Kaubanduskoda ja teised organisatsioonid: looduse taastamise kava ei saa senisel kujul heaks kiita

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja seitse maaomanikke, ettevõtjaid ja maamajandussektorit esindavat organisatsiooni saatsid Kliimaministeeriumile ühispöördumise, milles palutakse peatada looduse taastamise kava koostamisega edasiliikumine senisel kujul ning kõrvaldada protsessi olulised puudused.

Pöördumisele alla kirjutanud organisatsioonid toetavad looduse hoidmist ja taastamist, kuid rõhutavad, et see peab toimuma viisil, mis hoiab Eesti looduskeskkonda, maaelu ja majanduslikku vastupidavust ning tugevdab maaomanike usaldust riigi vastu.

Looduse taastamise kava ei mõjuta üksnes looduskaitset. Tegemist on riigi jaoks olulise strateegilise dokumendiga, millel võib olla pikaajaline mõju maa- ja metsaomanikele, põllumeestele, ettevõtjatele, kohalikele omavalitsustele, maapiirkondade töökohtadele ja investeerimiskeskkonnale. Taastatud alade seisundi hoidmine võib tuua pikaajalisi kulusid nii maaomanikele kui ka riigile.

Peamised murekohad
Ühispöördumises tuuakse välja mitmeid murekohti. Esiteks ei vasta senine protsess organisatsioonide hinnangul sisulise kaasamise põhimõtetele ning on olnud pigem näiline. Töörühmades on küsitud hinnanguid üldsõnalistele meetmetele, kuid puudunud on vajalikud lähteandmed, kulud, mahud ja mõjuhinnangud. Mitme meetme puhul ei ole selge, millist probleemi lahendatakse, mis on meetme eesmärk, milline on selle õiguslik alus, kes vastutab elluviimise eest ja kui palju see maksab. 

Pöördumises tuuakse välja, et senises protsessis ei ole piisavalt hinnatud meetmete mõju Eesti majanduse konkurentsivõimele, metsa- ja puidusektorile, põllumajandusele, toidutootmisele, biomajandusele, maaomanike õigustele, riigi tuludele, tööhõivele ja regionaalsele arengule. Samuti ei ole piisavalt selge meetmete finantskate, kompensatsioonimehhanismid ega proportsionaalsus võrreldes teiste liikmesriikide, sealhulgas naaberriikide lähenemisega.

Organisatsioonide hinnangul ei saa mõjuhindamist alustada enne, kui meetmete sisu, ulatus, sihttasemed ja eeldatav maksumus on teada. Kui mõju hinnatakse enne meetmete sisulist täpsustamist, ei ole võimalik aru saada, mida tegelikult hinnatakse. Pöördumises peetakse probleemseks ka seda, kui põhjaliku mõjuanalüüsi tegemiseks kavandatakse ebarealistlikult lühike aeg.

Organisatsioonid rõhutavad, et Eesti ei tohiks korrata varasemaid vigu, kus Euroopa Liidu ees on võetud kohustusi ilma piisava mõjuanalüüsi, kuluarvestuse ja praktikute sisulise kaasamiseta. Looduse taastamise kava peab põhinema Eesti vajadustel, usaldusväärsetel andmetel ja realistlikel rakendusvõimalustel.

Kliimaministeeriumile esitatud ettepanekud
Kaubanduskoda ja teised organisatsioonid paluvad Kliimaministeeriumil enne kava koostamisega jätkamist sõnastada igas valdkonnas selgelt probleemid, mida kava peab lahendama, ning seada need tähtsuse järjekorda. Iga tegevuse puhul peab olema arusaadav, millist probleemi see lahendab, miks see on vajalik ja millistel andmetel see põhineb.

Eramaal rakendatavad taastamismeetmed peavad põhinema kokkuleppel, vabatahtlikkusel ja õiglasel hüvitamisel. Kava ei tohi tugineda eeldusele, et maaomanikud või ettevõtjad kannavad olulise osa taastamiskoormusest ilma selge rahastuse ja kokkuleppeta. Lisaks tuleb protsess viia kooskõlla Vabariigi Valitsuse mandaadiga ning hinnata põhjalikult meetmete mõju majanduse konkurentsivõimele, bio- ja ressursimajandusele, regionaalsele arengule, tööhõivele ja riigi põhifunktsioonidele.

Edukas looduse taastamine eeldab koostööd
Organisatsioonid rõhutavad, et looduse taastamine saab Eestis olla edukas üksnes siis, kui see sünnib koostöös maaomanike, ettevõtjate, teadlaste, kohalike kogukondade ja riigiga. Praegusel kujul ei anna protsess piisavat alust sisulisteks otsusteks ega kindlust, et kava mõju ettevõtjatele, maaomanikele, riigile ja maapiirkondadele on põhjalikult läbi mõeldud.

Ühispöördumise allkirjastasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Erametsaliit, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Turbaliit, Eesti Omanike Keskliit, Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Maaparandajate Selts.