Riigikogu võttis vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse
Riigikogu võttis 2. juunil 2026 vastu kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse, mille eesmärk on suurendada ühtse õigusruumi loomisega kriisideks valmisolekut. Uus seadus koondab kehtivad kolm seadust ehk riigikaitseseaduse, erakorralise seisukorra seaduse ja hädaolukorra seaduse ühtseks tervikuks. Täpsemalt uuendatakse kriisiregulatsiooni ning pannakse elutähtsa teenuse osutajatele (ETO) uusi ülesandeid kriisideks valmistumisel ja toimepidevuse tagamisel.
Kõigist ETO-dest saavad ka püsiva kriisiülesande täitjad
Püsiv kriisiülesanne on seotud ettevõtte põhiülesandega, mida tuleb täita nii kriisiolukorras kui ka enne seda. Püsiv kriisiülesanne ei sõltu kriisi tüübist ning see kehtib nii loodusõnnetuse, pandeemia kui ka sõjalise kriisi korral. Püsiv kriisiülesanne võib olla seotud näiteks elutähtsa teenuse osutamisega.
Elutähtis teenus on kõigile hädavajalik alusteenus, mis peab olema tagatud kogu aeg, nii tavaolukorras kui ka kriisiolukorra ajal. Eestis on 22 elutähtsat teenust ja need hõlmavad näiteks tervishoidu, toidu ja ravimitega varustamist, energia- ja veeteenuseid, side- ja andmesideühendusi, transpordi põhitaristut ning finantssüsteemi toimimist. Seega on elutähtis teenus teenus, mida on oluline osutada igas olukorras. Püsivad kriisiülesanded on osa põhiülesannetest, mille täitmist jätkatakse kriisiolukorras.
Püsiva kriisiülesandega ettevõtted peavad valmistuma neile määratud püsiva kriisiülesande täitmiseks, sealhulgas koostama riskianalüüsi ja kriisiplaani ning tagama, et neil on ülesande täitmiseks vajalikud võimed, kaasa arvatud personal, vahendid ja varud.
Ettevõtjate ja KOV-ide püsivad kriisiülesanded määratakse seaduses või seaduse alusel. Püsiva kriisiülesandega ettevõtted peavad tagama teenuse toimepidevuse igas kriisis, sh sõjaolukorras. Küll aga võib nt elutähtsa teenuse korraldaja (ETKA) toimepidevuse nõuete määruses ette näha teenuse tasemete langetamist, et kriisiolukorras teenust tagada. Näiteks võib kriisiolukorras olla vajalik tervishoiuteenuse osutajal keskenduda erakorralise abi andmisele ning selleks vähendada plaanilise ravi osutamist.
Vajadusel antakse ühekordseid kriisiülesandeid
Ettenägematuteks juhtudeks on kriisiolukorras võimalik määrata ka ühekordseid kriisiülesandeid, mis täidetakse ülesande saanud isiku või asutuse olemasoleva personali või vahenditega, kuna ülesanne ei olnud ette teada ja selleks ei saanud valmistuda (nt personali ette valmistada, varusid hankida jne). Näiteks kui kriisiolukorra ajal on püsiva kriisiülesandega tervishoiuteenuse korraldaja inimressurss ammendumas, antakse ilukliinikule vältimatult vajalik ühekordne kriisiülesanne suunata ilukirurgid ja meditsiiniõed teise haiglasse meditsiinitöötajatele appi. Ühekordse kriisiülesande andmisel määratakse ka selle täitmise tähtaeg. Ühekordse kriisiülesande võib anda kuni kriisiolukorra lõppemiseni ja see ei tohi olla antud tingimuslikult.
Tööõiguse erandid kriisiolukorra ajal
Seadus annab ettevõtjatele kriisiolukorra ajal laiema paindlikkuse tööjõu juhtimisel, kuid sätestab ka selged piirid.
Riigikaitselise kriisiolukorra ajal on riigieelarvest rahastataval riigikaitseülesannetega asutusel ja isikul ühepoolselt õigus vähendada ametniku palka ja töötaja töötasu. Seda saab teha juhul, kui on vaja vähendada tööjõukulusid, et jätkata oluliste ülesannete täitmist hoolimata tulude langusest, eeldusel, et muud kulude kokkuhoiu võimalused on ammendatud. Töötasu ei tohi siiski langeda alla kehtiva töötasu alammäära ning pärast kriisi tuleb palk mõistliku aja jooksul taastada. Töötasu vähendamine ei ole lubatud, kui ettevõte annab samal ajal laenu teisele isikule või maksab kasumit välja.
Püsiva kriisiülesandega tööandja saab kriisiülesandega ametikohtadel kehtestada erineva tööaja korralduse, muuta puhke- ja valveaja nõudeid ning lubada tööd öisel ajal ja riigipühadel, ilma töötaja eraldi nõusolekuta. Töötajale peab siiski tagama iga 24 tunni kohta vähemalt 6 tundi puhkeaega (millest 4 tundi järjestikku) ja seitsmepäevase perioodi jooksul vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega.
Kriisiolukorras võib tööandja töötaja põhipuhkuse ühepoolselt katkestada. Eriolukorra ja sõjaseisukorra ajal puhkuse katkestamise kulusid töötajale ei hüvitata. Kasutamata jäänud puhkuseosa saab kasutada tööandjaga kokkulepitud ajal.
Uus seadus jõustub 1. oktoobril 2026. Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda siin.