks meie ettepaneku kohaselt olnud inimeste omaosalus 25 senti. Kui kulu oleks 10 eurot, oleks omaosalus 5 eurot. Seda ettepanekut ei võetud arvesse.
Kohalik omavalitsus vastutab kvaliteedi, kuid mitte koguse eest
Koja ja teiste organisatsioonide ettepanekul jõuab pakendiseadusesse põhimõte, et kohalik omavalitsus peab tagama, et kokku kogutud pakendijäätmete hulgas ei ole muid jäätmeid rohkem kui 5%. Kui see protsent on suurem, siis ei ole kohustust pakendijäätmeid vastu võtta või on õigus nõuda omavalitsuselt täiendavate käitluskulude hüvitamist.
Samas pakendiettevõtjate riskid ei ole maandatud olukorras, kus kohalikud omavalitsused ei kogu kokku piisavas koguses pakendijäätmeid, et pakendiettevõtjad saaksid täita pakendijäätmete taaskasutamise sihtarve. Seetõttu võib pakendiettevõtjatele tulla kohustus maksta riigile miljonite eurode ulatuses pakendiaktsiisi.
Selleks, et kohalikel omavalitsustel oleks vastutus pakendijäätmete kokku kogumise eest, tegime ettepaneku lisada seadusesse põhimõte, et pakendiettevõtja või taaskasutusorganisatsiooni nõudel on kohalik omavalitsus kohustatud hüvitama kahju, mille kohalik omavalitsus põhjustas, kui takistas pakendiettevõtjal ja taaskasutusorganisatsioonil pakendijäätmete käitlemisega seotud kohustuste täitmist. Seda ettepanekut ei võetud arvesse.
Pakendiettevõtjad peavad vajadusel katma ka vanapaberi käitluskulud
Jäätmereformi kohaselt võivad inimesed edaspidi panna vanapaberi (näiteks ajalehed, reklaamlehed, ajakirjad) paberpakendijäätmete mahutisse ning mahuti tühjendamise või äraveo eest tuleb tasuda 50 senti.
Samas ei pruugi see summa olla piisav selleks, et katta kõiki vanapaberi käitluskulusid. Näiteks kui selgub, et vanapaberi käitluskulu on ühe mahuti kohta üks või kaks eurot, siis peavad pakendiettevõtjad kandma ka need kulud, mis ületavad 50 senti.
Koda tegi ettepaneku viia seadusesse põhimõte, et inimesed peavad kandma kõik vanapaberi käitluskulud, kuid seda ettepanekut ei võtnud arvesse kliimaministeerium ega riigikogu.
Jäätmereformist jäid välja mitmed kulukad muudatused
Koja ja teiste ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekul jäid jäätmereformist välja mitmed muudatused, mis oleksid suurendanud pakendiettevõtjate kulusid miljonite eurode ulatuses aastas. Näiteks loobuti algsest plaanist kehtestada jäätmereformi raames pakendimaks, mille kulu oleks ettevõtjatele olnud ca 20 miljonit eurot aastas. Lisaks ei kehtestata müügipakendile ringlussevõtu sihtmäära.
Muudatusi tuleb rakendada hiljemalt 2030. aasta lõpuks
Jäätmereform näeb ette, et kohalikud omavalitsused peavad uusi nõudeid täitma alates uuest korraldatud jäätmeveo riigihankest, kuid mitte hiljem kui 2030. aasta 31. detsembriks. See tähendab, et pakendijäätmete kokku kogumist puudutav jäätmereform jõustub omavalitsustes erineval ajal.
Kui sul tekib küsimusi jäätmereformi kohta, siis võta ühendust koja juristidega aadressil juristid@koda.ee.
Riigikogus vastu võetud jäätmereformiga saad lähemalt tutvuda siin.