Puhkuse aegumise reegleid ei ole vaja muuta
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ning Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit tegid Riigikogu põhiseaduskomisjonile ettepaneku mitte muuta põhipuhkuse aegumise reegleid.
Töölepingu seadus võimaldab praegu töötajal kasutada eelmisel aastal kasutamata jäänud puhkust ka järgneval aastal. Riigikogus oleva eelnõu kohaselt soovitakse seda reeglit muuta nii, et puhkuse aegumine peatub ajaks, kui töötaja on ajutiselt töövõimetu. Eelnõuga täpsustatakse, et ajutise töövõimetuse tõttu peatub puhkuse aegumine üksnes siis, kui töötajal ei ole ajutise töövõimetuse tõttu võimalik kasutamata jäänud põhipuhkust aegumistähtaja jooksul kasutada.
Näiteks kui töötajal jäi 2025. aasta eest kasutamata 14 puhkepäeva ja ta plaanib need kasutada 2026. aasta detsembris, kuid jääb sel ajal haiguslehele, siis ei aegu 14 puhkepäeva 2026. aasta lõpus, vaid töötaja saab neid kasutada ka 2027. aasta jaanuaris.
Haigus ei peaks pikendama puhkuse aegumist
Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul puudub praktiline vajadus kehtiva regulatsiooni muutmiseks. Töölepingu seadus annab juba praegu töötajale piisavalt pika ja paindliku ajavahemiku põhipuhkuse kasutamiseks. Olukorrad, kus töötajal ei ole võimalik kahe aasta jooksul oma põhipuhkust kasutada haiguse tõttu või tööandja takistab töötajal põhipuhkuse kasutamist, on väga harvad.
Meile teadaolevalt ei ole ka teiste ELi liikmesriikide tööõiguses üldjuhul kehtestatud nii pikka põhipuhkuse aegumise tähtaega ega lubatud puhkuse mitmeaastast akumuleerumist. Seega on Eesti regulatsioon juba täna töötaja seisukohast paindlikum ja soodsam kui paljudes teistes liikmesriikides.
Tööandja peab hakkama töötajat teavitama aeguvast puhkusest
Lisaks soovib eelnõu kehtestada nõude, mille kohaselt peab tööandja teavitama töötajat kasutamata ja aeguvast puhkusest ette selliselt, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada aegumistähtaja jooksul. Kui tööandja ei võimalda töötajal puhkust kasutada, siis ei aegu ka puhkus.
Ettevõtlusorganisatsioonide hinnangul ei ole eelnõu piisavalt selge, millisel viisil ja kui sageli peab tööandja teavitama töötajat, millised on teavitamiskohustuse rikkumise tagajärjed ning kes ja kuidas hakkab tõendama, kas tööandja „ei võimaldanud“ puhkust kasutada. Selline regulatsioon looks praktikas vaidlusi ja ebakindlust, mitte ei suurendaks õigusselgust.
Tegime ettepaneku muuta eelnõu sõnastust nii, et tööandja peab kasutamata ja aeguvast põhipuhkusest teavitama töötajat vähemalt üks kuu enne kalendriaasta lõppemist, et töötajal oleks võimalik puhkust kasutada poolte kokkuleppel sobival ajal.
Praegu ei ole teada, kas ja millises ulatuses võtab Riigikogu arvesse ettevõtlusorganisatsioonide ettepanekuid.
Riigikogu menetluses oleva eelnõuga saad lähemalt tutvuda SIIN. Põhipuhkuse aegumisega seotud muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt selle aasta 1. juulil.