Ettevõtjad: riik ajab töörändega õiget asja
Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja 10 ettevõtlusliitu toetavad välismaalaste seaduse muudatusi, mis aitavad leevendada töötajate puudust, luua uusi töökohti ja parandada majanduse konkurentsivõimet, säilitades samal ajal range kontrolli töörände üle.
Ettevõtjad saatsid teise lugemise eel Riigikogu põhiseaduskomisjonile toetusavalduse välismaalaste seaduses plaanitud muudatustele, millega luuakse erand oskustöötajate värbamiseks valdkondades, kus Eestist töötajaid leida ei õnnestu.
Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp selgitas, et avalikes aruteludes aetakse tihti, ka pahatahtlikult, segamini tööränne ja massiimmigratsioon. „Töörändajad toovad riiki uusi teadmisi ja oskuseid, aitavad luua uusi töökohti ning suurendada nii riigi maksulaekumist kui ka heaolu,“ selgitas Käpp. „Lisaks on tööränne ajutine ja kontrollitud, sest erandit saavad kasutada töötajate puuduses valdkonnad ning on kehtestatud palganõue, mis välistab odavtööjõu sissevoolu.“
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts rõhutas, et ettevõtete konkurentsivõimelise ja eduka tuleviku nimel tuleb lahti lasta minevikuhirmudest ning teha tarku ja reaalsetel oludel, mitte soovmõtlemisel, põhinevaid otsuseid. „Me teame üsna täpselt, millist tööjõudu meil puudu on. Nüüd tuleb ennast kokku võtta ja otsustada, kuidas leevendame puudujääki, mida ei ole võimalik Eestist leida. Välismaalaste seaduse muutmise eelnõu on sellel teel suur ning vajalik samm edasi,“ sõnas Palts. Lisaks on tema sõnul aeg tunnistada ja mõista, et ilma targalt juhitud immigratsioonipoliitikata ei ole võimalik meie olemasolevat heaolutaset tulevikus säilitada.
OSKA: Eesti majandus vajab välistöötajaid
Eesti tööturgu analüüsiva OSKA välistöötajate uuringu andmetel on välistöötajate kaasamine osaliselt möödapääsmatu. Isegi, kui riik kasutab töötajate puuduse lahendamiseks kõiki sisemisi võimalusi, nagu näiteks mittetöötatavate inimeste parem kaasamine, kohalike oskuste ja kvalifikatsioonitaseme tõstmine ning ettevõtjad kasvatavad tootlikkust, siis see ei korva madalast sündimusest tingitud töötajate puudust erinevates valdkondades – tööstus, ehitus, logistika jt.
Samuti jääb ühiskonna vananemise ja väheneva sündivuse tõttu Eesti tööturul igal aastal puudu ainuüksi 1400 tippspetsialisti ja 700 oskustöötajat.
TAUST: Oskustöötajate erand töötajate puuduses valdkondadele
- Eelnõu võimaldab kolmandatest riikidest värvata sisserände kvoodi väliselt kuni 1300 ning majanduskasvu tingimustes kuni 2600 täiendavat oskustöötajat.
- Erisust saavad kasutada tööjõupuuduses valdkonnad, mis määratakse kindlaks Kutsekoja OSKA uuringute põhjal. OSKA töös osalevad lisaks teadlastele ka riik ning tööturu osapooled – tööandjad ja ametiühingud.
- Eelnõuga seatakse kohustus maksta oskustöötajale vähemalt 0,8-kordset Eesti keskmist palka, mis vastab mitmete oskustöötajate, nagu seadme- ja masinaoperaatorite, palgatasemele Eestis ning ületab kolmandiku võrra lihttöötajate tasu. Seega on alusetud odava tööjõu sissevoolu kartused.
- Sarnaseid erisusi töötajate värbamiseks on Eestis veel ja neid on saanud kasutada näiteks iduettevõtjad, IKT-töötajad, tippspetsialistid, suurinvestorid ning idu- ja kasvuettevõtete töötajad.
Pöördumisega liitusid Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Restoranide ja Hotellide Liit, Eesti Turvaettevõtete Liit, Eesti Taristuehituse Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Laevaomanike Liit, Eesti Ehitusettevõtjate Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit ning Autoettevõtete Liit.