Tööjõupuudusega tegevusaladel muutub välismaalaste palkamine lihtsamaks
Riigikogu võttis 4. mail vastu välismaalaste seaduse muudatused, mis annavad välismaalastele võimaluse saada senisest soodsamatel tingimustel tähtajaline elamisluba töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal. Muudatused jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril.
Koja hinnangul on vastu võetud seadusemuudatused samm õiges suunas, sest aitavad leevendada oskustöötajate puudust, parandada majanduse konkurentsivõimet, luua täiendavaid töökohti ning suurendada riigi maksutulusid.
Elamisluba saab kvoodi väliselt ning väheneb palganõue
Edaspidi on välismaalasel võimalik saada tööjõupuudusega tegevusaladel (eelkõige töötlevas tööstuses ning veonduses ja laonduses) töötamiseks tähtajalist elamisluba sisserände piirarvu väliselt ja töötukassa loa nõudeta.
Lisaks ei pea tööandja maksma välismaalasele Eesti keskmist palka, vaid piisab sellest, kui makstav töötasu on vähemalt 80 protsenti Eesti keskmisest. Hetkel oleks see 1674 eurot kuus.
Tööjõupuudusega tegevusalasid ei ole veel paika pandud
Välismaalaste palkamine muutub lihtsamaks üksnes nende ettevõtjate jaoks, kelle põhitegevusala kuulub valitsuse kehtestatud tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. Praeguseks ei ole valitsus sellist loetelu veel kehtestanud.
Seadus paneb paika tööjõupuudusega tegevusalade loetelu väljatöötamise kriteeriumid. Näiteks näeb seadus ette, et loetelu väljatöötamisel peab valitsus arvestama tööjõuvajaduse prognoosi, tegevusala ekspordi osatähtsust müügitulust ning tegevusalade aasta keskmist brutopalka. Nende kriteeriumide alusel võiksid tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse kuuluda eelkõige töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse tegevusalad.
Tööjõupuudusega tegevusala erisust ei ole lubatud kasutada renditöö puhul, et ennetada elamislubade väärkasutust.
Erisuse alusel saab anda ca 1300 elamisluba aastas
Seadus kehtestab piirangu, kui palju võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks tähtajalisi elamislube anda. Üldreeglina ei tohi elamislubade arv ületada 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast. See on ligi 1300 elamisluba aastas. Kui majanduskasv on vähemalt 2 protsenti, on lubatud väljastada poole rohkem elamislubasid.
Kaob tähtajaline elamisluba lühiajaliseks töötamiseks
Praegu võib välismaalasele anda tähtajalise elamisloa lühiajaliseks töötamiseks kuni kaheks aastaks, kui välismaalane on vahetult enne elamisloa taotlemist töötanud Eestis lühiajalise töötamise registreerimise alusel vähemalt üheksa kuud, töötamine jätkub lühiajalise töötamise registreerinud tööandja juures, tööandja on usaldusväärne ning tööandja on maksnud välismaalasele seaduses sätestatud nõuetele vastavat töötasu.
Alates 2027. aasta jaanuarist kaob selline võimalus. Siseministeeriumi hinnangul ei täitnud selline elamisluba oma eesmärki oskustööjõu kaasamise soodustamisel. Enne 2027. aasta algust väljastatud tähtajalised elamisload lühiajaliseks töötamiseks kehtivad nende kehtivusaja lõpuni või kehtetuks tunnistamiseni.
Riigikogus vastu võetud välismaalaste seaduse muudatustega saad tutvuda siin.