Mitmed koja ettepanekud jõudsid energiamajanduse arengukavasse
Valitsus kinnitas 8. jaanuaril energiamajanduse arengukava aastani 2035, mille eesmärk on tagada Eesti energiajulgeolek, kasvatada riigi konkurentsivõimet ja aidata kaasa puhta energiaga majanduse üleminekule.
Koja hinnangul on kinnitatud arengukava võrreldes tööversioonidega oluliselt realistlikum ning keskendub rohkem sellele, kuidas tagada ettevõtete jaoks konkurentsivõimelise lõpphinnaga elekter.
Energiajulgeolek
Arengukavas on kirjas, et aastani 2035 tuleb tagada nii uute juhitavate võimsuste rajamine Eestisse kui ka põlevkivijaamade töös hoidmine.
2035. aastaks peab Elering tagama Eestile piisava mahuga uute juhitavate elektrijaamade rajamise. Kui praegu on juhitava võimsuse vajadus 1000 MW, siis pärast 2030. aastat suureneb see hinnanguliselt 2000 MW-ni. Uud juhitavad jaamad hakkavad töötama maagaasil ja biogaasil.
Pärast uute jaamade valmimist on võimalik järk-järgult sulgeda vanimad põlevkiviplokid.
Konkurentsivõime ja elektri lõpphind
Koja ettepanekul toodi arengukava eesmärgina selgelt välja, et energiamajandus peab aitama kaasa Eesti konkurentsivõime kasvule. Varasemates versioonides puudus selline eesmärk.
Arengukavas täpsustati koja ettepanekul ka mõõdikut, mille järgi hinnatakse, kas elektri lõpphind on konkurentsivõimeline. Uus mõõdik ei võta arvesse üksnes kodutarbijate, vaid erinevate tarbijagruppide, sh ka tööstuste ja teiste suurtarbijate elektri lõpphinda.
Uue arengukavaga soovitakse jõuda selleni, et kõikide tarbijagruppide elektri lõpphind jääb Eestis alla võrdlusriikide Soome, Rootsi, Taani, Poola, Läti ja Leedu keskmise elektri lõpphinna. 2024. aasta võrdluses on Eestis võrdlusriikide keskmisega võrreldes elektri lõpphind odavam kodutarbijatel ning väiksema energiatarbimisega äritarbijatel, kuid kõrgem suurema energiatarbimisega äritarbijatel.
Lisaks on arengukava kohaselt kaalumisel idee luua uued elektriühendused Soome ja Lätiga, et tagada madalam elektri lõpphind ja suurendada varustuskindlust. Investeerimisotsused tehakse lähiaastatel.
Turupõhine tootmine
Koda peab positiivseks, et arengukava võtab suuna elektrienergia turupõhise tootmise poole. Arengukava kohaselt on tegevustoetusi vaja, kui elektri lõpphind nende tulemusena reaalselt väheneb. 2026. aastal plaanitakse läbi viia vähempakkumine kuni 2 TWh täiendava taastuvelektri turule toomiseks.
Pikema elueaga taristu (meretuulepargid, tuumajaam, vesisalvesti) jaoks luuakse investeeringukindluse tagamiseks pikaajalised finantseerimislahendused, mis võimaldaks neil turupõhiselt teha investeerimisotsuseid.
Puhas energia
Kehtiva energiamajanduse korralduse seaduse kohaselt on Eesti eesmärk toota 2030. aastal sama palju taastuvelektrit kui ise aastapõhiselt tarbime. Arengukavas on aga kirjas, et 2030. aastaks ei ole tänastes oludes võimalik ja majanduslikult mõistlik seda eesmärki saavutada. Ambitsioon toota 100% taastuvelektrit säilib, kuid see saavutatakse siis, kui tehnoloogiad on tegevustoetusteta konkurentsivõimelised.