Koda soovib töötervishoiu ja tööohutuse reeglite täiendavat lihtsustamist
Koda saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile arvamuse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise eelnõu kohta. Kuigi ministeerium on mitmed koja varasemad ettepanekud juba eelnõusse lisanud, mis aitavad muuta töökeskkonna nõudeid mõistlikumaks, esitas koda täiendavaid ettepanekuid, et vähendada ettevõtjate halduskoormust veelgi ja kaotada ebamõistlik bürokraatia.
Joobeseisundi kontrollimise kord muutub selgemaks
Eelnõusse on juba jõudnud koja oluline ettepanek, mis puudutab töötajate joobeseisundi kontrollimist. Uue sõnastuse kohaselt on tööandjal õigus kontrollida töötaja joovet ilma põhjendatud kahtluseta mitte ainult suurema ohu allikaga töötamise korral, vaid ka siis, kui töötaja viibib suurema ohuallikaga seotud töökeskkonnas.
Madala riskiga töökohtadele soovitakse lihtsustatud riskihindamist
Koda leiab, et praegune riskianalüüsi süsteem on eriti mikro- ja väikeettevõtetele ebamõistlikult keeruline ning muutub sageli pelgalt bürokraatlikuks kohustuseks. Kuigi Tööinspektsioon pakub veebipõhist keskkonda riskianalüüsi koostamiseks, on see loodud universaalsena ega arvesta piisavalt mikroettevõtete, erinevate töökeskkondade või madala riskiga kontoritööde eripärasid. Seetõttu tegi koda ettepaneku rakendada madala riskiga töökohtade, näiteks kontoritöö puhul proportsionaalsuse printsiipi. Mahukas riskihindamine tuleks asendada lihtsustatud kontrollnimekirja-põhise lahendusega, kus tööandja kinnitab tüüpsete ohtude puudumist või nende maandamist. Samuti tegime ettepaneku luua Tööinspektsiooni kodulehele sektorispetsiifilised lahendused ning palusime konkreetseid tähtaegu sektorispetsiifiliste tüüplahenduste valmimiseks.
Kontserni kuuluvad ettevõtted vajavad ühist riskianalüüsi
Tänane seadus sunnib samal pinnal tegutsevaid ühte kontserni kuuluvaid ettevõtteid koostama dubleerivaid riskianalüüse, kuna kohustus on seotud konkreetse tööandjaga. Koda tegi ettepaneku täiendada seadust sättega, mis lubab samas asukohas või samades tingimustes tegutsevatel tööandjatel koostada ja kasutada ühist töökeskkonna riskianalüüsi. See muudatus annaks ettevõtjatele vajaliku õiguskindluse ja vähendaks tühist dubleerimist.
Kergete tööõnnetuste uurimise kohustust tuleks leevendada
Praegune regulatsioon kohustab tööandjat uurima ja dokumenteerima eranditult kõiki tööõnnetusi, sõltumata nende raskusastmest. Koda peab ebamõistlikuks nõuet kulutada ressurssi tühiste vahejuhtumite (näiteks pindmised haavad, mis ei vaja arstiabi) vormistamisele, millel puudub sisuline väärtus tööohutuse parandamisel. Ettepaneku kohaselt tuleks tööandja vabastada seadusest tulenevast uurimise ja dokumenteerimise kohustusest juhul, kui tegemist on väheolulise õnnetusega, mis ei vaja arstiabi ega too kaasa töövõimetust.
Muus raamistikus läbitud esmaabikoolitusi peab saama tunnustada
Hetkel puudub tööandjal selge juriidiline alus lugeda esmaabiandja koolitus läbituks, kui töötaja on saanud vastava õppe näiteks autokoolis või vabatahtlikult. See sunnib inimesi läbima identseid koolitusi teist korda vaid vormistuslikel põhjustel. Koda tegi ettepaneku lubada tööandjal tunnustada akrediteeritud asutuse väljastatud kehtivat esmaabiandja tunnistust,
Tavapäraste kontoriseadmete ohutusjuhendid on liigne bürokraatia
Koda leiab, et nõue koostada igale kontoritöötajale eraldi ohutusjuhend arvuti või kuvari kasutamise kohta on puhtalt bürokraatlik tegevus, kuna nende seadmete kasutamine on tänapäeval enesestmõistetav oskus. Sellised juhendid ei hoia ära tegelikke terviseriske, vaid tekitavad tööandjale liigset halduskoormust. Koda tegi ettepaneku täiendada regulatsiooni selliselt, et tööandja poolt esmaabiandjaks määratav isik ei pea läbima uut koolitust, kui tal on ette näidata akrediteeritud koolitusasutuse väljastatud kehtiv esmaabiandja tunnistus (nt autokooli esmaabikoolituse tunnistus), mis on väljastatud mitte hiljem kui kolm aastat tagasi.
Tavapäraste kontoriseadmete ohutusjuhendid on liigne bürokraatia
Koda leiab, et nõue koostada igale kontoritöötajale eraldi ohutusjuhend arvuti või kuvari kasutamise kohta on puhtalt bürokraatlik tegevus, kuna nende seadmete kasutamine on tänapäeval enesestmõistetav oskus. Sellised juhendid ei hoia ära tegelikke terviseriske, vaid tekitavad tööandjale liigset halduskoormust. Koja ettepanek on vabastada tööandjad täielikult kohustusest koostada ohutusjuhendeid tavapäraste kontoriseadmete, nagu süle- ja lauaarvutid ning kuvarid, kohta.