Koja 2025. aasta teise kvartali olulisemate tegevuste ülevaade
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda avaldas 2025. teises kvartalis kirjalikult arvamust 62 eelnõu või muu poliitikakujundamise dokumendi kohta.
Teises kvartalis oli meie fookuses bürokraatia ja ülereguleerimise vähendamine ning ebamõistlike nõuete kehtestamise ära hoidmine. Esitasime efektiivsuse ning majanduskasvu nõukojale 70 bürokraatia vähendamise ettepanekut. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saatsime 30 ettepanekut töökeskkonna nõuete lihtsustamiseks, kusjuures tänaseks on valitsus mitmed meie ettepanekud ka heaks kiitnud. Lisaks nõudsime kestlikkusaruande koostamise kohustuse edasilükkamist kiirkorras.
Maksudega seoses on positiivseks uudiseks see, et ära jääb 2026. aasta alguses jõustuma pidanud ettevõtete kasumimaks. Samas probleeme valmistab rahandusministeeriumi eelnõu, millega soovitakse suurendada ettevõtte juhtide vastutust. Teises kvartalis tegime ka ettepaneku, et maamaksu summa ei tohi aastas suureneda rohkem kui kümme protsenti.
Tööõiguse teemadest avaldasime tugevat toetust töölepingu seaduse muudatustele, mis puudutavad võimalusi tööajas paindlikumalt kokku leppida ning täpsustavad töö ja puhkeaja nõudeid. Samuti toetasime alaealiste töötamise tingimuste leebemaks muutmist.
2025. aasta II kvartali olulisemad teemad
Ettevõtete kasumimaksu ei tule
Julgeolekumaksu ühe osana pidi 2026. aasta 1. jaanuarist hakkama kehtima ettevõtete kasumimaks, mille suurus oleks olnud 2 protsenti ettevõtte kasumist. Koda oli 2024. aastal selle maksu kehtestamise osas väga kriitiline. 2025. aasta juunis tunnistas Riigikogu julgeolekumaksu seaduse kehtetuks. Koda kiitis seda otsust. Ettevõtete kasumimaksust loobumine aitab Eestil säilitada maailmas unikaalset ettevõtete tulumaksusüsteemi, mis on olnud meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime alustala ning eristanud meid teistest riikidest.
Esitasime 70 ettepanekut bürokraatia vähendamiseks
Koda kogus kokku ja saatis efektiivsuse ning majanduskasvu nõukojale 70 ettepanekut halduskoormuse vähendamiseks erinevates valdkondades. Näiteks tegime ettepaneku muuta planeeringute ja lubade menetlusi kiiremaks ja lihtsamaks, kaotada ja lihtsustada töökeskkonnanõudeid, muuta kestlikkusaruandluse koostamine vabatahtlikuks, tõsta majandusaasta aruande auditi ja ülevaatuse piirmäära, tõsta pakendiaruande audiitorkontrolli piirmäära, muuta tööõigust paindlikumaks ning leevendada välistööjõu palkamise regulatsiooni.
Valitsus toetab mitmeid koja ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse lihtsustamiseks
Aprillis saatsime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 30 ettepanekut, et kaotada ebamõistlikud töökeskkonna nõuded ja lihtsustada vajalike nõuete täitmist. Näiteks tegime ettepaneku anda perearstidele õigus viia läbi töötajate tervisekontrolle, kaotada sisekontrolli kohustus, lihtsustada riskianalüüsi koostamist, vähendada ohutusjuhendite koostamise kohustust, lihtsustada töötaja juhendamise ning väljaõppe tõendamist, kaotada kohustus pidada arvestust isikukaitsevahendite väljastamise kohta. Valitsus toetas mitmeid koja ettepanekuid. Näiteks on kadumas sisekontrolli nõue, lihtsamaks muutub riskianalüüsi koostamine, leeveneb ohutusjuhendite koostamise nõue ning töötajate juhendamise ja väljaõppe nõuded. Töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu valmib selle aasta sügisel.
Tutvu lähemalt koja ettepanekutega ja valitsuse heakskiidu saanud ettepanekutega
Ettevõtete juhtide vastutust ei tohi laiendada
Rahandusministeerium tuli välja eelnõuga, millega on kavas panna ettevõtte maksuvõla eest isikliku vara arvelt vastutama ka need juhatuse liikmed, omanikud või tegevjuhid, kes pole ise maksuvõla tekkimise eest vastutavad, kuid on jätnud selle tahtlikult tasumata. Koda oli sellele ettepanekule tugevalt vastu.
Ettevõtlusorganisatsioonid toetavad tööõiguse paindlikumaks muutmist
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja 10 erialaliitu andsid Riigikogu õiguskomisjonile saadetud pöördumises teada, et toetavad Riigikogu menetluses olevaid töölepingu seaduse muudatusi, mis puudutavad võimalusi tööajas paindlikumalt kokku leppida ning täpsustavad töö ja puhkeaja nõudeid.
Kestlikkusaruande koostamise kohustust tuleb kiirkorras edasi lükata
Koda toetas raamatupidamise seaduse plaanitavat muudatust, millega lükatakse enamike ettevõtjate kestlikkusaruande koostamise ja esitamise kohustust kahe aasta võrra edasi. Samas tegime rahandusministeeriumile ettepaneku menetleda seda eelnõud kiireloomulisena, et muudatus jõustuks võimalikult kiiresti. Riigikogu võttis 19. juunil vastavad seadusemuudatused vastu ja need jõustuvad selle aasta juulis. Täpne jõustumise kuupäev ei ole hetkel teada.
Koja ettepanek: maamaksu summa ei tohi aastas suureneda rohkem kui kümme protsenti
Koda tegi regionaal- ja põllumajandusministeeriumile ettepaneku taastada maamaksuseaduses põhimõte, mille kohaselt on maamaksu summa aastase suurenemise maksimaalne piirmäär 10 protsenti. Ministeeriumi ei toeta koja ettepanekut.
Tutvu koja ettepanekuga ja ministeeriumi vastusega
Koda tegi ettepaneku vaadata tõstetud käibemaksumäär üle 2028. aastal
Kui esialgu pidi käibemaksumäära tõus 24 protsendini kehtima selle aasta 1. juulist kuni 2028. aasta lõpuni, siis Riigikogu võttis juunis vastu seadusemuudatused, millega muudetakse käibemaksumäära tõus tähtajatuks. Koja hinnangul on maksumuudatustel Eesti majandusele negatiivne mõju, kuid praeguses julgeolekuolukorras tuleb suurendada julgeolekukulusid ja selleks on riigil vaja täiendavaid tulusid. Samas tegime ettepaneku lisada eelnõusse põhimõte, et teatud perioodi tagant tuleb üle vaadata, milline on olnud käibemaksumäära tõusu mõju Eesti ühiskonnale, sh nii ettevõtjatele kui ka inimestele. Ja kui analüüs näitab, et mõistlik on käibemaksumäära vähendada, siis tuleb seda teha. Lisaks rõhutasime, et pärast käibemaksu- ja tulumaksumäära tõusu tuleb tagada maksurahu.
Ülikoolid peaksid ka edaspidi võtma arvesse OSKA ettepanekuid
Koda rõhutas haridus- ja teadusministeeriumile saadetud pöördumises, et riigi ja ülikoolide vahel sõlmitavad halduslepingud perioodiks 2026-2029 peavad panema ülikoolidele ülesande arvestada vastuvõtu kavandamisel ja õppekavade sisu kujundamisel tööturu signaale ning tööjõu ja oskuste vajaduse seire- ja prognoosisüsteemi OSKA valdkondlike aruannete ettepanekuid. Lisaks üldisele põhimõttele peaksid halduslepingud sisaldama ka konkreetsemaid suuniseid, mis lähtuvad OSKA raportitest. Näiteks kui OSKA aruannete põhjal on vaja mõnes õppekavagrupis vastuvõttu suurendada või vähendada, siis peaks see sisalduma ka halduslepingus. Lisaks rõhutasime, et ülikoolid peavad jätkama vähemalt tänases ulatuses kõrghariduse pakkumist ka väljaspool Tallinna ja Tartut.
Jäätmereformi eelnõu paneb pakendiettevõtjatele ebamõistlikult suure vastutuse
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Keemiatööstuse Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, MTÜ Eesti Taaskasutusorganisatsioon ja Tootjavastutusorganisatsioon OÜ esitasid nii valitsusele kui ka Riigikogu keskkonnakomisjonile mitmeid ettepanekuid jäätmereformi eelnõu muutmiseks, et hoida ära ebamõistlik kulude tõus pakendiettevõtjatele. Kuigi valitsus võttis arvesse mitmeid meie ettepanekuid, näeme eelnõus endiselt mõningaid probleeme. Seetõttu saatsime oma ettepanekud ka Riigikogu keskkonnakomisjonile. Näiteks tegime ettepaneku suurendada inimeste omaosalust pakendijäätmete kokku kogumise kulude osas. Lisaks tegime ettepaneku lisada eelnõusse põhimõte, et inimesed peavad hüvitama taaskasutusorganisatsioonile vanapaberi (ajalehed, ajakirjad, raamatud) käitlemisega seotud kulud. Eelnõu menetlus jätkub sügisel Riigikogus.
Tutvu valitsusele ja Riigikogule esitatud ettepanekutega
Toetasime tarbijakaitseseaduse muudatusi, mis vähendavad väljaprinditavate ostutšekkide ja posti teel saadetavate paberarvete hulka
Koda toetas selle aasta juunis Riigikogus vastu võetud tarbijakaitseseaduse muudatusi, mille ühe olulise muudatusena ei pea kaupleja üldreeglina enam tarbijale ostu eest pabertšekki väljastama. Edaspidi tuleb pabertšekk väljastada üksnes siis, kui tarbija seda soovib või kui tarbija sooritab ostu sularahas ega kasuta kliendikaarti, mis võimaldaks tal elektroonilises klienditeeninduskeskkonnas ostutšekile juurdepääsu. Tarbijakaitseseaduse muudatused jõustuvad selle aasta 1. septembril.
Alaealiste töötamise tingimusi tuleb muuta paindlikumaks
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on kaalumas alaealiste töötamise tingimuste leevendamist, et motiveerida tööandjaid noori tööle võtma. Koda leiab, et alaealiste töötamisega seotud piiranguid peaks olema vähem ning toetab ministeeriumi plaani muuta alaealiste töötamisega seotud regulatsiooni lihtsamaks. Näiteks plaanib ministeerium lubada alaealistel töötada suvevaheajal rohkem kui poole vaheaja kestusest ning lihtsustada Tööinspektsiooni nõusoleku protsess alla 13-aastaste laste töölevõtul.
Töövõit: esmakordse soolise tasakaalu aruandluse esitamise tähtaeg lükkus järgmisse aastasse
20. juunil jõustusid väärtpaberituru seaduse muudatused, mis näevad ette, et börsiettevõtete juhtorganite liikmeskond peab olema sooliselt tasakaalus hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks. See tähendab, et vähemalt 40% nõukogu liikmetest või vähemalt 33% juhatuse ja nõukogu liikmetest peab edaspidi olema alaesindatud soost. Kui algselt nägi eelnõu ette, et börsiettevõtted peavad esmakordselt esitama soolise tasakaalu aruandluse finantsinspektsioonile selle aasta 1. juuliks, siis koja ettepanekul lükati seda tähtaega edasi 2026. aasta 30. juunini.
Euroopa Liidu uued algatused ei tohi ettevõtetele tuua kaasa ebamõistlikke nõudeid
Hoidsime silma peal sellel, et EL-ist tulevad uued algatused ei tooks Eesti ettevõtetele kaasa ebamõistlikke nõudeid ja kulusid. Näiteks andsime teada, et meie hinnangul sisaldab ebaproportsionaalseid nõudeid Euroopa Komisjoni määruse ettepanek, millega soovitakse karmistada tahkekütusekatelde ökodisaini nõudeid eesmärgiga vähendada õhusaastet, parandada energiatõhusust ning suurendada seadmete parandatavust ja ringlussevõetavust.
Rahapesuvastane andmetöötlus peab olema kooskõlas põhiseadusega
Pöördusime koos advokatuuriga vabariigi presidendi poole, sest meie hinnangul ei ole riigikogus vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ning rahvusvahelise sanktsiooni seaduse muutmise seadus kooskõlas põhiseadusega ega Euroopa Liidu õigusega. Seadusemuudatustega soovitakse rahapesu andmebüroole anda senisest laiemad õigused nii inimeste kui ka juriidiliste isikutega seotud andmete töötlemiseks. Samas puudub põhjalik analüüs, mis kinnitaks, et muudatustega ei riivata ebaproportsionaalselt isikute põhiõiguseid.
Koja ettepanek võimaldada haiguslehe ajal töötamist alates 31. haiguspäevast on jõudnud seaduseelnõusse
Sotsiaalministeerium tuli välja eelnõuga, mis võimaldab töötajal töötada ka haiguslehe ajal alates 31. haiguspäevast terviseseisundiga kohandatud tingimustes. Selleks tuleb sõlmida tööandjal ja töötajal kirjalik kokkulepe. Tööandja võib töötajale pakkuda haiguslehe ajal osalise koormusega või kergemates ülesannetes töötamist, samuti võib see tähendada vajadust teha muudatusi töökohas või töötamise abivahendite võimaldamist. Praegu on haiguslehe ajal töötamine lubatud alates 61. haiguspäevast.
Edaspidi võidakse hakata avalikustama juriidiliste isikute suhtes tehtud maksuotsuste resolutiivosa
Rahandusministeeriumis valmis maksukorralduse seaduse muutmise eelnõu, milles sisaldub koja varasem ettepanek avalikustada juriidiliste isikute suhtes tehtud maksuotsuste resolutiivosa. Kui juriidiliste isikute maksuotsuste resolutiivosa muutub avalikuks, siis selle kaudu suureneb maksukeskkonna läbipaistvus ja see aitab ettevõtjatel teha teadlikumaid valikuid koostööpartnerite osas.
Töövõit seoses töötuskindlustushüvitise süsteemi muudatusega
Riigikogu võttis selle aasta mais vastu töötuskindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt makstakse alates 2026. aastast töö kaotuse korral registreeritud töötule kas sissetulekupõhist töötuskindlustushüvitist või uut baasmääras töötuskindlustushüvitist, mis asendab tänast töötutoetust. Koda tõi eelnõu puhul välja, et uus baasmääras töötuskindlustushüvitise süsteem peab motiveerima töötamist, mitte töötuna arvel olekut ja hüvitise saamist. Süsteemi muutmise käigus kaaluti erinevaid baasmääras töötuskindlustushüvitise staažiperioode. Algselt oli töötuskindlustushüvitise staažiperiood kuus kuud, kuid koja ettepanekul tõsteti staažinõue kaheksa kuuni. Kehtiva seaduse alusel peab inimene töötutoetuse saamiseks olema töötuna arvele võtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud tööga.
Eesti, Läti, Leedu ja Soome kojad pöördusid nelja riigi valitsuste ning Euroopa Komisjoni poole seoses Euroopa konkurentsivõimega
Pöördusime nelja riigi valitsuste ning Euroopa Komisjoni majandusvoliniku Valdis Dombrovskise poole, et esitada konkreetsed sammud Euroopa Liidu ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime tugevdamiseks. Näiteks tegime ettepaneku vähendada administratiivset koormust vähemalt kolmandiku võrra ning kärpida avaliku sektori kulusid vähendades õigusloomet.
Toetasime ühtse kutsetunnistuse nõude kehtestamist elektrivaldkonnas
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium valmistab ette seadme ohutuse seaduse muutmist, mille peamine eesmärk on kehtestada elektrivaldkonnas töötavatele inimestele alates 2031. aastast ühtne kutsetunnistuse nõue. Praegu kehtib Eestis elektritöödeks kaks erinevat tunnistuse tüüpi: pädevustunnistus ja kutsetunnistus. Koda toetas plaanitavat muudatust, sest tänane süsteem tekitab segadust nii töötajate kui ka tööandjate jaoks.
Töövõit: koja ettepanekul tõsteti kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetuse piirmäära
Keskkonnainvesteeringute Keskus avas selle aasta 30. mail kasvuhoonegaaside heidet vähendavate investeeringute toetusmeetme taotluste vastuvõtu. Toetust saavad taotleda töötleva tööstuse, kanalisatsiooni, jäätmekäitluse ning elektrienergia ja gaasi varustamisega tegelevad ettevõtted. Toetus on mõeldud ettevõtte kasvuhoonegaaside heidete vähendamiseks tehtavate investeeringute tegemiseks, näiteks uue tootmisliini rajamiseks. Kui algselt oli eelnõus toetuse maksimaalne suurus 2 miljonit eurot, siis koja ettepanekul suurendati seda 5 miljoni euroni.