Peagi ei pea kaupleja üldreeglina enam vaikimisi tarbijale ostu eest paberil ostutšekki väljastama

Riigikogu võttis 18. juunil 2025 vastu tarbijakaitseseaduse muudatused, mille kohaselt kaupleja ei pea üldreeglina enam vaikimisi tarbijale ostu eest paberil ostutšekki väljastama ning  tarbija võib edaspidi saada arve teavituse lühisõnumina või säilitada ostutšekki mobiilirakenduses. Muudatused jõustuvad 1. septembril 2025.

Vaikimisi ostutšekki enam väljastama ei pea
Riigikogus vastu võetud seadusemuudatus näeb ette, et kaupleja ei pea üldreeglina enam vaikimisi tarbijale ostu eest paberil ostutšekki väljastama. Koda toetab plaanitavat muudatust, sest see lihtsustab kauplejate töökorraldust ning vähendab nii kulusid kui ka halduskoormust.

Siiski kohustub kaupleja tarbijale ostutšeki väljastama teatud juhtudel. Näiteks siis, kui tarbija sooritab ostu sularahas ega kasuta kliendikaarti, mis võimaldaks tal elektroonilises klienditeeninduskeskkonnas ostutšekile juurdepääsu selle aja jooksul, mil kaupleja vastutab kauba või teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest või kui kehtib müügigarantii.

Lisaks säilib ostutšeki väljastamise kohustus juhul, kui tarbija teavitab ostuhetkel kauplejat ostutšeki saamise soovist. Seega, kuigi muudatuste jõustudes ei ole kauplejal enam alati kohustust ostutšekki vaikimisi väljastada, on tarbijal võimalik ostuhetkel ikkagi ostutšekki küsida ning kauplejal on kohustus see väljastada.

Kehtiva seaduse kohaselt kohustub kaupleja tarbijale väljastama ostutšeki juhul, kui tarbija ostusumma on suurem kui 20 eurot.

Kaupleja peab edaspidi tagama tarbijale ühe tasuta kanali arve saatmiseks
Kaupleja peab edaspidi tagama vähemalt ühe tasuta arve edastamise viisi kestvuslepingute puhul tarbijale, kas tarbija posti- või e-posti aadressile või mobiiltelefoni kaudu lühisõnumiga. Kestvusleping tähendab seda, et teenust või kaupa tellitakse pikemaks ajaks ja selle eest esitatakse arveid regulaarselt, näiteks kord kuus, näiteks interneti-, elektri- või veeteenuse eest.

Kui tarbija soovib arvet saada topelt nii e-posti kui ka posti teel, on kauplejal edaspidi õigus küsida tarbijalt postikulude hüvitamise eest tasu. Kauplejal puudub õigus nõuda tarbijalt postikulude hüvitamist, kui tarbija on valinud teiseks arveedastusviisiks e-arve või kui eriseaduses ei ole sätestatud, et arve tuleb tarbijale edastada tasuta.

Kehtiva korra kohaselt ei saa kaupleja nõuda arve saatmisega seotud postikulude hüvitamist ning arveteate saatmine lühisõnumiga mobiiltelefonile on uus saatmisviis, mida kehtiv seadus teha ei võimalda. 

Muudatused jõustuvad 1. septembril 2025. aastal. Vastu võetud seadusemuudatustega saad tutvuda Riigikogu veebilehel SIIN.