Alates 1. septembrist peab igal e-poel olema taganemisnupp, et tarbija saaks lepingust taganeda

Riigikogu võttis 13.05.2026 vastu eelnõu, millega kaasnevad olulised muudatused kõigile ettevõtjatele, kes müüvad tarbijatele kaupu või teenuseid veebi teel. Alates 1. septembrist 2026 peab tarbijal olema võimalik kauglepingust taganeda sama lihtsasti kui seda sõlmida, st veebilehtedele ja rakendustesse tuleb luua spetsiaalne taganemisnupp. Lisaks lisanduvad finantsteenuste osutajatele täiendavad nõuded lepingueelse teabe edastamise kohta tarbijale.

Taganemisnupp ehk lihtsustatud lepingust loobumine
Kõige laiemalt puudutab ettevõtjaid kohustus luua oma internetipõhisesse kasutajaliidesesse nn taganemisnupp. Internetipõhine kasutajaliides on tarkvara, sealhulgas veebisait, selle osa või rakendus (sh mobiilirakendus), mille kaudu on tarbijal võimalik teenuseid või kaupu osta ja lepinguid sõlmida. See nõue ei piirdu ainult finantsteenuste lepingutega, vaid laieneb kõigile veebi kaudu sõlmitud tarbijalepingutele.

Seega on taganemisnupp vahend, millega antakse tarbijale õigus taganeda internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepingust taganemisnupu abil.

Kuna tarbijal on juba praegu kauglepingute puhul 14-päevane õigus lepingust taganeda põhjust avaldamata, siis muudatuste tulemusel peab selline taganemine olema tarbija jaoks võimalikult lihtne. Kauglepinguks loetakse lepingut, mis on sõlmitud ilma osapoolte füüsilise kohtumiseta, näiteks oste tehes e-poes.

Uus funktsioon peab võimaldama nupule vajutades taganeda internetipõhise kasutajaliidese vahendusel sõlmitud lepingust kogu kohustusliku 14-päevase taganemistähtaja jooksul. Muudatuse eesmärk on tagada, et tarbija saab lepingust taganeda sama lihtsalt kui seda sõlmida.

Nõuded kohalduvad peaaegu kõikidele
Nõue hakkab kehtima kauba-, teenuse- ja finantsteenuste kauglepingute puhul, mis sõlmitakse tarbijaga internetipõhise kasutajaliidese kaudu (nt kaupade ostmine veebi teel või elektrimüügilepingute sõlmimine sidevahendi abil).

Seega ei mõjuta see lepinguid, mis on sõlmitud väljaspool veebipõhist kasutajaliidest, näiteks võiksid need olla telefoni, e-posti või posti teel või isiklikult kohtudes sõlmitud lepingud. Ettevõtja kohustus taganemisnupp luua peaks piirduma tema mõjualaga. Näiteks sõnumirakendusse (nt WhatsApp) või e-posti ei saa kaupleja reeglina taganemisnupu lahendust integreerida, sest ta ei halda seda rakendust. Seetõttu jäävad regulatsiooni alt välja ka näiteks SMS-sõnumite abil sõlmitud lepingud, sest SMS-sõnumite kasutamiseks ei ole vaja kasutada internetti, mistõttu ei liigitu SMS-sõnum internetipõhise kasutajaliidese alla.

Hübriidmeetodil lepingu sõlmimise puhul (kui lepingu sõlmimisele eelnev toimub e-kirjade vahendusel, kuid leping tõstetakse allkirjastamiseks allkirjastamisportaali) võib lepingu kvalifitseerimine internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmituks sõltuda konkreetse juhtumi asjaoludest. Kui veebikeskkond toimib üksnes allkirjastamise tehnilise vahendina ning tahteavaldused vahetatakse sidevahendi (nt e-posti) kaudu, ei pruugi seda käsitleda internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud lepinguna.

Muu hulgas ei kohaldu taganemisnupu regulatsioon aga lepingutele tervishoiuteenuste või reisijaveoteenuste osutamiseks.

Milline peab taganemisnupp olema?
Seadus sätestab taganemisfunktsiooni põhiomadused, kuid tehnilised detailid jätab paljus lahtiseks. Seaduseelnõu ütleb, et ettevõtja peab looma taganemisnupu või muu sellesarnase funktsiooni, mis tähendab, et ettevõtjale on jäetud võimalus kasutada põhimõtteliselt ükskõik millist soovitud lahendust.

Samas peab olema tagatud, et taganemisnupp või sellesarnane funktsioon on esile tõstetud ja tähistatud sõnadega „Taganen lepingust“ või muu sellise ühemõttelise ja kergesti loetava tekstiga.

Lisaks peab taganemisnupp või sarnane funktsioon olema tarbijale kättesaadav kogu taganemistähtaja jooksul. Taganemisnupp peab võimaldama tarbijal internetis täita taganemisavalduse, kuhu tarbija saab lihtsalt sisestada või kinnitada oma nime, konkreetse lepingu ja info selle kohta, kuhu ja kuidas saadetakse tarbijale taganemise kinnitus. Muu hulgas peab taganemisavalduse juures olema võimalus tarbijal taganemine kinnitada, näiteks kinnitusnupu või muu sarnase funktsiooniga, mis on tähistatud sõnadega „kinnitan taganemise“. Pärast seda peab ettevõtja tarbijale viivitamata kinnitama taganemisavalduse kättesaamist ning kinnitus peab sisaldama taganemisavalduse sisu ning edastamise kuupäeva ja kellaaega.

Kohustuse saaks lugeda täidetuks näiteks siis, kui kaupleja edastab sõnumirakenduse teel hüperlingi, mille pealkiri on „Taganen lepingust“, mis viib omakorda tarbija nõutud omadustega veebikeskkonda taganemisavaldust täitma. Seega piisab, kui tarbija täidab taganemisnupule vajutamise järel avanevad andmeväljad iseseisvalt.

Samuti ei pea taganemisnupu jaoks tegema automatiseeritud interlinki, vaid piisab, kui nupu vajutamisest tuleb näiteks teade või e-kiri kaupleja töötajale. Teisisõnu ei ole tingimata vajalik, et sellise taganemisfunktsiooni jaoks peaks klient end tuvastama näiteks kliendikonto kaudu (isikupõhine sisenemine), kust on näha kogu tema ostude ajalugu.

Kuna tegu on täiesti uue elemendiga tarbijakaitsealases lepinguõiguses, siis selle rakendamise lõplik praktika selgub alles tulevikus.

Kuidas töötab nupp pärast toote või teenuse kättesaamist?
Oluline on mõista, et taganemisnupp ei muuda olemasolevaid taganemisõiguse põhimõtteid, vaid pakub uue vormi avalduse esitamiseks. Kauba ostmise puhul hakkab 14-päevane taganemistähtaeg kulgema alles päevast, mil tarbija sai asja füüsiliselt enda valdusse. Seetõttu peab taganemisnupp olema e-poes tarbijale kättesaadav ka pärast kauba kättesaamist, kuni seadusjärgse taganemistähtaja lõpuni. Nupu vajutamine loetakse ametlikuks taganemisavalduseks. Kui tarbija on nupu kaudu soovi avaldanud, jääb talle endiselt kohustus asi viivitamata, kuid mitte hiljem kui 14 päeva jooksul tagastada ning kauplejale jääb kohustus tasud tagastada.

Nagu kehtiv seadus ette näeb, ei kehti taganemisõigus teatud juhtudel ka pärast kättesaamist, näiteks kui teenus on täielikult täidetud tarbija sõnaselgel eelneval nõusolekul ja tarbija on kinnitanud, et ta on teadlik taganemisõiguse kaotamisest. Samuti ei kehti see siis, kui asi on valmistatud tarbija isiklike vajaduste järgi, kui asi rikneb või vananeb kiiresti, tegemist on digitaalse sisuga või kui tegemist on suletud pakendis hügieenitoodetega, mis on pärast kättesaamist avatud.

Muudatused lepingueelse teabe edastamisel finantsteenuste lepingute puhul
Finantsteenuste osutajatele lisandub mitu täiendavat kohustust. Muudatuste kohaselt tuleb ettevõtjal lepingueelne teave tarbijale esitada püsival andmekandjal ning see peab olema kergesti loetav. Loetavas vormingus teave on esitatud, kasutades loetava suurusega tähemärke ja värve, mis ei vähenda teabe arusaadavust, sealhulgas juhul, kui dokument esitatakse, trükitakse välja või kopeeritakse mustvalgelt. Lisaks tuleks nii palju kui võimalik vältida liiga pikki ja keerukaid kirjeldusi, väikest kirja ja hüperlinkide ülemäärast kasutamist.

Samuti peab edaspidi ettevõtja enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tarbijale andma ettevõttega suhtlemiseks vajalikke andmeid, nagu näiteks telefoninumber, e-posti aadress või muud suhtlust võimaldavad vahendid. Lisaks peab ettevõtja tarbijale enne lepingu sõlmimist edastama info selle kohta, millisel aadressil on tarbijal võimalik esitada kaebusi ettevõtjale.

Lisaks tuleb alates septembrist ettevõtjal esitada finantsteenuse lepingu sõlmimisel kogu teave tarbijale püsival andmekandjal (nt paberdokument, e-kiri) kohe pärast kauglepingu sõlmimist. Seda siis juhul, kui lepingueelset infot antakse algselt tarbijale telefoni teel piiratud ulatuses.

Septembris jõustuvate muudatuste kohaselt peab ettevõtja andma tarbijale ka enne sidevahendi abil sõlmitava finantsteenuse lepingu sõlmimist tasuta selgitusi, et tarbija saaks hinnata, kas pakutav leping ja lisateenused sobivad tema vajaduste ja varalise seisundiga. Muu hulgas selgitab ettevõtja tarbijale lepingueelset teavet, pakutava finantsteenuse lepingu, sealhulgas võimalike lisateenuste põhiomadusi ning finantsteenuse lepingust tulenevaid tagajärgi tarbija jaoks, sealhulgas vajaduse korral tarbija maksekohustuse täitmata jätmise või makse hilinemise tagajärgi. Tasuta selgituste puhul peab tarbijal tulevikus olema võimalus taotleda ka inimese sekkumist, kui ettevõtja kasutab lepingueelseks suhtluseks tarbijaga selliseid täisautomaatseid veebivahendeid nagu näiteks vestlusrobotid. Seega on tarbijal edaspidi õigus nõuda veebis asjaajamisel inimsuhtlust.

Lisaks eelkirjeldatule peab ettevõtja edaspidi enne finantsteenuse lepingu sõlmimist tarbijale esitama teavet makse hilinemise või tasumata jätmise tagajärgede kohta ning isikupõhise hinnakujunduse kohta, kui hinda on kohandatud automatiseeritud töötluse alusel. Kui investeerimisstrateegiasse on lõimitud keskkonna- või sotsiaaltegurid, tuleb tarbijat sellest informeerida.

Muudatused jõustuvad 1. septembril 2026. Eelnõu menetlusega Riigikogus saab tutvuda siin.

Kui teil tekib täiendavaid küsimusi seoses taganemisnupu funktsiooniga, siis kirjutage meile aadressil juristid@koda.ee