Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatused on vastuolus nii põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega

Eesti Advokatuur ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda leiavad ühiselt Eesti Vabariigi Presidendile saadetud pöördumises, et eelmisel nädalal Riigikogus vastu võetud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse muudatustes esineb olulisi puudusi alates puudulikust kaasamisest kuni selleni, et seadus on nende hinnangul praegusel kujul vastuolus nii põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega. 

Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts sõnas, et seaduse menetlemine toimus kiirustades ning jättes vahele olulisi samme. „Seadusele ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, samuti ei kaasatud piisavalt asjakohaseid isikuid ja organisatsioone. Kuigi plaanitavad muudatused puudutavad nii ettevõtlusega tegelevaid inimesi kui ka ettevõtteid, siis ei olnud kaasatute hulgas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ega teisi katusorganisatsioone,“ ütles ta ning lisas, et kiirustamist põhjendati vajadusega kasutada Euroopa Liidu taastefondi vahendeid. „See ei saa olla piisav põhjendus olukorras, kus seadusel on mõju tervele ühiskonnale,“ rõhutas Palts.

 Eesti Advokatuuri esimees Imbi Jürgen selgitas, et puudulik kaasamine ja kiirustamine eelnõu menetluses on viinud oluliste vigadeni nii seaduse sisus kui ka mõju hindamisel. „Advokatuuri hinnangul on selle seaduseelnõu puhul põhiõiguste riive proportsionaalsuse analüüs puudulik, andmekaitsealane mõjuanalüüs olematu ning täielikult on eiratud EL tehisintellekti määruse nõudeid,“ ütles Jürgen. „Selle seadusega kavandatav andmetöötlus võimaldab küll efektiivsemalt tõkestada rahapesu, aga ainuüksi see eesmärk ei õigusta isikute põhiõiguste ülimalt intensiivset riivet ega ulatuslike kohustuste panemist ettevõtjatele,“ täiendas Imbi Jürgen.    

Organisatsioonid toovad esile, et seaduse seletuskirjas puudub sisuline analüüs selle kohta, kas plaanitavad muudatused on kooskõlas põhiseadusega. Näiteks puudub analüüs selle kohta, kas oleks võimalik saavutada samad eesmärgid vähem riivavate andmetöötlusmeetmetega. 

Ebapiisav on ka andmekaitsealane mõjuhinnang ning see ei vasta organisatsioonide hinnangul Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) ega EL tehisintellekti määruse nõuetele.  Samuti puudub hinnang, kuidas tagatakse andmesubjektide õigused automatiseeritud otsuste tegemisel ja nende vaidlustamisel, seisab pöördumises.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Advokatuur peavad vajalikuks seaduse põhjalikku ülevaatamist enne selle välja kuulutamist, sest see võib olla vastuolus nii põhiseaduse kui ka Euroopa Liidu õigusega.  

Palts tõi ka välja, et oleme digiühiskonnana väga pikalt ja palju erinevaid andmeid kogunud, ning nüüd on uued tehnoloogiad, sh tehisintellekt, võimaldamas meil neid senisest paremini ja efektiivsemalt analüüsida. „Samas peame ühiskonnana mõtestama, kui palju ja millises ulatuses me sellist andmetöötlust soovime. Tehniline võimekus ja võimalus ei tähenda, et seda kõike peaksime tegema — oluline on leida tasakaal, kus andmetöötlusest saadav kasu kaalub üles võimalikud mõjud privaatsusele ja põhiõigustele,“ sõnas ta.