Mida arvad muudatusest, et tööandja ei pea täitma arestimisakti, kui töötasu kantakse võlgniku Eesti kontole?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Muudatuste eesmärk on muuta täitemenetluses võlgniku sissetuleku arestimise kord selgemaks, lihtsamaks ja paremini toimivaks. Lisaks on muudatuste eesmärk tagada parem tasakaal võlgniku toimetuleku kaitse ja sissenõudja nõude tegeliku rahuldamise vahel.

Keda mõjutab?

• Võlgnikke
• Võlgnike tööandjaid
• Sissenõudjaid
• Krediidi- ja makseasutusi

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

• VTK-ga soovitakse täitemenetluse seadustikku täiendada sättega, mis vabastab võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku (nt tööandja) kohtutäiturilt laekunud arestimisakti täitmise kohustusest juhul, kui kolmas isik täidab oma kohustust Eestis tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud kontole. Seega seni kuni kolmas isik (nt tööandja) jätkab arestimisaktist teadasaamisel väljamaksete tegemist võlgniku Eestis avatud kontole, ei pea ta tegema täiendavaid toiminguid arestimisakti täitmiseks. Kolmandaid isikuid ei vabastata siiski arestimisaktide vastuvõtmise kohustusest.  (VTK lk 12-13, VTK p 3.3.5). Praegu sätestavad võlgniku nõudeõigustele (sh sissetulekutele) sissenõude pööramise sätted imperatiivselt, et võlgniku suhtes kohustatud kolmas isik (nt tööandja või toetuse maksja) on kohustatud võlgniku sissetuleku arestimise akte vastu võtma, pidama nende järjestust ning teostama kinnipidamisi ja väljamakseid kohtutäituritele.
• Tulenevalt eelmises punktis kirjutatud muudatusest, soovitakse kehtestada VTK-ga kolmandale isikule teavitamiskohustus (VTK lk 13, VTK p 3.3.5). Arestimisakti kättesaamisel peab kolmas isik teavitama kohtutäiturit sellest, millisele kontole tehakse võlgnikule väljamakseid. Sama teavitamiskohustus kehtib ka juhul, kui pärast arestimisakti kättesaamist muutub konto, kuhu väljamakseid tehakse. Seoses teavitamiskohustuse sätestamisega on kavas täiendada seadust ka normiga, mis võimaldab teavitamisekohustuse rikkumisel määrata kolmandale isikule sunniraha.

• Väljatöötamiskavatsuse (VTK) kohaselt on peamine muudatus üleminek astmelisele sissetuleku arestimise mudelile. Kui kehtiv täitemenetluse seadustik (TMS) näeb ette, et võlgnikule tuleb jätta kätte teatud summa ulatuses vahendeid, siis uue süsteemi kohaselt oleks võimalik arestida kindel protsent võlgniku sissetulekust, sõltuvalt sissetuleku suurusest. Näiteks võiks arestimisele kuuluda 10% sissetulekust, mis vastab palga alammäärale või jääb sellest allapoole, 30% sissetulekust, mis jääb ühe ja kahe alampalga vahele, ning 50% suuremast sissetulekust. Elatise sissenõudmise puhul oleks protsent suurem, tagamaks elatise nõude efektiivsemat sissenõudmist (VTK lk 4, VTK p 3.2).

  • Näiteks juhul, kui võlgniku sissetulek jääb palga alammäärast allapoole või võrdub sellega (praeguse seisuga 946 eurot), peetaks võlgnevuste katteks kinni 10% sissetulekust ehk kuni 94,60 eurot kuus ning ülejäänud summa jääks võlgniku ja tema ülalpeetavate vajaduste katmiseks. Kui võlgniku sissetulek jääb ühe ja kahe palga alammäära vahele, suureneks arestitav osa vastavalt kuni 30%-ni, mistõttu jääks võlgnevuste katteks ligikaudu 94,60–567,60 eurot kuus.

  • Kehtiva korra järgi on arestimisele mittekuuluv summa seotud palga alammääraga ehk võlgnikule peab jääma vähemalt palga alammäär. 

• VTK-s tehakse ettepanek täiendada täitemenetluse seadustikku sättega, mille kohaselt sissetuleku arestimise akti muutmine, selle täitmise peatamine või peatamise järgne uuendamine ei mõjuta esialgse arestimisakti alusel tekkinud arestipandiõiguse järjekohta (VTK lk 6, VTK p 3.3.1). Kehtiv sätte sõnastus on tekitanud praktikas segadust ning tõlgendamisraskusi, mõnel juhul on võlgniku suhtes kohustatud kolmandad isikud tõlgendanud sissetuleku arestimise muutmise akte uue arestimisaktina. 
• VTK kohaselt on kavas täitemenetluse seadustiku muutmine selliselt, et täitmisregistri kaudu edastatud arestimisaktide haldamine, sealhulgas nende muutmine, peatamine, uuendamine ja tühistamine, toimub edaspidi elektrooniliselt täitmisregistri kaudu ega eelda täiendavat andmevahetust paberkandjal või muul viisil (VTK lk 7, VTK p 3.3.2). Muudatus puudutab üksnes kohtutäiturite suhtlust täitmisregistriga liidestunud kolmandate isikutega ning ei mõjuta täitemenetluse osaliste teavitamist, mis toimub jätkuvalt viisil, mis tagab nende piisava informeerituse. Seega isikute puhul, kes ei kasuta täitmisregistrit, on teavitamine paberkandjal või digitaalallkirjastatud kujul jätkuvalt vajalik. Täitmisregistrit kasutavate isikute puhul aga sätestatakse, et arestimisakti tühistamise teave edastatakse elektrooniliselt täitmisregistri kaudu ning eraldi teavitamine ei ole vajalik. Kehtiv seadus ei sätesta selgelt, mis viisil tuleb näiteks teave arestimisakti tühistamise kohta kolmandale isikule edastada.
• VTK kohaselt täiendatakse täitemenetluse seadustiku uue lõikega, millega kehtestatakse kohtutäiturile kohustus ajakohastada regulaarselt krediidi- ja makseasutuses võlgniku konto arestimiseks saadetud arestimisakte vastavalt täitemenetluse käigus muutunud andmetele. Eelkõige puudutab see arestitud nõude jäägi ajakohastamist (VTK lk 8, VTK p 3.3.3). Praegu jäävad praktikas kontole seatud arestid sageli kogu menetluse vältel muutmata, kuigi nõuet täidetakse osaliselt, näiteks võlgniku sissetulekust kinnipidamise või maksegraafiku alusel. VTK-s on tehtud ettepanek, et kohtutäitur peab ajakohastama konto arestimisega seotud andmeid hiljemalt 10 tööpäeva jooksul alates nõude suuruse muutumisest.
• VTK kohaselt on täitemenetluse seadustiku kavas lisada uus paragrahv, mis käsitleks võlgniku konto arestimise õiguslikke aspekte. Uus paragrahv näeks ette, et (VTK lk 8-10, VTK p 3.3.3):
  • Kohtutäitur märgib krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud konto arestimisaktis, et kontol ei kuulu arestimisele igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga alammäärale. Samuti märgib kohtutäitur talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate arvu arvestades arestimisele mittekuuluva summa (arestivaba summa).
  • Arestivaba summa kasutamise võimalus tagatakse üksnes ühel võlgniku kontol.
  • Kohtutäitur muudab arestimisakti, kui muutuvad asjaolud, millest lähtudes on määratud võlgniku kontole laekuvate vahendite arestivaba osa. Muudatus tehakse võlgniku või sissenõudja avalduse alusel.
  • Kohtutäitur võib jätta arestivaba summa määramata, kui seda õigustavad täitemenetluses tuvastatud asjaolud.
  • Sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust tagab kohtutäitur võlgniku konto arestimisel arestivaba summa kasutamise võimaluse üksnes ühel Eestis tegutsevas krediidi- või makseasutuses võlgniku nimele avatud kontol.

Kehtivas seaduses ei ole sätet, mis reguleeriks võlgniku konto arestimise õiguslikke aspekte ning õigusselguse huvides soovitakse see seadusesse lisada.

• VTK kohaselt on täitemenetluse seadustikku kavas täiendada sättega, mille kohaselt lähtub kolmas isik kohtutäituritele raha maksmisel arestimisaktide paljususe korral järjekorras esimesel (sh elatise sissenõudmise akti olemasolu korral) kohal asuva võlgnikule kuuluva nõude arestimisakti ulatusest ja tingimustest (VTK lk 10-12, VTK p 3.3.4). Kehtiva praktika tulemusel on tekkinud olukord, kus madala sissetulekuga võlgniku puhul on arestimisaktis määratud kinnipidamise ulatus kujunenud kaalutlusotsuse tulemusena. Sellest suuremas ulatuses kinnipidamiste tegemine järgmiste arestimisaktide alusel võib ohustada võlgniku ja tema ülalpeetavate toimetulekut. Selle tulemusel on kavandatud uus lahendus, sätestades, et sissetulekust kinnipidamise tegemisel lähtub kolmas isik alati järjekorras esimesel kohal asuva arestimisakti tingimustest. See tähendab, et esimene arestimisakt määrab, milline summa kantakse kohtutäiturile ja milline summa jääb võlgnikule. Praktikas jääks uue regulatsiooni kohaldamisalasse eelkõige selline täitemenetlus, kus võlgniku sissetulek on võrdne töötasu alammääraga või jääb sellest väiksemaks.
  • Õigusselguse suurendamiseks täiendatakse täitemenetluse seadustikku ka sättega, mis võimaldaks teatud tingimustel kalduda kõrvale „üks akt korraga“ põhimõttest. Erand oleks põhjendatud eelkõige juhul, kui võlgnikule väljamakstav arestitud nõude summa on sedavõrd suur, et sellest on võimalik teha kinnipidamisi mitme nõude arestimise akti alusel. Erandit oleks võimalik kasutada, kui täidetud on järgmised tingimused: 
    • arestitava nõude summa ületab ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära; 
    • esimesel järjekohal asuvas arestimisaktis märgitud arestivaba summat ületav väljamakse osa võimaldab teha kinnipidamise esimesel järjekohal oleva arestimisakti täitmiseks täies ulatuses ning vähemalt osaliselt järgmises järjekohas oleva arestimisakti täitmiseks; 
    • ka mitme arestimisakti täitmisel ei lange võlgnikule pärast kinnipidamiste tegemist kätte jääv summa alla ühe kuu eest ettenähtud töötasu alammäära, millele lisandub asjakohasel juhul võlgniku ülalpeetavate vajaduste rahuldamiseks TMS-ga ette nähtud summa; 
    • juhul kui võlgnikule väljamaksmisele kuuluv summa on sissetulek, mida makstakse mitme perioodi eest etteulatuvalt, peab võlgnikule ja tema ülalpeetavatele jääma arestivaba miinimum iga vastava perioodi eest.
• VTK kohaselt täiendatakse seadust punktiga, mille kohaselt tagastab kohtutäitur võlgniku avalduse alusel sissetuleku aresti tingimuste muutmisel viivitamatult võlgnikule enamkinnipeetud vahendid, kui need on laekunud kohtutäituri ametialasele kontole, võlgnik on taotlenud vahendite tagastamist ning kohtutäitur on võlgniku taotluse rahuldanud (VTK lk 15-16, VTK p 3.3.7). Kehtiv seadus näeb ette, et kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku.
• VTK kohaselt täpsustatakse, millised võlgniku sissetulekud on arestimisele mittekuuluvad ning kuidas neid täitemenetluses arvestatakse (VTK lk 13-15, VTK p 3.3.6). Kehtiv seadus loetleb mittearestitavad sissetulekud (nt puudega inimese sotsiaaltoetus, lapsetoetused), kuid praktikas tekitab nende arvestamine vaidlusi. Kavandatavad muudatused näevad ette, et:
  • sihtotstarbelised toetused (nt puudetoetus, lapsetoetused) ei kuulu arestimisele ega võeta arvesse võlgniku sissetuleku suuruse hindamisel;
  • kaalutakse võimalust pöörata teatud mittearestitavatele sissetulekutele sissenõue piiratud ulatuses juhul, kui võlgniku kõik või peamised sissetulekud on muidu arestimisele mittekuuluvad. See kaitseks sissenõudjat olukorra eest, kus täitemenetlus ei vii nõude rahuldamiseni;
  • igal juhul tuleb hinnata võlgniku majanduslikku olukorda tervikuna ning tagada, et arestimine ei sea ohtu tema minimaalset toimetulekut.

Millal jõustuvad muudatused?
Väljatöötamiskavatsuse kohaselt valmib eelnõu eelduslikult 2027. aasta 2. poolaastal ning muudatused jõustuksid aastal 2028. 

Anna teada, kas toetad ettepanekut minna üle astmelisele sissetuleku arestimise mudelile? Tagasisidet ootan hiljemalt 25. juuniks e-posti aadressile ireen@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille edastan justiits- ja digiministeeriumile.