Valitsus toetab mitmeid koja ettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse lihtsustamisel

Eesti Vabariigi Valitsus toetab mitmeid koja tehtudettepanekuid töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmiseks, mis toovad ettevõtjatele kaasa mitmeid olulisi lihtsustusi.

Mis on peamised muudatused ?
Aprillis saatis koda majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile 30 bürokraatiat vähendavat muudatusettepanekut töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohta. Alljärgnevalt toome välja erinevad muudatused ja lihtsustused, mille koda tegi ning mis on saanud heakskiidu:

• Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaldamine: suures osas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuded ei kohaldu ettevõtetele, kus juhatuse liige on ainus töötaja, sarnaselt FIE-dele. 

• Kontoritöötajate ohutus: Kontoriettevõtted saavad kasutada Tööinspektsiooni      koostatud ohutusvideot riskide maandamiseks. 

• Riskianalüüs: Mikroettevõtted ei pea riskianalüüsi Tööinspektsiooni infosüsteemis (TeIS) koostama ega üles laadima, kuid võivad seda soovi korral teha. 

• Sisekontroll: Sisekontrolli sätted tunnistatakse kehtetuks, kuna see on niigi osa ettevõtte tavapärasest töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgimisest. 

• Ohutusjuhendid: Kohustus koostada tehtava töö ohutusjuhend tunnistatakse kehtetuks, kui selle eesmärgi täidavad juba riskianalüüs või töövahendi ohutusjuhend. 

• Töötajate juhendamine ja väljaõpe: Töötajate juhendamise ja väljaõppe nõudeid ühtlustatakse, et vältida topelt registreerimist. 

• Isikukaitsevahendid: Isikukaitsevahendite arvestuse pidamise kohustus kaob, kuid tööandja peab tagama ja vajadusel tõestama, et on töötajatele väljastanud vajalikud vahendid. 

• Töökeskkonnaspetsialist ja -volinik: Tööandja ei pea enam Tööinspektsiooni teavitama töökeskkonnaspetsialistist ega töötajate valitud töökeskkonnavolinikust, kuid võib seda soovi korral TeIS-is teha. Töökeskkonnavoliniku valimised korraldatakse töötajate soovil ja töökeskkonnanõukogu moodustatakse töötajate enamuse soovil. 

• Esmaabiandja: Täpsustatakse, millal ei ole ettevõttes esmaabiandjat vaja määrata (nt kui kõik töötajad töötavad üksinda) ja ka haiglates ei pea esmaabiandjat määrama. 

• Töötervishoiu analüüs: Mikroettevõtted ei pea tellima tervikliku töötervishoiu analüüsi. 

• Tervisekontroll: Esmane tervisekontroll tuleb korraldada kahe kuu jooksul pärast katseaja lõppu või nelja kuu jooksul tööle asumisest, kui katseaega ei kohaldata. 

• Tööõnnetuse raport: Tööandjal on võimalus teha töötajale tööõnnetuse raport teatavaks ka TeIS-i vahendusel. 

• Töötaja joobe kontroll: Tööandjal on õigus põhjendatud kahtluse korral kontrollida töötaja joovet. 

• Töötaja karistamine: Tööinspektsioonile antakse õigus karistada rahatrahviga töötajaid, kes ei kasuta nõuetekohaselt isikukaitsevahendeid. 

Ettepanekud, mille üle arutelud jätkuvad: Lisaks mitmetele muudatustele ja lihtsustustele, mis on juba valitsuse heakskiidu saanud, käib veel arutelu ning töö teistes ministeeriumites näiteks töötervishoiuarsti teenuse osutamisega seotud nõuete muutmise ja lihtsustamise üle. Üheks suurimaks probleemiks peab koda seda, et töötervishoiu valdkonnas on jätkuvalt töötervishoiuarstide puudus ning selle vähendamiseks peaksid tööandjad teatud tingimustel saama töötaja saata tervisekontrolli ka perearsti juurde. 

Hetkel ei ole teada, millal plaanitavad muudatused jõustuvad. Plaanitav töötervishoiu- ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu valmib sügisel.