Riigikogu võttis vastu muudatused, mis teevad planeeringute menetlemise kiiremaks ja lihtsamaks

Riigikogu võttis 20. mail 2026 vastu planeerimisseaduse ning ehitusseadustiku muudatused, mis aitavad muuta planeeringute ja lubade menetlemise ettevõtjate jaoks kiiremaks ja selgemaks.

Selgemad tähtajad loovad kindlust
Muudatuste kohaselt tekib planeerimismenetluse korraldajal õigus määrata tähtaegu juhtudel, kus seadus neid ette ei näe. See muudatus lubab planeerimisalase tegevuse korraldajal menetlust paremini suunata ja seda sobivas ajaraamis hoida. Tähtaega on võimalik kehtestada ainult siis, kui seadus seda ette ei näe. See tähendab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja ei saa määrata tähtaega isikule või asutusele, kelle toimingu tegemise tähtaeg on määratud seadusega (nt kooskõlastaja, kellele kehtib konkreetne planeerimisseaduses sätestatud tähtaeg).

Digilahendused muudavad menetluse läbipaistvamaks
Oluline samm muudatuste puhul on planeeringute digitaalse menetluskeskkonna (PLANIS) arendamine. Tegemist on ühtse keskkonnaga, kus kogu info on koondatud ja reaalajas jälgitav. See muudab menetlused ettevõtjate jaoks läbipaistvamaks ja mugavamaks. Praegust planeeringute andmekogu PLANK edaspidi ei arendata.

Tõhusam järelevalve aitab vältida venimist
Muudatus annab Maa- ja Ruumiametile õiguse kontrollida nii kohaliku omavalitsuse üksuse kui ka muu planeerimisalase tegevuse korraldaja või asutuse puhul planeerimisseaduses sätestatud tähtaegadest kinnipidamist. Lisaks tähtaegadest kinnipidamise kontrollile on ametil ka pädevus kontrollida kohaliku omavalitsuse üksuse tegevust planeerimismenetluse läbiviimisel. Seega võib Maa- ja Ruumiamet haldusjärelevalve käigus edaspidi nõuda järelevalvatavalt teavet ning teha ettekirjutusi õigusvastasuse või põhjendamatu viivituse kõrvaldamiseks. Muudatuse eesmärk on tagada, et planeerimismenetlused toimuksid seaduses ette nähtud korras ja mõistliku aja jooksul. Muudatus hõlmab haldusjärelevalvet tähtaegadest kinnipidamise üle kõigi planeeringuliikide, sh riigi planeeringute puhul.

Vähem bürokraatiat ja paindlikum menetlus
Uued nõuded vähendavad ka liigset bürokraatiat. Näiteks ei tohi edaspidi detailplaneeringus nõuda ehitusprojekti tasemel detailsust, mis on seni muutnud menetlused ajamahukaks ja kulukaks.

Samuti luuakse lihtsustatud menetlus detailplaneeringu muutmiseks. See võimaldab teha väiksemaid muudatusi ilma kogu protsessi uuesti alustamata, muutes süsteemi paindlikumaks ja ettevõtjasõbralikumaks. Lihtsustatud menetluse korras saab lahendada need olukorrad, kus kohaliku omavalitsuse üksus on detailplaneeringu juba kehtestanud, kuid see on teatud aspektides vananenud, või kus detailplaneering kehtestati üldplaneeringu kohasena, kuid õiguslik olukord (ennekõike uus üldplaneering) annab võimaluse kasutada detailplaneeringuga hõlmatud ala laiemalt või mitmekesisemalt. Muudatuste kohaselt algatatakse detailplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlus või jäetakse see algatamata 60 päeva jooksul taotluse saamisest ning menetluse tähtaeg on üks aasta.

Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda SIIN. Muudatused jõustuvad kümnendal päeval pärast muudatuste avaldamist Riigi Teatajas.