Kaubanduskoja töövõidud ja tegevused aastal 2025
Möödunud aastal seisid ettevõtjad taas silmitsi väljakutsetega, mis ei erinenud oluliselt varasematest: ebakindlus püsis nii majanduses kui ka ettevõtjaid puudutavas seadusloomes. 2025. aastal esitas koda ministeeriumitele, riigikogule ja teistele riigiasutustele taaskord rekordarvu arvamusi. Kokku esitasime 221 kirjalikku arvamust, mis on 10% rohkem kui 2024. aastal ja 70% rohkem kui 2019. aastal. Kirjalike arvamuste kogunumber ei võta arvesse aga kogu taustal toimuvat tööd, mida oleme koos liikmete ja partneritega pidevalt teinud, et positiivsed soovid, mida majandusse suunatakse, muutuksid reaalseteks tegudeks.
Ehk on 2026. aasta see, kui pikalt loodetud paari-kolme protsendi suurune rahulik majanduskasv valitsuse heade soovide ning ettevõtjate raske töö toel ellu jõuab. Samuti tuleb tegutseda, et ettevõtjaid puudutava seadusloome senine rekordiline tempo langeks ja annaks ettevõtjatele hingamisruumi. See eeldab, et seadusandja hindab seaduste mõju põhjalikult juba enne nende jõustumist. Erinevate töörühmade ja nõukodade loomine, et juba tehtud otsuseid tagasi pöörata, võib küll tuua hulgaliselt häid pealkirju ja tähelepanu, kuid ei taga pikaajalisi lahendusi bürokraatia vähendamiseks, mille nimel koda igapäevaselt seisab.
Aitäh, et oled koja liige! Koos sinuga on kaubanduskoda üks hinnatumaid partnereid avalikule sektorile ettevõtjate huvide esindamisel ja seda just seetõttu, et me mitte ainult ei osuta probleemidele, vaid pakume, kus vähegi võimalik, välja ka lahendusi.
Möödunud aasta suurimaks töövõiduks oli, et 1. jaanuaril 2026 ei pidanud sa ettevõttega hakkama maksma kasumimaksu. Eesti maksusüsteem on jätkuvalt üks maailma konkurentsivõimelisemaid ning koda teeb kõik, et see nii ka jääks. Seisime ka selle eest, et tulumaksutõusust loobutaks, sest see aitab majandust elavdada.
Tööjõuvaldkonnas saavutasime töövõidu, mis võimaldab peagi sõlmida paindliku tööaja kokkuleppe: tööaega on võimalik kokku leppida ka vahemikuna, mitte ainult konkreetse numbrina. Koja ettepanekul taastub ka varasem regulatsioon iganädalase puhkeaja osas. Möödunud aasta jooksul esitasime mitmeid ettepanekuid tööõiguse paindlikumaks muutmiseks, tõstatasime taas töötervishoiuarstide kättesaadavuse probleemi ja pakkusime välja lahenduse ning toetasime alaealiste töötamise tingimuste paindlikumaks muutmist. Hea meel on, et seadusesse jõudis ka 2023. aastal tehtud ettepanek, et töötajal oleks võimalus teatud tingimustel töötada ka haiguslehe ajal. Samuti rõhutasime töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatuste juures, et töötuskindlustushüvitis peab motiveerima töötamist.
Kvalifitseeritud tööjõu kättesaadavus on Eesti ettevõtete jaoks olnud üks valukohti juba pikka aega ning seetõttu on see ka üks koja fookusteemadest. Riigikokku jõudis eelnõu, mis vabastab kvoodi alt välismaalaste elamisload, kui nad tulevad Eestisse tööle tööjõupuudusega valdkondadesse. Toetasime ka muudatust, mis kiirendab välismaalase töökohavahetust töötamiseks antud tähtajalise elamisloa kehtivuse ajal. Välismaalaste seaduses saavutasime 4 töövõitu, mille tulemusena ei muutu välismaalaste palkamine veel aeglasemaks ja kulukamaks, kui see on praegu.
Bürokraatia vähendamine sai 2025. aastal palju avalikku tähelepanu. Koda kogus liikmetelt näiteid ja saatis majanduskasvu nõukojale 70 ettepanekut bürokraatia vähendamiseks. Hea meel on, et mitmed ettepanekud on jõudnud juba eelnõudesse või otsustesse: näiteks on kadumas alkoholiregister, kestlikkusaruande esitamise tähtaega lükati osaliselt kaks aastat edasi ning maanteedele lubatakse pikemaid autoronge. Põhjaliku ülevaate koja tehtud ettepanekutest ja nende seisust teeme 2026. aasta esimeses kvartalis.
Samas tulid ministeeriumid bürokraatia vähendamise tuhinas välja ka eelnõudega, kus bürokraatia vähendamise eelnõusse peideti muudatusi, mis ei olnud sellega seotud ning mille mõju oli ettevõtetele pigem negatiivne kui positiivne.
Lisaks saatsime 2025. aasta aprillis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 30 ettepanekut ebamõistlike nõuete vähendamiseks töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas; mitmeid neist võeti arvesse. Aasta alguses olime vastu käibedeklaratsiooni lisal esitatavate arvete 1000-eurose piirmäära kaotamisele, leidsime, et toitlustusettevõtetele liha päritoluteabe esitamise kohustuse kehtestamine ei ole vajalik, ning tegime ettepaneku lükata soolise tasakaalu aruandluse tähtaeg aasta võrra edasi. Hoidsime silma peal ka sellel, et EList tulevad uued algatused ei tooks meie ettevõtetele ebamõistlikke nõudeid ja kulusid, ning toetasime Euroopa eelistamise põhimõtet. Avaldasime arvamust, et Euroopa Komisjoni plaanitav suurettevõtete maks kahjustaks ettevõtete konkurentsivõimet.
Keskkonna- ja kliimapoliitikas jätkus 2025. aastal arutelu kliimakindla majanduse seaduse eelnõu ja valdkondlike teekaartide üle. Koja fookus on olnud sellel, et eelnõu annaks ettevõtetele investeerimis- ja õiguskindluse. Samuti peab olema selge, kes, mida, millal ja kuidas teeb, ning kavandatud sammud peavad olema realistlikult elluviidavad ja toetama ettevõtete konkurentsivõimet. Kliimaministeerium koostas 2025. aastal uue versiooni energiamajanduse arengukavast aastani 2035, millesse jõudsid ka koja ettepanekud. 2024 tegime ettepaneku vabastada ettevõtetest elektritarbijad või vähemalt suurtarbijad taastuvenergiatasu maksmise kohustusest või kehtestada taastuvenergiatasule teatud hinnalagi, 2025. aasta lõpus jõudis Riigikokku eelnõu, mis meie arvamust on arvesse võtnud.
Jäätmereformiga seonduvalt võeti arvesse mitmeid koja ettepanekuid, sh loobuti pakendimaksu ideest, kuid alles jäävad riskid, mis võivad suurendada pakendiettevõtjate kulusid ja vähendada kontrolli pakendijäätmete kogumise kuluefektiivsuse üle. Samuti ei pidanud me vajalikuks Euroopa Komisjoni plaani kehtestada täiendavaid nõudeid heiteta sõidukite kiiremaks kasutuselevõtuks ning leidsime, et EL-i süsiniku piirmeedet ei tohi kiirustades laiendada. Juhtisime ka tähelepanu, et roheväidete regulatsiooni nõuded peavad olema selged ja teostatavad.
Saatsime haridus- ja teadusministeeriumile 8 ettepanekut haridusvaldkonna kitsaskohtade lahendamiseks. Näiteks tegime ettepaneku lõpetada gümnaasiumi tasemel matemaatika õppekava jagamine nn kitsaks ja laiaks, kehtestada gümnaasiumiastme avamise või säilitamise kriteeriumiks vähemalt 180 õpilase olemasolu ning anda kutseõppeasutuse nõunike kogule oluliselt selgem funktsioon ja reaalne vastutus kooli juhtimisel. Samuti leidsime, et ülikoolid peaksid ka edaspidi võtma arvesse OSKA ettepanekuid, olime vastu põhikooli korduseksamite kaotamisele ning juhtisime tähelepanu, et kutseõppe uuendatud rahastusmudel ei lahenda alarahastatuse probleemi. Lisaks ametlikele arvamustele korraldasime üliedukalt algatuse „Tööle Kaasa” ning alustasime algatust, kus viime õpetajaid ettevõtetesse.
Põhjaliku ülevaate õigusloome tegevustest leiad SIIT.
Käesoleval aastal keskendume liikmeskonna tugevdamisele ja liikmete rahulolule ning jätkame tööd valdkondades, mis mõjutavad ettevõtete konkurentsivõimet kõige enam: maksud, tööjõud, energeetika, halduskoormus, aus konkurentsikeskkond ning hariduse ja ettevõtlikkuse edendamine.
Koja tegevused ei piirdu muidugi ainult poliitikakujundamisega. Koos Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse ja Eesti Reservohvitseride Koguga on koda kogunud 6.7 miljonit eurot, et toetada Ukraina võiduvõimalusi. Koos kaitseministeeriumiga toetame läbi reservväelaste fondi otseselt ka Eesti reservväelaste motivatsiooni, võimalusi ning kaitsevõimet. Aitäh, et aitad meil tagada meie vabaduste ja väärtuste säilimise!
Aitäh Sulle usalduse ja panuse eest. Soovin Sulle ja Sinu ettevõttele edukat uut aastat.
Mait Palts
Eesti-Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor