Riigikogu võttis vastu seadusemuudatuse, mis muudab palgavahemiku enne intervjuud avalikuks
Riigikogu võttis 17. juunil 2026 vastu töölepingu seaduse muudatused, millega võetakse osaliselt üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv töötasude läbipaistvuse kohta. Selle tulemusel peab tööandja edaspidi andma töölesoovijale hiljemalt enne tööintervjuud töötasu või töötasuvahemiku info.
Tööandja peab edaspidi enne töövestlust avaldama palgainfo
Muudatuste kohaselt peab edaspidi tööandja esitama töölesoovijale teabe pakutava töökoha eeldatava töötasu või selle vahemiku kohta eelkõige töökuulutuses või muul viisil enne töövestlust. See tähendab, et tööandjal on võimalik valida, kas avaldada palgainfo juba töökuulutuses või edastada see kandidaadile hiljem näiteks e-kirja teel enne töövestluse toimumist. Kui täiendavad töötasu tingimused tulenevad kollektiivlepingust, esitab tööandja töölesoovijale teabe ka nende tingimuste kohta. Eeldatav töötasu on töökoha põhitöötasu ja eeldatav töötasu või töötasuvahemik ei pea sisaldama lisatasusid (kui need ei tulene kollektiivlepingust). Seejuures ei pea palgainfo jõudma kõigi kandideerijateni, vaid vähemalt nende töölesoovijateni, kes on jõudnud töövestluse etappi.
Tööandja peab tagama naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdse tasustamise
Tööandjal on edaspidi kohustus tagada töötasu kokku leppides naiste ja meeste sama või võrdväärse töö eest võrdne tasustamine. See tähendab, et keelatud on meestele ja naistele, kes teevad sama või võrdväärset tööd, erinev tasustamine, välja arvatud juhul, kui selleks on objektiivne ja sooneutraalne põhjus. Põhjus erinevaks tasustamiseks võib tulla näiteks töö tulemuslikkusest või sellest, kui on tõendatud tööjõupuudus antud töökohal, mis muudab värbamise keeruliseks. Tööde samasust või võrdväärsust peaks hindama tööde väärtuse seisukohast, võttes arvesse tööks vajalikke oskusi, pingutust, vastutust ja töötingimusi ning vajaduse korral ka muid kriteeriume. Muudatus ei pane aga tööandjale kohustust läbi viia tööde väärtuse hindamist või luua palgasüsteem.
Vabatahtlik palgapeegli teenus tööandjatele
Muudatustega sätestatakse õiguslik alus palgapeegli teenusele ehk tööandja juurdepääsule soolise palgalõhe näitajatele. Palgapeegel on vabatahtlik digilahendus ettevõtte palgalõhe seiramiseks, pakkudes tööandjatele nende endi poolt riigile esitatud või kinnitatud andmetele tuginevat agregeeritud analüüsi, suurendades seeläbi tööandjate teadlikkust ning toetades õiglaste palgasüsteemide arendamist ja rakendamist. Analüüsi teostab Statistikaamet. Seega on palgapeegel teenus, mis on suunatud tööandjatele ja mille kasutamine on vabatahtlik. Tööandja saab tutvuda Statistikaameti koostatud organisatsiooni soolise palgalõhe näitajatega töökeskkonna andmekogu kaudu. Soolise palgalõhe näitajaid ei salvestata töökeskkonna andmekogusse.
Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN. Muudatused jõustuvad üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.