Koja 2026. aasta esimese kvartali olulisemate tegevuste ülevaade
Koda avaldas 2026. aasta esimeses kvartalis kirjalikult arvamust 89 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta.
Esimeses kvartalis olid fookuses eelkõige tööjõuga seotud teemad. Näiteks jõustus töölepingu seaduses koja ettepanek taastada iganädalase puhkeaja osas varasem regulatsioon. Lisaks jõustusid paindliku tööaja kokkulepet võimaldavad muudatused. Toetasime ka riigikogu menetlusse jõudnud välismaalaste seaduse muudatusi, millega luuakse erand kolmandatest riikidest pärit oskustöötajate värbamiseks valdkondades, kus ei õnnestu Eestist töötajaid leida. Lisaks esitasime täiendavaid ettepanekuid töökeskkonnaga seotud nõuete lihtsustamiseks.
Positiivne on ka see, et riigikogu menetlusse jõudsid liiklusseaduse muudatused, mis võimaldavad eriloa alusel põhiteedel sõita senisest pikematel autorongidel. Samuti on seaduseelnõusse jõudnud koja varasem ettepanek kaotada alkoholiregister.
Jätkuvalt seisime vastu algatustele, mis ebamõistlikult suurendavad ettevõtete koormust. Näiteks olime vastu Euroopa komisjoni ideele kehtestada kohustuslikud sihttasemed null- ja madala heitega sõidukite osakaalule suurettevõtete sõidukiparkides. Lisaks tegime korduvalt ettepanekuid anda ettevõtetele rohkem aega uute nõuete kohanemiseks.
2026. aasta esimese kvartali olulisemad teemad
Töövõit: iganädalase puhkeaja osas taastus varasem regulatsioon
13. veebruaril jõustus koja ettepanekul töölepingu seaduse muudatus, mille kohaselt tuleb tööandjal tagada töötajale igal nädalal vähemalt 48 tundi järjestikust puhkeaega ning graafikuga töötaja puhul 36 tundi. Varasemalt kehtis Eestis tõlgendus, et iganädalane puhkeaeg koos igapäevase puhkeajaga on vähemalt 59 tundi ning graafikuga töötajal 47 tundi.
Mitmed koja ettepanekud jõudsid energiamajanduse arengukavasse
Valitsus kinnitas 8. jaanuaril energiamajanduse arengukava aastani 2035, mille eesmärk on tagada Eesti energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ja aidata kaasa puhta energiaga majanduse üleminekule. Koja hinnangul on kinnitatud arengukava võrreldes tööversioonidega oluliselt realistlikum ning keskendub rohkem sellele, kuidas tagada ettevõtete jaoks konkurentsivõimelise lõpphinnaga elekter.
Töövõit: peagi on lubatud sõlmida paindliku tööaja kokkulepet
Koda on viimastel aastatel korduvalt teinud riigile ettepanekuid muuta töölepingu seadust selliselt, et tööandja ja töötaja saaksid paindlikumalt kokku leppida tööajas. 13. veebruaril jõustusid seadusemuudatused, mis lubavad tööandjal ja töötajal sõlmida paindliku tööaja kokkuleppe ehk leppida kokku tööajas ajavahemikuna. Näiteks võivad pooled kokku leppida, et töötaja töötab 20–30 tundi nädalas, millest 20 tundi tuleb tööandjal alati tagada ning 10 tundi on lisatunnid.
Esitasime täiendavaid ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse reeglite lihtsustamiseks
Kuigi majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on lisanud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõusse mitmed koja varasemaid ettepanekuid, mis aitavad muuta töökeskkonna nõudeid mõistlikumaks, esitasime märtsi keskel ministeeriumile täiendavaid ettepanekuid ebamõistliku bürokraatia vähendamiseks. Näiteks tõime välja, et praegune riskianalüüsi koostamise süsteem on mikro- ja väikeettevõtetele ebamõistlikult keeruline ning muudab riskianalüüsi koostamise pelgalt bürokraatlikuks kohustuseks. Seetõttu tegime ettepaneku asendada mahukas riskihindamine lihtsustatud kontrollnimekirja-põhise lahendusega, kus tööandja kinnitab tüüpsete ohtude puudumist või nende maandamist.
Töövõit: peagi lubatakse liiklusesse pikemaid ja raskemaid autoronge
Toetasime riigikogu menetluses olevaid liiklusseaduse muudatusi, millega tekib võimalus kasutada eriloa alusel Eesti teedel autoronge pikkusega kuni 25,25 meetrit ja tegeliku massiga kuni 60 tonni. Senisest pikemaid ja raskemaid autoronge saaks edaspidi kasutada põhitrassidel: Tallinn-Pärnu-Ikla, Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa, Tallinn-Narva, Tallinna ringtee ja Paldiski suund ning Jõhvi-Tartu-Valga. Koda on sellise muudatuse tegemise vajadusest rääkinud aastaid.
Varjendi ja varjumiskohtade nõuete rakendamine vajab selgemaid reegleid
Siseministeerium on koostanud eelnõu, millega soovitakse kehtestada nõuded varjenditele, põhimõtted varjumiskoha kohandamiseks ning varjumisplaani koostamise korrale. Koja hinnangul on muudatuste eesmärk ehk elanikkonna kaitse tugevdamine oluline, kuid eelnõu rakendamine võib selgusetu rakenduspraktika, juhendmaterjalide puudumise ja lisakulude tõttu tekitada ettevõtetele märkimisväärset koormust.
Riik ajab töörändega õiget asja
Koda saatis koos 11 ettevõtlusliiduga riigikogule pöördumise, milles toetasime välismaalaste seaduse muudatusi, millega luuakse erand kolmandatest riikidest pärit oskustöötajate värbamiseks valdkondades, kus ei õnnestu Eestist töötajaid leida.
Uued keskkonnaväidete reeglid ei tohi kaasa tuua kaupade hävitamist
Riigikogu menetluses on tarbijakaitseseaduse muudatused, mille kohaselt on edaspidi muu hulgas keelatud esitada toote või teenuse kohta üldiseid keskkonnaväiteid, nagu „keskkonnasõbralik“, „kliimaneutraalne“ või „roheline“, kui nende kohta puuduvad tõendatud selgitused või kui tootel pole ette näidata tunnustatud ökomärgist.
Uued nõuded hakkavad kehtima 2026. aasta 27. septembril. Koda tegi riigikogule ettepaneku lubada enne tähtaega turule lastud tooteid müüa kuni varude lõppemiseni, et vältida raiskamist ja keskkonnakahju, mida uutele nõuetele mittevastavate pakendite hävitamine tekitaks.
Põhipuhkuse pikkus peab olema ühesugune nii era- kui ka avalikus sektoris
Tegime märtsi lõpus Riigikogule ettepaneku muuta avaliku teenistuse seadust nii, et ametnike põhipuhkus oleks edaspidi praeguse 35 kalendripäeva asemel 28 kalendripäeva ehk sama pikk kui erasektoris. Ametnikuna töötamine ei ole erasektoris töötamisest üldreeglina kurnavam, mis õigustaks automaatselt pikemat põhipuhkust. Samuti viitavad teiste riikide näited, et Eesti praegune lahendus on pigem erandlik.
Töövõit: haiguslehe ajal võib töötada alates 31. haiguspäevast
1. aprillil jõustus ravikindlustuse seaduses koja ettepanek, mis võimaldab töötajal töötada ka haiguslehe ajal osalise tööajaga või kergemates ülesannetes alates haiguslehe 31. päevast. Varasemalt oli see lubatud alates 61. haiguspäevast.
Toetame plaani, et tööandjad ei pea enam tervisekontrolli otsuseid ise säilitama
Koda avaldas toetust majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekule, mille kohaselt ei pea tööandja alates 2026. aasta juulist enam töötajate tervisekontrolli otsuseid ise säilitama. Eelnõu kohaselt hakkavad otsused liikuma automaatselt tervise infosüsteemi, kust tööandja saab need kätte tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonna kaudu.
Uus kutseseadus ei tohi vähendada ettevõtete rolli kutsesüsteemis
Saatsime märtsi keskel haridus- ja teadusministeeriumile arvamuse uue kutseseaduse eelnõu kohta, mille eesmärk on ajakohastada Eesti kutsesüsteemi ja kujundada sellest laiem kutse- ja oskuste süsteem. Koja hinnangul peab seaduse peamine eesmärk olema hariduse ja töömaailma sidususe tugevdamine, kuid eelnõu sisaldab mitmeid punkte, mis võivad ettevõtete rolli kutsesüsteemis vähendada.
Näiteks tõime ühe probleemina välja kutsestandardite loomise tingimused. Eelnõu järgi koostatakse kutsestandard juhul, kui kutse olemasolu on vajalik tööturule pääsemiseks. Koda leiab, et kutsestandardeid peaks saama koostada ka siis, kui kutse ei ole seadusega kohustuslik, kuid selleks on tööturul põhjendatud vajadus. Samuti tuleks kutsestandardite loomine ja uuendamine selgelt siduda valdkondlike eksperdikogude ning tööturu sisendiga.
Koda ei toeta töövaidluskomisjonide pädevuse laiendamist tööõnnetuste ja kutsehaigustega seotud vaidlustele
Olime vastu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekule laiendada töövaidluskomisjonide pädevust tööõnnetusest ja kutsehaigusest tingitud tervisekahjustuse, kehavigastuse või surma põhjustamisega tekitatud kahju hüvitamise vaidluste lahendamisele. Koja hinnangul ei sobituks selline muudatus töövaidluskomisjonide kiire ja lihtsa menetlusmudeliga ning suureneks tõenäosus, et otsuseid kaevatakse edasi kohtusse.
Töövõit: peagi kaob alkoholiregister
Koda on alates 2018. aastast teinud korduvalt ettepanekuid alkoholiregistri kaotamiseks, et vähendada alkoholi käitlejate halduskoormust ning võimaldada uute toodete kiiremat ja soodsamat turuletoomist. 2026. aasta alguses toetasime eelnõud, millega kaotatakse alkoholiregister.
Koda ei pea vajalikuks kehtestada uusi nõudeid heiteta sõidukite kiiremaks kasutuselevõtuks
Koda on vastu Euroopa Komisjoni algatusele kehtestada kohustuslikud sihttasemed null- ja madala heitega sõidukite osakaalule suurettevõtete sõidukiparkides. Tegemist oleks ülereguleerimisega, mis võib suurendada ettevõtete kulusid. Koja seisukohad kajastuvad ka Eesti riigi ametlikus seisukohas.
Palusime tarbijakrediidi reeglite muutmisel pikemat üleminekuaega
Tegime veebruari alguses justiits- ja digiministeeriumile ettepaneku lükata tarbijakrediidi direktiivi muudatuste Eesti õigusesse ülevõtmise tähtaeg selle aasta 20. novembrilt hilisemaks. Kuna muudatused puudutavad muu hulgas lepingueelsete teabedokumentide sisu ja vormi, tarbijale esitatava teabe esitamise viise, krediidivõimelisuse hindamise protsesse ning uusi teavitamis- ja nõustamiskohustusi, siis võib uute nõuete rakendamisega kaasneda ettevõtetele vajadus muuta infosüsteeme, kliendisuhtlusprotsesse ning koolitada töötajaid. Seetõttu küsisime ettevõtetele rohkem aega muudatuste rakendamiseks.
Ettevõtteid ei tohi karistada ideest teavitamata jätmise eest
Koda tegi riigikogule ja kliimaministeeriumile ettepaneku tunnistada kehtetuks tööstusheite seaduse säte, mis võimaldab ettevõtjat karistada rahatrahviga kuni 200 000 eurot, kui ettevõtja jätab keskkonnaametit teavitamata keskkonnakompleksloaga käitise tegevuse kavandatavast muutmisest. Koja hinnangul on kehtiv regulatsioon ebaproportsionaalne, tekitab ebaselgust ega taga õiguskindlust, sest võimaldab ettevõtet karistada ka siis, kui ta ei ole keskkonnaametit teavitanud muutmise ideest, mida ta ei ole veel ellu viinud.
Tehisaru arendamisel on võtmetähtsusega regulatiivne selgus ja kvaliteetsed ning kättesaadavad andmed
Euroopa Liit tuli välja andmeliidu strateegia ja tehisaru rakendamise strateegiaga, milles käsitletakse lahendusi, kuidas suurendada ettevõtete ligipääsu kvaliteetsetele andmetele tehisaru arendamiseks, kiirendada tehisaru kasutuselevõttu ja edendada andmete vaba liikumist. Toetasime eesmärki lihtsustada Euroopa Liidu andme-eeskirju ning vähendada nende dubleerimist. Ettevõtetele on tehisaru arendamiseks vajalik õigusselgus ja arusaadavad juhised, mis aitaksid neil nõudeid ühtselt mõista ja kohaldada.