Koja 2026. aasta teise kvartali olulisemate tegevuste ülevaade
Koda avaldas 2026. aasta teises kvartalis kirjalikult arvamust 64 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta. Teises kvartalis olid fookuses eelkõige bürokraatia vähendamine ja ebamõistlike nõuete kaotamine, tööjõu ja keskkonnaga seotud teemad ning kriisikindluse tagamine.
2026. AASTA TEISE KVARTALI OLULISEMAD TEEMAD
Kestlikkusaruande kohustusega ettevõtete arv väheneb 200-lt 10-ni
Koda toetas raamatupidamise seaduse muudatusi, millega vabastatakse osa ettevõtteid kestlikkusaruande esitamise ja sellega seotud audiitorkontrolli kohustusest. Edaspidi on see kohustus üksnes suurettevõtetel, kelle müügitulu ületab 450 miljonit eurot ning kellel on keskmiselt üle 1000 töötaja. Lisaks toetasime muudatust, millega piirata kestlikkusalase teabe mahtu, mida kestlikkusaruande koostaja võib väärtusahelasse kuuluvatelt väiksematelt ettevõtetelt nõuda. Eelduslikult jõustuvad muudatused 2026. aasta teises pooles. Enne seda peavad muudatused heaks kiitma valitsus ja Riigikogu.
Töövõit: suurtarbijatel tekib võimalus taotleda taastuvenergia tasu soodustust
Koda on viimastel aastatel pakkunud riigile erinevaid lahendusi elektrienergia lõpphinna vähendamiseks. Muu hulgas oleme teinud ettepanekuid taastuvenergia tasu vähendamiseks. Peame positiivseks, et 9. mail jõustusid elektrituruseaduse muudatused, mis annavad ettevõtetele, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh, võimaluse taotleda taastuvenergia tasu soodustust kuni 85 protsenti taastuvenergia tasust. Samas oleme korduvalt rõhutanud, et toetuse taotlemise tingimused peaksid olema ettevõtete jaoks võimalikult lihtsad.
Koda toetab kliimaseaduse paindlikumat lähenemist
2. kvartalis jõudis Riigikogu keskkonnakomisjoni kliimakindla majanduse seaduse eelnõu, mis on koja hinnangul võrreldes varasemate versioonidega tasakaalukam ja paindlikum. Näiteks sisaldub eelnõus kasvuhoonegaaside vähendamise üldine eesmärk, kuid mitte enam sektoripõhised eesmärgid. Selline üldisem lähenemine tagab suurema paindlikkuse nii ettevõtete kui ka avaliku sektori jaoks ning aitab kliimaeesmärke saavutada kuluefektiivsemalt.
Toetame eelnõus valitud suunda, mille kohaselt lepitakse iga sektori eesmärgid ja nende saavutamise teekond kokku riigi ja sektori koostöös koostatavates teekaartides. Selliste teekaartide koostamine ja elluviimine peab olema osapooltele vabatahtlik, sest sektoripõhised lahendused saavad olla tulemuslikud üksnes juhul, kui need sünnivad koostöös ettevõtjatega ning arvestavad sektorite tegelikke võimalusi ja eripärasid ning üldist konkurentsiolukorda nii Euroopas kui maailmas laiemalt.
Töövõit: Eesti teedel võivad alates 1. juunist sõita pikemad autorongid
1. juunil jõustusid liiklusseaduse muudatused, mis lubavad Eesti teedel kasutada senisest pikemaid ja raskemaid autoronge. Koda on teinud aastaid riigile ettepanekuid pikemate autorongide lubamiseks. Viimati tegime sellise ettepaneku 2025. aasta kevadel. Peame positiivseks, et meie ettepanek on jõudnud seadusesse. Tänu sellele paraneb vedude efektiivsus ja Eesti transpordisüsteemi konkurentsivõime.
Looduse taastamise kava protsess on oluliste puudustega
Kliimaministeerium on koostöös teiste riigiasutuste ja huvigruppidega ette valmistamas riiklikku looduse taastamise kava, mis luuakse ELi õiguse alusel kaitstavate maismaa ja mere-elupaikade taastamiseks, jõgede sidususe parandamiseks, tolmeldajate populatsioonide suurendamiseks ning linna-, põllumajanduse ja metsaökosüsteemide taastamiseks.
Koda on kava koostamise protsessi kaasatud, kuid oleme protsessiga rahulolematud. Juuni lõpus tegime koos seitsme organisatsiooniga kliimaministeeriumile ettepaneku peatada kava koostamine senisel kujul ning kõrvaldada protsessi olulised puudused. Toetame looduse hoidmist ja taastamist, kuid see peab toimuma viisil, mis hoiab looduskeskkonda, toetab maaelu ja tugevdab maaomanike usaldust riigi vastu. Eesti ei tohiks korrata varasemaid vigu, kus ELi ees on võetud kohustusi ilma piisava mõjuanalüüsi, kuluarvestuse ja praktikute sisulise kaasamiseta. Looduse taastamise kava peab põhinema Eesti vajadustel, usaldusväärsetel andmetel ja realistlikel rakendusvõimalustel.
Peagi suureneb töötasude läbipaistvus
Koda toetas töölepingu seaduse muudatusi, millega suurendatakse töötasude läbipaistvust ning tagatakse naiste ja meeste võrdne tasustamine võrdse töö eest. Näiteks ühe muudatuse kohaselt peab tööandja edaspidi esitama tööle soovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta enne töövestlust. Muudatused jõustuvad 13. juulil 2026.
Üleriigilise planeeringu koostamisel on arvestatud mitme koja ettepanekuga
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on koostanud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu, mis paneb paika ruumipoliitika põhialused ja planeerimispõhimõtted aastani 2050. Kuigi üleriigiline planeering sisaldab mitmeid olulisi ja vajalikke põhimõtteid, palus koda ministeeriumil üle vaadata, et planeering ei hakkaks ebamõistlikult takistama ettevõtluse arengut, ei koormaks ebaproportsionaalselt maaomanikke ning kajastaks laia riigikaitset suuremas mahus.
Ministeerium on üleriigilise planeeringu esmast versiooni täiendanud ning võtnud arvesse ka mitmeid koja ettepanekuid. Näiteks on üleriigilises planeeringus veelgi suuremas mahus keskendutud laiale riigikaitsele, kriisikindlusele ja elutähtsate teenuste toimepidavusele.
Puhkuse aegumise reeglite muudatused on muutumas mõistlikumaks
Riigikogus on arutlusel töölepingu seaduse muudatused, mis puudutavad puhkuse aegumist. Näiteks soovitakse seadusesse lisada põhimõte, et töötaja puhkuse aegumine peatub ajutise töövõimetuse, näiteks haiguse ajaks, kui töötajal ei ole ajutise töövõimetuse tõttu võimalik kasutamata jäänud põhipuhkust aegumistähtaja jooksul kasutada. Lisaks soovitakse kehtestada nõue, et tööandja peab teavitama töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul. Kui tööandja ei võimalda töötajal puhkust kasutada, siis ei aegu ka puhkus.
Koda ei pea puhkuse aegumist puudutavate reeglite täpsustamist vajalikuks, sest töölepingu seadus annab juba praegu töötajale piisavalt pika ja paindliku ajavahemiku põhipuhkuse kasutamiseks. Samas oleme valmis muudatusi kompromissina toetama, kui lisanduvad põhimõtted muutuvad nii töötajate kui ka tööandjate jaoks selgemaks ja mõistlikumad. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on pakkunud välja muudatusettepanekud, mis täidavad neid tingimusi. Eelnõu menetlus jätkub sügisel Riigikogus.
Töövõit: tööjõupuudusega tegevusaladel muutub välismaalaste palkamine lihtsamaks
Koda on korduvalt teinud ettepanekuid, et rohkematel välismaalastel oleks võimalik Eestisse tööle tulla nendele töökohtadele, mida me ei suuda täita Eestis elavate inimestega. Riik on osaliselt meie ettepanekut arvesse võtnud. Riigikogu võttis mais vastu välismaalaste seaduse muudatused, mis annavad välismaalastele võimaluse saada senisest soodsamatel tingimustel tähtajaline elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Näiteks ei lähe sellised elamisload sisserände piirarvu hulka ning välismaalasele tuleb maksta Eesti keskmise palga asemel vähemalt 0,8-kordset keskmist palka. Muudatused jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.
Seisame selle eest, et töötervishoiuteenus oleks kvaliteetsem, maapiirkondades kättesaadavam ning väheneks dubleerimine
Sotsiaalministeerium on koostöös erinevate osapooltega koostamas töötervishoiu arengusuundi. Selles protsessis osaleb aktiivselt ka koda. Seisame selle eest, et töötervishoiuteenus oleks paremini kättesaadav ja kvaliteetsem, väheneks dubleerimine, terviseandmed liiguksid paremini ning rohkem tähelepanu pöörataks ennetusele.
Planeeringute ja lubade menetlus on muutumas lihtsamaks ja kiiremaks
Koda on varasemate aastate jooksul korduvalt andnud riigile teada, et planeeringute ja lubade menetlus võtab ebamõistlikult palju aega ning protsess on keeruline. Riik on probleemist aru saanud ning tulnud viimase aasta jooksul välja mitmete seaduseelnõudega. Näiteks 13. juunil jõustusid planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku muudatused, mis aitavad muuta planeeringute ja lubade menetlemise ettevõtete jaoks kiiremaks ja selgemaks.
Alaealiste töötamise tingimused muutuvad leebemaks
Koda on pidevalt seisnud selle eest, et alaealiste töötamise tingimused oleksid paindlikud. See aitab rohkematel tööandjatel pakkuda alaealistele töötamise võimalust ja annab noortele võimaluse saada töökogemust.
Koda toetas juunis Riigikogus vastu võetud töölepingu seaduse muudatusi, mis lubavad alaealistel edaspidi koolivaheaegadel töötada senisest pikemalt, 7–17-aastased alaealised saavad töötada oma pereettevõttes ilma tegevusvaldkonna piiranguteta ning kiireneb 7–12-aastase alaealise töölevõtmiseks vajaliku tööinspektsiooni loa menetlus. Muudatused jõustuvad 13. juulil 2026.
Vähemalt 15-aastane tohib muru niita
Koda toetas 15. juunil jõustunud muudatust, mis lubab vähemalt 15-aastasel töölepingu alusel niita muruniidukiga muru. Varasemalt oli see alaealisele keelatud.
Koda ei toeta audiitorkontrolli laienemist ühe või kahe aktsionäriga aktsiaseltsile
Koda on vastu rahandusministeeriumi ettepanekule panna ühe või kahe aktsionäriga aktsiaseltsile audiitorkontrolli kohustus. Lisaks tegime taas ettepaneku tõsta kohustusliku auditi ja ülevaatuse piirmäärasid vähemalt 20 protsenti, et vähendada ettevõtete kulusid ja koormust. Praegu pole teada, kas ministeerium arvestab koja ettepanekutega.
Töövõit: 1. novembrist kaob alkoholiregister
Koda on alates 2018. aastast teinud ettepanekuid alkoholiregistri kaotamiseks, et vähendada alkoholi käitlejate halduskoormust ja kulusid ning võimaldada uute toodete kiiremat ja soodsamat turuletoomist.
Riigikogu võttis juunis vastu seadusemuudatused, millega lõpetatakse alates 2026. aasta 1. novembrist alkoholiregistri tegevus. Selle tulemusena kaob alkoholi tootjatel ja käitlejatel kohustus taotleda alkohoolsete jookide registrikandeid ning tasuda nendega kaasnevaid riigilõive. Praegu ulatuvad uue registrikande tegemise kulud ettevõtjale mitme tuhande euroni.
Elutähtsate teenuste toimepidevus tuleb tagada ka streigi ajal
Koda pöördus mais majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning sotsiaalpartnerite poole ettepanekuga leppida kokku nende ettevõtete loetelu, kus peab ka streigi ajal olema tagatud hädavajalik teenindus- või tootmismaht. Praegu puudub selline loetelu. Koja hinnangul peavad loetellu kuuluma vähemalt kõik hädaolukorra seaduse alusel määratud elutähtsa teenuse osutajad. Vastasel juhul võib streigi ajal sattuda ohtu ühiskonna jaoks kriitilise tähtsusega teenuste katkematu toimimine.
EU Inc. loomise võimalus vähendab äriõiguse killustatust
Koda suhtub positiivselt Euroopa Komisjoni ettepanekusse luua üleeuroopaline äriühinguvorm EU Inc., mis võimaldaks ettevõttel tegutseda kõigis liikmesriikides ühtsete eeskirjade alusel alates asutamisest kuni lõpetamiseni. EU Inc. äriühingu saab ettepaneku kohaselt asutada digitaalselt kuni 48 tunniga, alla 100-eurose kuluga ja miinimumkapitalita. Samas tõime välja mitmeid riske, mida tuleb täiendavalt maandada. Näiteks äriühingu lihtsustatud likvideerimismenetlus võib ebamõistlikult kahjustada võlausaldajate kaitset. Lisaks rõhutasime, et EU Inc. määruse jõustumisel ei tohi OÜ-ga seotud toimingute tegemine muutuda võrreldes EU Inc. äriühinguga kallimaks, aeglasemaks ega keerulisemaks. Näiteks on ettepaneku kohaselt EU Inc. äriühingu registreerimise maksimaalne maksumus 100 eurot, kuid Eestis on OÜ kiirmenetlusena asutamise riigilõiv 265.
Väheneda võib tööandjate koormus seoses võlgnikust töötaja töötasu arestimise aktiga
Kui kohtutäitur saadab tööandjale võlgnikust töötaja sissetuleku arestimise akti ehk töötasu arestimise akti, kaasneb sellega tööandjale mitmeid kohustusi ja kulusid, mis ei ole seotud tööandja põhitööga. Oleme sellest probleemist aastate jooksul korduvalt teada andnud ning pakkunud välja ka lahendusi.
Positiivne on, et justiits- ja digiministeerium pakkus juunis välja lahenduse, mis aitab vähemalt osaliselt leevendada seda probleemi. Ministeerium teeb ettepaneku vabastada tööandja kõikidest kohustustest, mis on seotud töötasu arestimise aktiga, kui tööandja kannab võlgnikust töötaja töötasu Eestis avatud kontole.
Uued keskkonnaväidete reeglid seavad rohepesule selged piirid
Riigikogu võttis juunis vastu tarbijakaitseseaduse muudatused, mis keelavad alates 27. septembrist eksitavate üldiste keskkonnaväidete (nt „keskkonnasõbralik“ või „biolagunev“) ja kontrollimata kestlikkusmärgiste kasutamise. Edaspidi peab toote/teenuse müüja kõikide üldiste keskkonnaväidete puhul tõendama väite aluseks olevat suurepärast keskkonnatoimet ning kui ettevõte soovib edaspidi kasutada mingit kestlikkusmärgist, peab see põhinema sertifitseerimisskeemil või olema kehtestatud avaliku sektori asutuse poolt. Uued reeglid puudutavad üksnes kaupleja ja tarbija vahelisi suhteid ega laiene ettevõtete omavahelistele tehingutele.
Koda tegi ettepaneku lubada enne seaduse jõustumist turule lastud tooted ja laovarud piiranguteta lõpuni müüa, et vältida pakendite ja kaupade asjatut hävitamist. Kuigi meie ettepanekut ei arvestatud täies mahus, lisati seadusesse säte, mis lubab enne 27. septembrit toodetud kaupade ja pakendite puhul kasutada ühe aasta jooksul selgelt arusaadavat parandusmärget (nt kleebist).
Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus toob uued püsivad kohustused
Riigikogu võttis juunis vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse, mis koondab senised kriisiregulatsioonid ühtseks tervikuks. Muudatustega saavad kõik elutähtsa teenuse osutajad püsivad kriisiülesanded, mis kohustavad neid tagama teenuse toimepidevust igas kriisis, sealhulgas sõjaolukorras. Uus seadus jõustub 1. oktoobril.
Koja ettepanekul lisati seadusesse punkt, mis lubab ka elutähtsa teenuse osutajate tarnijatel, lepingupartneritel ja tütarettevõtetel määrata kriisiülesandega töökohti ning töötamise kohustusega isikuid. See aitab kriisiolukorras tagada kogu väärtusahela toimimise ning et elutähtis teenus ei katkeks näiteks partnerite tööjõupuuduse tõttu.
Välismaalase töökohavahetus muutus lihtsamaks
Koda toetas 22. mail jõustunud välismaalaste seaduse muudatusi, mis lubavad välismaalasel töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Lisaks võib välismaalane edaspidi olla töötamiseks antud elamisloa alusel tööta senise 90 päeva asemel kuni 3 või 6 kuud.
Varjendite ja varjumiskohtade rajamine on mõistlik, kuid ettevõtetele oleks võinud anda rohkem aega muudatustega kohanemiseks
1. juulil jõustusid hädaolukorra seaduse muudatused, mille tulemusel tuleb rajada avalik varjend uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Lisaks tuleb väiksematele hoonetele rajada mitteavalik varjend ning olemasolevate hoonete puhul tuleb analüüsida varjumisvõimalusi ja vajaduse korral kohandada hoonesse varjumiskoht.
Koda toetas eesmärki tugevdada Eesti elanikkonnakaitset ning parandada varjumisvõimalusi. Samas andsime mais valitsusele teada, et ettevõtjatele jäetakse uute nõuetega kohanemiseks liiga vähe aega. Näiteks varjendite ja varjumiskohtade nõuded valmisid vähem kui kaks kuud enne jõustumist. Lisaks tegime valitsusele ettepaneku luua toetusmeede esimeste varjendite projekteerimiseks ja ehitamiseks, kuid seda ettepanekut ei ole praeguseks arvesse võetud.
Kopeerimistasude tõstmine on põhjendamatu
Koda on vastu justiits- ja digiministeeriumi plaanile tõsta nutitelefonide ja muude elektroonikaseadmete pealt makstavat erakopeerimise tasu. Kuna inimesed teevad muusikast, filmidest ja sarjadest üha vähem koopiaid, siis ei ole tasu tõstmine põhjendatud. Lisaks seab see Eestis tegutsevad elektroonikamüüjad halvemasse olukorda. Ministeeriumi esialgse plaani kohaselt pidid kopeerimistasud tõusma selle aasta 1. juulil, kuid praeguseks ei ole selle eelnõuga edasi liigutud.
Omavalitsustele lisandus ülesanne edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda
Koda on aastaid teinud ettepanekuid, et kohalikud omavalitsused aitaksid üha enam kaasa kohaliku ettevõtluskeskkonna kujundamisele, sh töökohtade loomisele. Meil on hea meel, et 1. juulil jõustusid seadusemuudatused, millega liigutakse selle eesmärgi suunas. Nüüd on seaduses selgelt kirjas, et omavalitsuse eesmärk on ka kohaliku ettevõtluskeskkonna edendamine. Lisaks on omavalitsustel alates juulist kohustus näha arengukavas ette ettevõtluskeskkonna arengusuunad ja vajadused.
Juriidilise isiku vastutus ei tohi kaduda ettevõtte ümberkorraldamisel
Justiits- ja digiministeerium tuli aprillis välja ideega täiendada karistusõigust selliselt, et juriidilist isikut oleks võimalik kuriteo eest karistada ka juhul, kui pärast teo toimepanemist on ettevõte ühinenud teise äriühinguga, jagunenud või selle majanduslik identiteet on üle viidud teisele juriidilisele isikule. Koda toetab põhimõtet, et ettevõtte ühinemine, jagunemine või vara üleviimine ei tohi muutuda vahendiks kriminaalvastutusest kõrvalehoidmiseks. Samas rõhutasime, et muudatuste kavandamisel tuleb tagada heausksete omandajate kaitse.
Peagi leevenevad alkoholi käitlemise piirangud vähemalt 16-aastastele
13. juulil jõustub koja ettepanekul alkoholiseaduse muudatus, mis lubab vähemalt 16-aastastel noortel teha tööd, mis on seotud alkohoolsete jookide valmistamise, müügiks pakkumise ja müügiga. Muudatus puudutab eelkõige toitlustus-, majutus- ja teenindussektorit, kus noortele pakutakse sageli esimesi töövõimalusi. Koja hinnangul on alaealiste kaitse tagatud sellega, et tööle asumiseks on vajalik lapsevanema nõusolek. Samuti jääb tööandjale kohustus tagada ohutu ja seaduslik töökeskkond. Praegu ei tohi alaealised sellist tööd teha.
Koja hinnangul peab tööstuse kiirendamise määruse strateegiliste sektorite loetelu olema laiem
Euroopa Komisjon esitas ELi tööstuse kiirendamise määruse ettepaneku, mille eesmärk on suurendada ELi tootmissektori osakaalu SKP-st praeguselt 14,3%-lt 20%-ni aastaks 2035.
Koda peab oluliseks, et määrus toetaks Euroopa tööstuse arengut, kuid oleks samal ajal ettevõtjatele selge, praktiline ja võimalikult vähese bürokraatiaga. Näiteks juhtisime tähelepanu sellele, et praegune määruses olev strateegiliste sektorite loetelu (energiamahukas tööstus, autotööstus, netonull-tehnoloogiad) on liiga kitsas ega arvesta Eesti majanduse eripäraga. Eesti tööstus on spetsialiseerunud ka kõrge lisandväärtusega nišitoodetele, tarkadele tootmislahendustele ja elektroonikale, mis on kriitilised sisendid suurematele tööstusharudele, kuid jäävad praegusest loetelust välja. Rõhutasime, et määrus peaks hõlmama kogu väärtusahelat, sealhulgas kriitilisi vahetooteid ja komponente.
Alates 2028. aastast ei pea tööandja nõudma töötajatelt tervisetõendit nakkushaiguste puudumise kohta
Koda toetas juunis Riigikogus vastu võetud seadusemuudatusi, mille kohaselt ei ole alates 2028. aastast tööandjatel enam kohustust mitmetel tegevusaladel nõuda tööle asujalt tervisetõendit nakkushaiguste puudumise kohta. Praegu tuleb töötajalt enne tööle asumist nõuda vastavat tervisetõendit näiteks kliendiga vahetult kokkupuutuvalt iluteenindajalt, toitu ja joogivett käitlevalt töötajalt ning õpetajatelt. Edaspidi peab tööandja tagama nakkusohutuse klientide jaoks, kuid seadus ei ütle ette, kuidas seda teha.
Plaanitavad rahatrahvid keskkonnavastaste väärtegude eest peavad olema madalamad
Justiits- ja digiministeerium tuli aprillis välja eelnõuga, millega soovitakse tõsta keskkonnavastaste väärtegude juriidilise isiku karistusmäärasid kuni 125 korda. Näiteks kui praegu on loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise eest võimalik määrata rahatrahv kuni 3200 eurot, siis edaspidi oleks see 400 000 eurot. Koda tegi ettepaneku tõsta trahvimäärasid plaanitust poole väiksemas mahus, kuid ministeerium ei võtnud ettepanekut arvesse. Eelnõu menetlus jätkub sügisel Riigikogus.
Ettevõtteid ei hakata karistama ideest teavitamata jätmise eest
Koda tegi märtsis Riigikogule ja kliimaministeeriumile ettepaneku tunnistada kehtetuks tööstusheite seaduse säte, mis võimaldab ettevõtjat karistada rahatrahviga kuni 200 000 eurot, kui ettevõtja jätab keskkonnaametit teavitamata keskkonnakompleksloaga käitise tegevuse kavandatavast muutmisest. Koja hinnangul on kehtiv regulatsioon ebaproportsionaalne, tekitab ebaselgust ega taga õiguskindlust, sest võimaldab ettevõtet karistada ka siis, kui ta ei ole keskkonnaametit teavitanud muutmise ideest, mida ta ei ole veel ellu viinud.
Kliimaministeerium sai meie murest aru ning avaldas mais eelnõu, millega muudetakse vastava sätte sõnastust. Muudatusega tagatakse, et käitajat on võimalik karistada üksnes juhul, kui ta on alustanud käitise tegevuse olulise muudatuse või laienduse elluviimist olukorras, kus sellest oleks pidanud loa andjat teavitama.
Taganemisnupp muudab e-poodidest taganemise tarbijale lihtsamaks
Riigikogu võttis mais vastu seadusemuudatused, mis kohustavad kõiki tarbijatele veebi kaudu kaupu või teenuseid müüvaid ettevõtteid lisama alates 2026. aasta 1. septembrist oma veebilehtedele või rakendustesse spetsiaalse taganemisnupu. Uus funktsioon peab võimaldama nupule vajutades taganeda internetipõhise kasutajaliidese vahendusel sõlmitud lepingust kogu kohustusliku 14-päevase taganemistähtaja jooksul.
Koda tegi eelnõu menetluse käigus ettepaneku lisada seletuskirja kontrollikriteeriumid, et oleks selge, millal on taganemisnupu nõue täidetud ja millal on tegemist eksitava lahendusega, näiteks liiga mitme kliki kaugusel või tavapäraselt tuvastatav nupp, kuid koja ettepanekut ei võetud arvesse.
Naisjuhtide kiirendi neljas lend lõpetas – rekordilise konkursiga programmi jõudis 25 ambitsioonikat naisjuhti
Juunis lõpetas Eesti Kaubandus-Tööstuskoja neljas naisjuhtide kiirendi lend. Tänavune programm tõi kokku 25 ambitsioonikat naisjuhti ligi 20 erinevast organisatsioonist. Neljandasse lendu kandideeris rekordilised 470 naisjuhti, mida on 170 võrra rohkem kui eelmisel aastal. Viie kuu jooksul läbisid osalejad 12 erinevat programmi osa, mille hulka kuulusid argumenteerimistreeningud, kovisioonid, juhtimispraktikad, kohtumised tippjuhtide ja otsustajatega ning meediasuhtluse teemaline kohtumine ERR-is. Lisaks anti osalejatele võimalus võtta osa kuuest Naisjuhtide klubi kohtumisest ning eraldi inspiratsioonireisist Londonisse.
Reservväelaste fond andis Kaitseliidule üle seni suurima annetuse
Riigikaitsjate toetajate tänusündmusel Kaitseministeeriumis anti üle Reservväelaste fondi neljas annetussiht – 100 000 euro väärtuses droonidetektorid kaitseväele ja Kaitseliidule. Tegemist on fondi ajaloo suurima annetusega, mis aitab tugevdada Eesti riigikaitsjate tehnoloogilist võimekust kiiresti muutuvas julgeolekukeskkonnas.
President Karis nimetas aasta reservväelaseks Londonis elava nooremseersant Sten Vili
President Alar Karis kuulutas Kadriorus välja tänavuse aasta reservväelase ja aasta reservüksuse. Aasta reservväelase tunnustuse pälvis nooremseersant Sten Vili ning aasta reservüksuseks valiti 131. maakaitsepataljoni Echo kompanii (131MKP-E), mis on ka n-srs Vili koduüksuseks.
Tunnustusi rahastatakse Reservväelaste fondist, mida juhib kaitseministeerium ning mille vahendeid haldab Riigikaitse Edendamise Sihtasutus.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arbitraažikohtus saab nüüdsest lahendada Eesti spordivaidlusi
EKTK Arbitraažikohtu juhatus kinnitas 11. juunil 2026 otsusega nr 6 spordivaidluste arbitraažimaksu ning menetluskulude arvestamist käsitlevad erisätted. Muudatused tuginevad EKTK Nõukogu 3. juuni 2026 otsusele ja jõustuvad 1. juulil 2026.
Kehtestatud erisätete eesmärk on luua spordivaidluste lahendamiseks selge, prognoositav ja valdkonna eripärasid arvestav menetlusraamistik.