Plaanitavad rahatrahvid keskkonnavastaste väärtegude eest peavad olema madalamad

Justiits- ja digiministeerium on koostanud eelnõu, millega tõstetakse keskkonnavastaste väärtegude juriidilise isiku karistusmäärasid ja täpsustatakse süütegude koosseise. Koja hinnangul on plaanitavad rahatrahvimäärad juriidilisele isikule keskkonnavastaste süütegude toimepanemisel liiga kõrged.

Eelnõuga on plaanis muuta nelja erineva keskkonnavastase väärteo juriidilise isiku trahvimäärasid. Muudatuste kohaselt tõuseksid väärteokaristused võrreldes kehtiva õigusega 50-125-kordselt.

Esimene väärtegu, mille karistusmäära plaanitakse muuta, on looduses tuleohu tekitamine. Kui hetkel karistatakse juriidilist isikut teo toimepanemise eest kuni 3200 euroga, siis eelnõu kohaselt oleks see edaspidi kuni 200 000 eurot. 

Lisaks plaanitakse tõsta taimestikku ohustava tegevuse eest juriidilise isiku rahatrahvi 2000 eurolt 200 000 eurole.

Suurim muudatus toimuks loodussaaduste veo, hoiustamise või töötlemise nõuete rikkumise rahatrahvimääraga. Sellisel juhul tõuseks juriidilise isiku maksimaalne rahatrahv 3200 eurolt 400 000 eurole.

Lisaks on eelnõuga kavas tõsta looduskasutuse ja saaste arvestuse pidamise korra rikkumise eest juriidilise isiku rahatrahv 2000 eurolt 100 000 eurole.

Eelnõus selgitatakse maksimaalsete rahatrahvide tõstmist sellega, et viimati muudeti neid 15 aastat tagasi ning selle aja jooksul on juriidiliste isikute kasumid ja käibed suurenenud. 

Koda mõistab vajadust karistusmäärasid tõsta, kuid trahvide tõstmine 50-125 korda on ebamõistlikult suur tõus. Samuti ei ole seletuskirjas toodud välja, milline võiks olla trahvimäärade tõstmise mõju väiksematele ettevõtjatele. Sektorites, mis on juba niigi tihedalt reguleeritud ja kus seadusevastaseid õnnetusi ei saa välistada, ei peaks ettevõtjaid ohustama ebaproportsionaalselt kõrged karistusmäärad. Seetõttu tegi koda ettepaneku alandada eeltoodud nelja väärteo trahvimäärasid 50% võrra.

Muuhulgas plaanitakse eelnõuga sätestada tegutsemiskeeld keskkonnavastase süüteo eest. Kohus võib sellisel juhul kohaldada füüsilisele isikule teataval ametikohal töötamise või juriidilisele isikule teataval ametialal tegutsemise keeldu kuni kolmeks aastaks. Lisaks saaks eelnõu kohaselt määrata nii füüsilisele isikule kui ka juriidilisele isikule lisakaristusena ettevõtluskeelu keskkonnavastase süüteo eest ühest kuni viie aastani.

Plaanitavad muudatuste täpne jõustumisaeg ei ole praegu teada. 

Täpsemalt saab eelnõuga tutvuda siin.