Saatsime 15 ettepanekut üleriigilise planeeringu eelnõu täiendamiseks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel on valminud üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõu, mis paneb paika ruumipoliitika põhialused ja planeerimispõhimõtted aastani 2050. Kuigi üleriigiline planeering sisaldab mitmeid olulisi ja vajalikke põhimõtteid, palus koda ministeeriumil üle vaadata, et planeering ei hakkaks ebamõistlikult takistama ettevõtluse arengut, ei koormaks ebaproportsionaalselt maaomanikke ning kajastaks laia riigikaitset suuremas mahus.
Tagada tuleb tasakaalustatud ruumiline areng
Üleriigilises planeeringus ei tohi domineerida üksnes ruumilise planeerimise ideaalpõhimõtted, vaid arvestada tuleb ka tegelikku olukorda. Näiteks võivad ruumilise planeerimise osad põhimõtted olla igati head ja positiivse mõjuga, kuid nende elluviimine võib osutuda ühiskonna jaoks ebamõistlikult kulukaks või ei pruugi need põhimõtted kriisiolukorras olla mõistlikud.
Soovitasime ministeeriumil eelnõu üle vaadata ning hinnata, kas eelnõu keskendumine nii suures ulatuses looduskeskkonnale on põhjendatud. Lisaks rõhutasime, et eelnõus sisalduvad ruumilise planeerimise põhimõtted peavad olema paindlikud ja pakkuma erandjuhtudel võimalusi üldpõhimõtetest kõrvale kalduda.
Rohkem tähelepanu kriisikindlusele
Üleriigilise planeeringu eelnõus on mitmes peatükis rõhutatud kriisikindlust ning ruumilise planeerimise ühe põhimõttena on toodud välja laia riigikaitset.
Andsime ministeeriumile teada, et praeguses julgeolekuolukorras peab üleriigiline planeering keskenduma veelgi suuremas mahus laiale riigikaitsele, kriisikindlusele, elutähtsate teenuste toimepidavusele, toidujulgeolekule ja muudele põhimõtetele, mis tagavad elukeskkonna toimepidavuse.
Maaomanike õiguste kaitse vajab täpsustamist
Lisaks palusime ministeeriumil täpsustada, millistel alustel ja millises ulatuses kompenseeritakse maaomanikele, sh ettevõtetele ruumilistest piirangutest tulenev võimalik kahju. Selged ja õiglaselt toimivad hüvitamismehhanismid on olulised õiguskindluse tagamiseks ning aitavad vältida ebaproportsionaalset koormust ettevõtetele.
Ära ei tohi unustada kohalikke ressursse
Eelnõus on mitmes kohas viidatud kohalikele ressurssidele. Näiteks mitmekesise ettevõtluse alapeatükis on kirjas, et olulisel kohal on kohalikest ressurssidest lähtuv suurema lisandväärtusega ettevõtlus võimalikult pika kohapealse väärtusahelaga.
Soovitasime veelgi rohkem tähelepanu pöörata metsale kui olulisele ressursile. Eestis on metsanduses juba praegu olemas kohapealne väärtusahel ning suur potentsiaal, et väärtusahel muutuks veelgi tugevamaks ja suureneks lisandväärtus. Metsandusel on oluline roll ka regionaalse arengu tagamisel.
Lisaks metsale võiks eelnõu rohkem kajastada maavarasid kui kohalikke ressursse.
Üleriigiline planeering ei tohi olla liiga detailne
Üleriigiline planeering sisaldab üldisi põhimõtteid ja soovitusi, kuid ka liiga detailseid peatükke. Näiteks ei peaks üleriigilises planeeringus olema soovitust, et ettevõte peab oma territooriumil tagama kõrghaljastuse või soositud on esteetiliselt nauditavad kõrgpingetaristu lahendused.
Seetõttu soovitasime ministeeriumil jätta eelnõusse alles üksnes ruumilise arengu üldised põhimõtted, kuid väga konkreetsed soovitused on mõistlik dokumendist välja jätta.
Lisaks Tallinnale tuleb arendada ka muid piirkondi
Koda toetab üleriigilise planeeringu eelnõus valitud lähenemist, mille kohaselt tugineb Eesti areng lisaks pealinnale ka kolmele regionaalsele linnale (Tartu, Pärnu, Ida-Viru linnastu) ja neid toetavatele piirkondlikele linnadele.
Arvestades demograafilist olukorda ja muid viimase aja trende, peame mõistlikuks ka eelnõus sisalduvat põhimõtet, et teatud piirkonnad kahanevad ning ruumi planeerimisel ja teenuste kättesaadavuse tagamisel tuleb sellega arvestada.
Praegu pole teada, mil määral võtab ministeerium arvesse koja seisukohti.
Üleriigilise planeeringu aastani 2050 eelnõuga saad lähemalt tutvuda siin.