Ettevõtjaid ei tohi karistada ideest teavitamata jätmise eest
Koda tegi riigikogule ja kliimaministeeriumile ettepaneku tunnistada kehtetuks tööstusheite seaduse säte, mis võimaldab ettevõtjat karistada rahatrahviga kuni 200 000 eurot, kui ettevõtja jätab keskkonnaametit teavitamata keskkonnakompleksloaga käitise tegevuse kavandatavast muutmisest.
2025. aasta 1. septembril jõustus tööstusheite seaduse § 163¹, mis andis keskkonnaametile õiguse karistada ettevõtjat rahatrahviga, kui ettevõtja jätab keskkonnaametit teavitamata kompleksloaga käitise tegevuse kavandatavast muutmisest ja laiendamisest.
Seega võidakse kehtiva regulatsiooni laia tõlgenduse kohaselt ettevõtjat karistada ka juhul, kui ta ei ole keskkonnaametit teavitanud muutmise ideest, mida ta ei ole veel ellu viinud või kui tegemist on väheolulise muudatusega.
Koja hinnangul on kehtiv regulatsioon ebaproportsionaalne, tekitab ebaselgust ega taga õiguskindlust
Näiteks jääb kehtiva regulatsiooni puhul ebaselgeks, millisel hetkel muutub keskkonnakompleksloaga käitise tegevuse kavandatavast muutmisest teavitamata jätmine väärteoks. Kui ettevõtja kavandab käitise tegevuse muutmist, siis ideest kuni teostuseni tuleb läbida mitmeid etappe alates erinevatest analüüsidest ja konsultatsioonidest kuni ehitustegevuseni. Mõne idee puhul võib selguda juba väga varajases planeerimisfaasis, et kavandatud ideega ei ole mõistlik edasi minna. Samas jääb ettevõtjale ebaselgeks, millisel ajahetkel võidakse määrata rahatrahv, kui keskkonnaametit ei ole ideest õigeaegselt teavitatud.
Koda ei toeta sellist karistuspoliitika arengut, mille kohaselt võidakse ettevõtjaid karistada ka idee eest, mida ei ole ellu viidud, kuid millest ei ole riiki teavitatud.
Seetõttu tegime ettepaneku jätta problemaatiline säte tööstusheite seadusest välja. Alternatiivina pakkusime välja lahenduse muuta sõnastust selliselt, et oleks selgelt arusaadav, milliste tingimuste täitumisel loetakse teavitamata jätmist väärteoks.