Koja hinnangul vajab varjendi ja varjumiskohtade nõuete rakendamine selgemaid reegleid
Siseministeerium on koostanud eelnõu, millega soovitakse kehtestada nõuded varjenditele, põhimõtted varjumiskoha kohandamisele ning varjumisplaani koostamise kord. Koja hinnangul on muudatuste eesmärk ehk elanikkonna kaitse tugevdamine oluline, kuid eelnõu rakendamine võib selgusetu rakenduspraktika, juhendmaterjalide puudumise ja lisakulude tõttu tekitada ettevõtjatele märkimisväärset koormust.
Üleminekuaeg ja projektide planeerimine
Eelnõu kohaselt jõustuvad nõuded 1. juulil 2026. Koda rõhutas, et paljud hooned on juba projekteerimisprotsessis ning nõuete rakendamine lõppfaasis võib tähendada ulatuslikku projektide ümbertegemist ja täiendavaid kulusid. Koja ettepanek on arvestada üleminekusätet ka hoonetele, mille projekteerimistingimused on väljastatud enne eelnõu jõustumist.
Varjumiskohtade kohandamine olemasolevates hoonetes
Eelnõu kohaselt tuleb olemasolevates hoonetes tagada varjumisvõimalus ja koostada varjumisplaan. Koda juhtis tähelepanu, et kergekonstruktsioonilised hooned ei pruugi vastata kaitsenõuetele ning nende kohandamine võib nõuda märkimisväärseid ümberehitusi. Samas eelnõust ei selgu üheselt, kes annab lõpliku hinnangu selle kohta, kas olemasolevasse hoonesse on võimalik varjumiskohta rajada või mitte ning lisaks jääb ebaselgeks, kas hoone omanikule võib tekkida kohustus teha märkimisväärseid konstruktsioonilisi ümberehitusi olukorras, kus hoone ehituslikud omadused ei võimalda varjumiskoha mõistlikku rajamist. Koja ettepanek on selgelt sätestada, kes otsustab varjumiskoha rajamise võimalikkuse ning tagada, et ulatuslikud ehituslikud muudatused ei oleks kohustuslikud varjumiskoha loomiseks, kui hoone omadused seda ei võimalda.
Oluline on riigi ka toetus
Rõhutasime, et oluline on arvestada ka seda, et varjendite rajamine teenib eelkõige laiemat avalikku huvi, kuna tegemist on tsiviilkaitse meetmega, mille eesmärk on tagada elanikkonna kaitse kriisiolukorras. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole üksnes hoone omaniku huvides, vaid laiemalt riigi julgeoleku ja elanikkonnakaitse küsimus. Kui kogu selle eesmärgi saavutamise kulud jäävad üksnes ettevõtjate kanda, võib see oluliselt mõjutada investeerimisotsuseid ning vähendada valmisolekut rajada uusi hooneid või renoveerida olemasolevaid.
Päästeameti nõustamisvõimekus ja juhendmaterjalid
Seletuskirja kohaselt saavad hooneomanikud varjumisvõimaluste hindamisel juhinduda Päästeameti juhenditest ning vajadusel küsida nõu Päästeametilt. Samas on hinnanguliselt kümneid tuhandeid hooneid, mille puhul tuleb varjumisvõimalust hinnata ja koostada varjumisplaan. Koja hinnangul tekib küsimus, kas riigil on piisav nõustamisvõimekus, et pakkuda ettevõtjatele sisulist abi. Samuti on hetkel juhendmaterjalid suunatud peamiselt keldritega hoonetele, kuid paljudel äri- ja tootmishoonetel keldrid puuduvad. Seetõttu tegime ettepaneku töötada välja juhendid ka teiste hoonetüüpide jaoks enne kohustuse rakendumist.
Mõju ettevõtjate kuludele ja teenuste hindadele
Koja hinnangul on eelnõu mõjuanalüüs puudulik, sest eelnõu mõju ei piirdu üksnes ehitusfaasi kuludega, vaid varjendite rajamisega kaasnevad ka püsikulud, näiteks ventilatsiooni ja elektrisüsteemide hooldus, generaatorite kontroll ning kütusevaru hoidmine. Need kulud võivad kanduda edasi kaupade ja teenuste lõpphindadesse. Samuti võib täiendav kulusurve vähendada ettevõtjate valmisolekut investeerida uutesse hoonetesse või olemasolevate hoonete renoveerimisse, eriti väiksemates piirkondades. Palusime ministeeriumil hinnata mõjusid ka tarbijahindadele ja teenuste kättesaadavusele, eriti madala marginaaliga sektorites nagu jaekaubandus maapiirkondades.
Eelnõu kohaselt jõustub määrus 2026. aasta 1. juulil.