Varsti tuleb hakata ehitama varjendeid ja varjumiskohtasid
Riigikogu võttis vastu hädaolukorra seaduse muudatused, mille tulemusel tuleb alates 1. juulist 2026 rajada avalik varjend uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Lisaks tuleb väiksematele hoonetele rajade mitteavalik varjend ning olemasolevate hoonete puhul tuleb analüüsida varjumisvõimalusi ja vajadusel kohandada hoonesse varjumiskoht.
Uute hoonete puhul tuleb luua varjend
Varjend on hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.
Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks põhimõttel, et avalikud on need varjendid, kuhu tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks ning mitteavalikud on eelkõige konkreetse hoone kasutajatele ettenähtud varjendid.
Avalik varjend tuleb rajada uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Eelnõu kohaselt hakkab see nõue kehtima alates 1. juulist 2026. Seega, kui soovitakse püstitada nt uut kaubanduskeskust, siis tuleb sellesse hoonesse rajada ka varjend, kui ehitusluba esitatakse peale 1. juulit 2026. Päästeamet kontrollib avalike varjendite rajamist, korraldab nende tähistamise, teavitab nende asukohast ning annab varjumise korraldamiseks vajalikke suuniseid. Avaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.
Alates 1. juulist 2028 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m2, või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m2. Mitteavaliku varjendi rajamist korraldab hoone omanik ning varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.
Juhul, kui hoone vastab nii mitteavaliku kui ka avaliku varjendi rajamise nõude kriteeriumidele, tuleb rajada avalik varjend. Täpsemad nõuded varjenditele, näiteks selle suurus, mahutavus, kehtestatakse eraldi vabariigi valitsuse määrusega.
Olemasolevatesse hoonetesse rajab hoone omanik varjumiskohad
Varjumiskoha kohandab hoone omanik võimalusel hoonesse, mis on rajatud enne varjendinõude kehtestamist ehk enne 1. juulit 2026 ja mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele, nt juba olemasolev kortermaja või büroohoone. Olemasolevate hoonete puhul tuleb varjumisplaanis hinnata varjumisvõimalusi ja nende olemasolul kohandada hoonesse varjumiskoht.
Varjumiskoht on ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Varjumiskoht ei ole seega eraldi varjumise eesmärgil rajatud ehitise osa, vaid on varjumiseks sobivaks kohandatud. Varjendi ja varjumiskoha peamine erisus seisneb selles, et varjumiskoha kaitsetase ei ole nii kõrge kui varjendil ja seal ei ole nõutavad lisatingimused, näiteks sundventilatsioon või veega tualettruum. Varjumiskoha kohandamise baastingimused on: tugevad piirdekonstruktsioonid, värske õhu olemasolu, vähemalt kaks väljapääsu (ei pea olema uksed), puhtad ja kuivad ruumid inimestele viibimiseks, varjumiskoha vastutava isiku olemasolu.
Varjumiskoha kohandamise võimalusi hindab hoone omanik varjumisplaanis ja tegutseb vastavalt. Seda, kas sellisesse hoonesse saab varjumiskoha rajada ja milline ta siis lõpuks tuleb, selgub varjumisplaanis.
Varjendikohustusega hoonete puhul tuleb koostada varjumisplaan
Varjumisplaan tuleb koostada varjendikohustusega hoonetele. Varjumisplaan tuleb koostada nii uutele hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend, kui ka sellisele hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit ning mis vastavad avaliku või mitteavaliku varjumiskoha nõuetele.
Oluline on varjumise korralduslikud küsimused läbi mõelda nii uutes hoonetes, kuhu rajatakse varjendid, kui ka samadele kriteeriumidele vastavates olemasolevates hoonetes, kuhu rajatakse varjumiskoht.
Hoones varjumiskoha kohandamise võimaluse puudumine ei välista varjumisplaani koostamist, sest teadmine, et varjumiskohta pole võimalik kohandada, tulebki varjumisplaani koostamisega. Ka see teave, et hoonesse ei ole võimalik varjumiskohta kohandada, peab olema varjumisplaanis kajastatud. Seega varjumisplaan tuleb koostada hoonespetsiifiliselt, st arvestades hoone eripära ja võimalusi. Juhul kui hoonesse rajatakse varjend, tuleb varjumisplaanis kajastada sellega seonduv, näiteks asukoht, suurus, juurdepääs ning muu oluline teave.
Varjendi rajamise kohustusega hoone, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit, ja hoone ,mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2028. aasta 1. juulit), omanik on kohustatud koostama varjumisplaani hiljemalt 2027. aasta 1. juuliks. Muudel juhtudel tuleb varjumisplaan koostada kasutusloa taotlemise hetkeks.
Menetlusega riigikogus saab tutvuda SIIN.