Välismaalase töökohavahetus muutub lihtsamaks

22. mail jõustuvad välismaalaste seaduse muudatused, mis lubavad välismaalasel töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada tööandjat ilma uut elamisluba taotlemata. Lisaks võib välismaalane edaspidi olla töötamiseks antud elamisloa alusel tööta senise 90 päeva asemel kuni 3 või 6 kuud.

Tööandja vahetamiseks ei ole vaja uut elamisluba
*Seadusemuudatuse kohaselt ei pea välismaalane enam taotlema uut elamisluba, kui ta vahetab töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal tööandjat. Muudatus vähendab oluliselt halduskoormust ja kiirendab tööandja vahetamist.

Edaspidi peab uus tööandja esitama politsei- ja piirivalveametile välismaalase töökohavahetuse registreerimise taotluse. Kui töötamine uue tööandja juures vastab elamisloa andmise tingimustele, registreerib politsei- ja piirivalveamet töökohavahetuse.

Alates uue tööandja juurde tööle asumisest ei ole välismaalase varasemal tööandjal enam kutsuja kohustusi, vaid need lähevad üle uuele tööandjale. Uue tööandja juures töötamisel kehtivad tavapärased töötamise nõuded, näiteks palgakriteerium ja töötukassa luba, et vältida korra väärkasutust. Edaspidi ei nõuta töökohavahetuse puhul töötukassa luba, kui välismaalane on töötanud elamisloas kindlaks määratud tööandja juures vähemalt 12 kuud.

Välismaalasel ei lubata lihtsustatud korras tööandjat vahetada, kui tal on elamisluba ettevõtjasiseseks üleviimiseks või ta on lähetatud töötaja.

Lihtsamaks muutub töökohavahetus ka sama tööandja juures
Seadus võimaldab välismaalasel töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivusajal vahetada töökohta sama tööandja juures töökohavahetuse registreerimise nõudeta, kui elamisloas kindlaks määratud tingimused peale töökoha ei muutu ning uuele töökohale esitatavad kutse- ja kvalifikatsioonitingimused ei muutu.

Kui need eeldused ei ole täidetud, kohalduvad samad tingimused, mis tööandja vahetamise korral ehk tööandja peab esitama politsei- ja piirivalveametile töökohavahetuse registreerimise taotluse.

Välismaalane võib olla töötu kuni 6 kuud
Seadusemuudatuse kohaselt võib välismaalane elamisloa kehtivusaja jooksul olla edaspidi tööta kuni kolm kuud, kui tal on töötamiseks antud tähtajaline elamisluba olnud alla kahe aasta. Kui välismaalasel on elamisluba olnud vähemalt kaks aastat, võib ta olla tööta kuni kuus kuud. Teatud erandjuhtudel võib välismaalase töötaolek olla veelgi pikem.

Välismaalane võib elamisloa kehtivusaja jooksul olla tööta rohkem kui üks kord, kuid tema tööta olemise periood kokku ei tohi ületada kolme või kuut kuud.

Kui välismaalane on tööta kauem kui kolm kuud, peab tal olema Eestis toimetulekuks piisav legaalne sissetulek.

Kehtiva seaduse kohaselt ei tunnistata välismaalasele antud tähtajalist elamisluba kehtetuks 90 päeva jooksul välismaalase töötuks jäämise päevast arvates, kui tööandja koondas välismaalase.

Tööandjal ei ole õigust nõuda välismaalaselt riigilõivu tasumist
22. mail jõustub välismaalaste seaduses ka muudatus, mille kohaselt ei tohi tööandja nõuda välismaalaselt lühiajalise töötamise registreerimise taotluse, töötamiseks antud tähtajalise elamisloa või selle pikendamise taotluse riigilõivu tasumist, kui riigilõivu on tasunud tööandja.

Kui tööandja rikub seda keeldu, võidakse tööandjat karistada rahatrahviga kuni 100 000 eurot.

Maksimaalsed rahatrahvid suurenevad
Lisaks suurenevad ka mitmed teised juriidiliste isikute maksimaalsed trahvimäärad. Näiteks kui tööandja võimaldab praegu Eestis ilma seadusliku aluseta viibival välismaalasel töötada, võidakse tööandjat karistada kuni 32 000 euro suuruse rahatrahviga. Edaspidi võib rahatrahv ulatuda kuni 100 000 euroni.

Esialgu sooviti maksimaalseid trahvimäärasid tõsta 150 000 euroni, kuid koja ettepanekul tõsteti rahatrahve plaanitust väiksemas mahus.