Koda toetab kliimaseaduse paindlikumat lähenemist
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja hinnangul liigub kliimakindla majanduse seaduse eelnõu võrreldes varasemate versioonidega selgelt tasakaalukama ja paindlikuma regulatsiooni suunas.
Selline üldisem lähenemine tagab suurema paindlikkuse nii ettevõtete kui ka avaliku sektori jaoks ning võimaldab kliimaeesmärke saavutada kuluefektiivsemalt. Arvestades, et tehnoloogia arengut ja majanduskeskkonda aastani 2050 ei ole võimalik täpselt ette näha, ei ole mõistlik kõiki tegevusi ja kohustusi juba täna detailselt seadusesse kirjutada. Esialgu võiks piisata sellest, kui kehtestada kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärk ning üldised põhimõtted, mille alusel saab edasisi samme paindlikult kujundada.
Toetame eelnõus valitud suunda, mille kohaselt lepitakse iga sektori eesmärgid ja nende saavutamise teekond kokku riigi ja sektori koostöös koostatavates teekaartides. Selliste teekaartide koostamine ja elluviimine peab olema osapooltele vabatahtlik, sest sektoripõhised lahendused saavad olla tulemuslikud üksnes juhul, kui need sünnivad koostöös ettevõtjatega ning arvestavad sektorite tegelikke võimalusi ja eripärasid ning laiemat konteksti ja üldist konkurentsiolukorda nii Eurooas kui maailmas laiemalt. Peame oma tegevuses alati arvestama eesti ettevõtjate olukorraga ning mitte seadma ennast ise teadlikult negatiivsemasse positsiooni. Keskseks eesmärgiks peab olema konkurentsivõime ning seeläbi ja majanduse kasv.
Peame positiivseks, et eelnõus ei sisaldu ettevõtjate jaoks täiendavaid kohustusi ning eelnõu ei too ettevõtjatele kaasa otseseid täiendavaid kulusid. Samuti ei näe me eelnõus punkte, mis kahjustaks majanduse konkurentsivõimet.
Samas valmistab meile muret, et eelnõu paneb kohalikele omavalitsustele täiendavaid kohustusi, eelkõige seoses energia- ja kliimakavade koostamise ning ajakohastamisega. See võib suurendada kohalike omavalitsuste töökoormust ning kokkuvõttes kasvatada avaliku sektori kulusid. Eelnõu edasise menetluse käigus tuleb otsida viise, kuidas vähendada nii omavalitsuste koormust kui ka avaliku sektori koormust tervikuna, sest kokkuvõttes tähendab see jällegi kulu, mille maksumaksja peab tasuma.
Jätkame eelnõu analüüsimist ning esitame vajaduse korral Riigikogu menetluses täiendavaid muudatusettepanekuid.