Kutseõppe uuendatud rahastusmudel ei lahenda alarahastatuse probleemi
Haridus- ja teadusministeerium on uuendamas kutseõppe rahastusmudelit, et see toetaks kutsehariduse reformi eesmärke ning arvestaks võimaluse piires paremini kutseõpet korraldavate koolide tegelike vajadustega.
Koda andis ministeeriumile teada, et kuna kutseharidusest on raha puudu, siis ei aita üksnes rahastamispõhimõtete muutmine kaasa olemasoleva probleemi lahendamisele või leevendamisele.
Samas uue rahastusmudeli kasutuselevõtt eeldab täiendavat tööd nii ministeeriumilt kui ka kutseõppeasutustelt. Ja kui selle tulemusena toimub kutseõppeasutuste vahel raha ümberjaotumine vähesel määral, siis ei täida plaanitav muudatus oma eesmärki. Seega jääb ebaselgeks, miks on vaja olemasolevat rahastamismudelit uuendada, kui selle mõju on marginaalne.
Koja hinnangul võiks uuendatud rahastusmudeli puhul veelgi rohkem vaadata seda, et kutseõppe rahastamine toimuks üldhariduse rahastamisega sarnaste põhimõtete järgi. Kuna kutseõpe on praktilisem ja nõuab rohkem investeeringuid, siis seetõttu on ka mõistlik, et rahastusmudelis on teatud erisused ning kutseõppe rahastamine ühe õppija kohta on suurem kui üldhariduses.