Riigikogu võttis vastu töötuskindlustuse seaduse muudatused

Riigikogu võttis 15. mail vastu töötuskindlustuse seaduse ja sellega seotud seaduste muutmise seaduse, mille eesmärk on ajakohastada töötuskindlustussüsteemi. Alates 2026. aastast  makstakse töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist. 

Töötutoetus muutub sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks 
Seadusemuudatuse tulemusel tekib töötuskindlustushüvitisele kaks alaliiki: sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis ja baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kehtivas töötushüvitiste süsteemis pakub inimesele töötuse korral kaitset tema eelnevast sissetulekust sõltuv töötuskindlustushüvitis ja töötutoetus. Seega alates 2026. aastast makstakse töö kaotuse korral kas tänast sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või baasmääras töötuskindlustushüvitist.Sarnaselt kehtivale süsteemile pakub alates 2026. aastast esmast kaitset kindlustatu eelnevast sissetulekust sõltuv hüvitis. Kehtiv töötuskindlustushüvitis, mille suurus sõltub kindlustatu eelnevast sissetulekust, nimetatakse ringi sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks. Sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele kvalifitseerumise tingimusi võrreldes kehtiva õigusega ei muudeta. Hüvitise saamise eeldus on eelnev töötamine ja kindlustusmaksete maksmine.

Tekib baasmääras töötuskindlustushüvitis
Kui inimesel ei teki õigust eelnevast sissetulekust sõltuvale  hüvitisele, makstakse kindlustatule alates 2026. aastast võrdses baasmääras töötuskindlustushüvitist. Baasmääras töötuskindlustushüvitis määratakse inimesele, kes on enne töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul töötanud vähemalt 8 kuud. Hüvitist makstakse kuni 180 päeva, mida pikendatakse 60 kalendripäeva võrra, kui olukord tööturul on keeruline, ning hüvitise suurus on kõigile sama, 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast. 2024. aastal oleks hüvitise suurus 374,50 eurot kuus.

Kehtiva korra kohaselt makstakse baasmääras töötuskindlustushüvitise asemel töötutoetust, milleks on õigus töötul, kes on töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega ning kelle ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (2024. aastal 362,70 eurot). Praeguse korra järgi makstakse töötutoetust kuni 270 päeva ja selle maksmise kestus ei sõltu olukorrast tööturul ning töötutoetuse suurus fikseeritakse igal aastal riigieelarve seadusega ja see ei või 31 päeva eest olla väiksem kui 50% eelmise aasta töötasu alammäärast.

Koja töövõit
Koda tõi varasemalt eelnõu puhul välja, et uus baasmääras töötuskindlustushüvitise süsteem peab motiveerima töötamist, mitte töötuna arvel olekut ja hüvitise saamist. Tõime muudatuse osas korduvalt esile vajadust suurendada süsteemi usaldusväärsust ning vältida hüvitise saamist lühiajalise, peamiselt toetuse saamise eesmärgil loodud töösuhte alusel. Süsteemi muutmise käigus kaaluti erinevaid  baasmääras töötuskindlustushüvitise staažiperioode. Algselt oli staažiperiood 6 kuud, kuidkoja ettepanekul ongi seadusesse lisatud muudatus, millega töötuskindlustushüvitise staažinõue tõsteti kuue kuu pealt kaheksale. Kehtiva seaduse alusel peab inimene töötutoetuse saamiseks olema töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga või tööga võrdsustatud tegevusega. 

Uus süsteem hakkab kehtima 1. jaanuaril 2026. 

Riigikogus vastu võetud muudatustega saab tutvuda SIIN.