Koda leiab, et varjendite rajamise nõuded vajavad põhjalikumat analüüsi
Koda saatis Siseministeeriumile arvamuse hädaolukorra seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu rakendusaktide kohta, mis sätestab nõuded varjenditele. Koja hinnangul on elanikkonnakaitse eesmärgil varjumiskohtade ja varjendite rajamine mõistetav, kuid praegusel kujul kavandatud nõuded on mitmes osas ebaproportsionaalsed, keerukalt rakendatavad ning vajavad täiendavat mõjuanalüüsi.
Varjendinõuded võivad osutuda ebamõistlikult koormavaks
Kaubanduskoda tõi oma arvamuses esile, et näiteks 25 000 m² suuruse kaubanduskeskuse puhul võib esitatud nõuete täitmine tähendada kuni 7500 m² suuruse varjendiruumi loomist, mis tooks kaasa ulatusliku ja ebamõistliku lisakulu hoone omanikule. Koda tõi arvamuses välja, et teatud juhtudel on varjendi loomise nõuded ebamõistlikud ning alati ei pruugi olla vaja nii suure varjendi loomine hoonele. Tuleb seejuures arvestada, et varjendite loomine ja hooldamine on kulukas ning nende ehitamine mõjutab omakorda ka hoonete hindasid. Et tagada nõuete mõistlikkus, võiks kaaluda näiteks varjendipinna nõuete diferentseerimist hoone suuruse või piirkondliku riskitaseme alusel või võimaldada kasutada osaliselt olemasolevaid ruume (nt maa-aluseid parklaid). Selline lähenemine aitaks vähendada ebamõistlikke kulusid, säilitades samas elanike kaitse.
Mõned tehnilised nõuded on ebapraktilised
Koja hinnangul vajavad täpsustamist ka mitmed rakendusakti tehnilised nõuded. Näiteks varjendi sisetemperatuuri hoidmine vahemikus +10 kuni +25 kraadi võib elektri ja kaugkütte puudumisel osutuda võimatuks ning peaks olema soovituslik, mitte kohustuslik nõue. Samuti on ebamõistlik igal aastal läbi viia varjendi mahukaid kontrolliprotseduure, milleks eelnõu kohaselt kohustus tekib. Oleme seisukohal, et hetkel on iga aastase kontrollimise nõue liiga range ning koormav, millele lisaks kaasneb ka suur rahaline kulu igal aastal, kuna kontrolli teostamne on suuremahuline tegevuste pakett. Samuti soovitas koda siinkohal võtta eeskuju Soomest, kus varjendite vastava kontrolli intervalliks on seatud viis aastat.
Kasuliku pinna arvestamine muudab nõuete rakendamise keerulisemaks
Plaanitava eelnõu kohaselt võetakse varjendi suuruse määramisel hoone netopinnast kasulik pind, st hoone netopindala, mida püsivalt kasutavad inimesed, sh eluruumid, tööruumid, olmeruumid ja muud sellised ruumid. Varjendi suuruse määramisel ei arvestata hoone tehnoruumide, parkimiskorruste, abiruumide ja muude hoone osadega, kus inimesed püsivalt ei viibi. Praegune lähenemine, kus varjendi suuruse määramisel arvestatakse ainult kasulikku pinda, on koja hinnangul keeruline, kuna praktikas on raske defineerida ruume, kus inimesed püsivalt ei viibi. Koda tegi ettepaneku varjendi suuruse määramisel võtta arvesse kogu suletud netopind, nagu tehakse ka Soomes.
Puudub põhjalik mõjuanalüüs
Kaubanduskoda rõhutab, et enne rakendusaktide lõplikku vastuvõtmist on oluline koostada põhjalik mõjuanalüüs. Ilma selleta on keeruline hinnata, millised kulud ja mõjud kaasnevad varjendite rajamise kohustustega erinevates piirkondades ja hoonetüüpides. Rakendusaktide vastuvõtmine ilma mõjuanalüüsita võib viia olukorrani, kus ühiskonnale seatakse ülemäärane ja põhjendamatu koormus, kahjustades nii õigusloome kvaliteeti kui ka elanikkonnakaitse meetmete tegelikku rakendatavust.