Juuli algusest tuleb hakata ehitama varjendeid ja varjumiskohti

1. juulil 2026 jõustuvad hädaolukorra seaduse muudatused, mille tulemusel tuleb rajada avalik varjend uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². Lisaks tuleb väiksematele hoonetele rajada mitteavalik varjend ning olemasolevate hoonete puhul tuleb analüüsida varjumisvõimalusi ja vajaduse korral kohandada hoonesse varjumiskoht.

Uute hoonete puhul tuleb luua varjend

Varjend on hoone või selle osa, mis on ehitatud varjumiseks ning mille konstruktsioon kaitseb inimest plahvatuse ja sellega kaasneva lööklaine, laialipaiskuva eseme ning õhusaaste, sealhulgas ioniseeriva kiirguse eest.

Varjendid jagunevad avalikeks ja mitteavalikeks põhimõttel, et avalikud on need varjendid, kuhu tagatakse igaühele ligipääs varjumiseks, ning mitteavalikud on eelkõige konkreetse hoone kasutajatele ette nähtud varjendid.

Avalik varjend tuleb rajada uutesse ehitatavatesse hoonetesse, mille suletud pindala on vähemalt 10 000 m². See nõue hakkab kehtima alates 1. juulist 2026. Seega, kui soovitakse püstitada nt uut kaubanduskeskust, siis tuleb sellesse hoonesse rajada ka varjend, kui ehitusloa taotlus esitatakse pärast 1. juulit 2026. Päästeamet kontrollib avalike varjendite rajamist, korraldab nende tähistamise, teavitab nende asukohast ning annab varjumise korraldamiseks vajalikke suuniseid. Avaliku varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.

Alates 1. juulist 2026 tuleb mitteavalik varjend rajada, kui püstitatakse elamu, majutus- või toitlustushoone, büroohoone, kaubandus- või teenindushoone või meelelahutus-, haridus-, tervishoiu- või muu avalik või erihoone, mille suletud netopind on vähemalt 1200 m², või tööstus- ja laohoone, mille suletud netopind on vähemalt 1500 m². Mitteavaliku varjendi rajamist korraldab hoone omanik ning varjendi rajamise kulud kannab hoone omanik.

Juhul kui hoone vastab nii mitteavaliku kui ka avaliku varjendi rajamise nõude kriteeriumidele, tuleb rajada avalik varjend. Täpsemad nõuded varjenditele, näiteks nende suurus ja mahutavus, kehtestatakse eraldi Vabariigi Valitsuse määrusega.

Varjendite erinevad klassid

Hoonesse rajatavad varjendid jagatakse kahte klassi, lähtudes inimeste arvust varjendis ning varjendi suurusest ja konstruktsioonide tugevusest. Hoonesse rajatakse V1- või V2-klassi varjendid ning need kaks klassi erinevad omavahel suuruse ja koormuse taluvuse poolest.

V1-klassi varjendi tegelik varjumispind on vähemalt 15 ruutmeetrit, selle piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 100 kN/m² ning see on ette nähtud kuni 180 inimesele. V2-klassi varjendi tegelik varjumispind on vähemalt 15 ruutmeetrit, selles tagatakse tegelik varjumispind 181–1000 inimesele ning selle piirdekonstruktsioon talub lööklainest põhjustatud koormust vähemalt 200 kN/m².

Hoonesse rajatava varjendi klassi määramisel võetakse aluseks tegeliku varjumispinna suuruse määramise arvutus, mis on toodud eraldi välja määruse lisas 1, ning vajaduse korral ka inimeste arv, kellele tuleb vahetu kõrgendatud ohu korral tagada varjumisvõimalus. Varjendi klassi valikul saab juhinduda ka sellest, kas on mõistlikum rajada näiteks üks V2-klassi varjend või mitu V1-klassi varjendit. Valik sõltub inimeste arvust ja inimeste tegelikust ruumivajadusest. Varjendi klass selgitatakse välja hoone projekteerimise alguses, kui on teada hoone kasutusotstarve, selle suurus ja maksimaalne inimeste arv.

Olemasolevatesse hoonetesse rajab hoone omanik varjumiskohad

Varjumiskoha kohandab hoone omanik võimaluse korral hoonesse, mis on rajatud enne varjendinõude kehtestamist ehk enne 1. juulit 2026 ja mis oma parameetritelt vastab varjendi rajamise kohustusega uuele hoonele, nt juba olemasolev kortermaja või büroohoone. Olemasolevate hoonete puhul tuleb varjumisplaanis hinnata varjumisvõimalusi ja nende olemasolul kohandada hoonesse varjumiskoht.

Varjumiskoht on ehitis või selle osa, mis on kohandatud varjumiseks ja mille konstruktsioon kaitseb inimest vähemalt plahvatusega kaasneva laialipaiskuva eseme eest. Varjumiskoht ei ole seega eraldi varjumise eesmärgil rajatud ehitise osa, vaid on varjumiseks sobivaks kohandatud. Varjendi ja varjumiskoha peamine erisus seisneb selles, et varjumiskoha kaitsetase ei ole nii kõrge kui varjendil ja seal ei nõuta lisatingimusi, näiteks sundventilatsiooni või veega tualettruumi. Varjumiskoha kohandamise baastingimused on tugevad piirdekonstruktsioonid, värske õhu olemasolu, vähemalt kaks väljapääsu (ei pea olema uksed), puhtad ja kuivad ruumid inimestele viibimiseks ning varjumiskoha vastutava isiku olemasolu.

Varjumiskoha kohandamise võimalusi hindab hoone omanik varjumisplaanis ja tegutseb vastavalt. Seda, kas sellisesse hoonesse saab varjumiskoha rajada ja milliseks see lõpuks kujuneb, selgub varjumisplaanist.

Varjendikohustusega hoonete puhul tuleb koostada varjumisplaan

Varjumisplaan tuleb koostada varjendikohustusega hoonetele. Varjumisplaan tuleb koostada nii uutele hoonetele, kuhu tuleb rajada varjend, kui ka sellisele hoonele, mis on püstitatud või mille ehitusloa taotlus või ehitusteatis püstitamiseks on esitatud enne 2026. aasta 1. juulit ning mis vastavad avaliku või mitteavaliku varjumiskoha nõuetele.

Oluline on varjumise korralduslikud küsimused läbi mõelda nii uutes hoonetes, kuhu rajatakse varjendid, kui ka samadele kriteeriumidele vastavates olemasolevates hoonetes, kuhu rajatakse varjumiskoht.

Hoones varjumiskoha kohandamise võimaluse puudumine ei välista varjumisplaani koostamist, sest teadmine, et varjumiskohta pole võimalik kohandada, tulebki varjumisplaani koostamisega. Ka see teave, et hoonesse ei ole võimalik varjumiskohta kohandada, peab olema varjumisplaanis kajastatud. Seega tuleb varjumisplaan koostada hoonespetsiifiliselt, st arvestades hoone eripära ja võimalusi.

Varjumisplaani kinnitab hoone omanik või tema volitatud isik või tehakse seda korteriühistu juhatuse otsusega. Samuti määratakse varjumisplaaniga hoones varjumise korraldamise eest vastutav isik. Vastutav isik ei pea olema nimetatud nimeliselt, vaid võib olla määratud ka ametikoha või rolli kaudu. Oluline on ka teada, et varjumisplaan uuendatakse, kui hoones on toimunud olulised muudatused, mis võivad mõjutada varjumise korraldamist või varjumise võimalusi.

Olemasolevatel hoonetel ehk hoonetel, millele on 1. juuliks 2026 väljastatud kasutusluba, kehtib varjumisplaani koostamise kohustus hiljemalt 1. juuliks 2027 ehk selleks kuupäevaks peab olema olemasolevates kasutusloaga hoonetes koostatud varjumisplaan. Hoonete osas, millele ei ole 1. juuli 2027 seisuga kasutusluba antud, kehtib kohustus varjumisplaan koostada hiljemalt kasutusloa taotlemise hetkeks.

01.07.2026 jõustuva hädaolukorra seadusega saab tutvuda siin. Määrusega, mis sätestab varjendi rajamise kohustusega hoonete täpsem loetelu, nõuded varjendile ja varjumisplaanile, varjumiskoha kohandamise põhimõtted ning varjumisplaani koostamise korra, saab tutvuda siin.