Mida arvad plaanitavatest muudatustest jäätmeseaduses?

Mis on plaanitavate muudatuste eesmärk?
Plaanitavate muudatuste eesmärk on vähendada toidu- ja tekstiilijäätmete koguseid, soodustada toidu annetamist ja muul viisil inimestele tarbimiseks ümberjaotamist, tekstiiltoodete korduskasutust ning kehtestada tekstiiltoodetele, nendega seotud toodetele ja jalatsitele tootjavastutus. 

Keda mõjutab?

• Tekstiilitooteid valmistavaid ettevõtteid;
• digiplatvorme pakkuvaid ettevõtteid;
• ekspediitorteenuseid osutavaid ettevõtteid;
• toiduaineid tootvaid ettevõtteid;
• toidu jaemüügiga tegelevaid ettevõtteid;
• toitlustusega tegelevaid ettevõtteid;
• jäätmeid vedavaid ja käitlevaid ettevõtteid.

Mis on olulisemad plaanitavad muudatused?

Toidujäätmeid käsitlevad muudatused

• Kehtiv seadus ei sisalda toidu annetamise definitsiooni. Eelnõu kohaselt on see  tegevus, mille käigus muidu raisku minev tarbimiseks kõlblik toit suunatakse tasuta või sümboolse tasu eest inimestele, eelkõige abivajajatele (eelnõu § 1 punkt 4; jäätmeseadus (edaspidi: JäätS) § 22⁷ lõige 2).

• Eelnõuga lisatakse toidukäitlejale kohustus jälgida oma ettevõttes tegevuskoha põhiselt kalendriaasta jooksul tekkivate toidujäätmete ja annetatud toidu koguseid. Ettevõtted peavad seda tegema, kui tegemist on ühe alljärgneva ettevõttega: 

1. jaemüügiga tegelev ettevõte, kelle põhitegevusala on toidukaupade jaemüük ning kellel on vähemalt üks füüsiline toidukauplus müügipinnaga vähemalt 400 m²;

2. hulgimüügiga tegelev ettevõte, välja arvatud vahendusteenuse osutaja, kelle põhitegevusala on toidukaupade hulgimüük ning eelmise kalendriaasta käive ületas 5 miljonit eurot;

3. toidutööstusettevõte, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine ning eelmise kalendriaasta käive ületas 2 miljonit eurot;

4. toitlustusettevõte, kelle põhitegevusala on restoranitegevus või toitlustamine ning eelmise kalendriaasta käive ületas 2 miljonit eurot (eelnõu § 1 punkt 4; JäätS § 22⁷ lõige 3).

• Eelnõu kohaselt ei loeta edaspidi toidukäitlejaks ettevõtjat, kelle tegevusala on üksnes alkoholi tootmine, alkoholi jae- või hulgimüük või jookide serveerimine. Kehtiv seadus seda ei reguleeri (eelnõu § 1 punkt 4; JäätS § 22⁷ lõige 4).
• Toidukäitleja peab muudatuste kohaselt säilitama toidujäätmete ja annetatud toidu koguste kohta peetavat arvestust vähemalt kolm aastat alates toidukäitlemise toimumise aasta lõpust ning tegema andmed järelevalveasutusele tema taotlusel kättesaadavaks (eelnõu § 1 punkt 4; JäätS § 22⁷ lõige 5).
• Suuremad jaemüügiga tegelevad ettevõtted ja toidutööstusettevõtted ehk need, kellel on juba kohustus toidujäätmete üle arvestust pidada, peavad hiljemalt 31. jaanuariks avalikustama oma veebilehel eelneva kalendriaasta kohta annetatud toidu koguste osakaalu maha kantud toidu massist, arvestamata alkoholi (eelnõu § 1 punkt 4; JäätS § 22⁷ lõige 6).
• Muudatustega seatakse toidukäitlejale kohustus toidujäätmete tekke vähendamiseks teha vähemalt ühele toidu ümberjaotamise organisatsioonile ettepanek koostöölepingu sõlmimiseks tarbimiseks kõlbliku realiseerimata toidu annetamiseks, kui tegemist on:

1. jaemüügiga tegeleva ettevõttega, kelle põhitegevusala on toidukaupade jaemüük ning kellel on vähemalt üks füüsiline toidukauplus müügipinnaga vähemalt 400 m2;
2. hulgimüügiga tegeleva ettevõttega, välja arvatud vahendusteenuse osutaja, kelle põhitegevusala on toidukaupade hulgimüük ning eelmise kalendriaasta käive ületas 5 miljonit eurot;
3. toidutööstusettevõttega, kelle põhitegevusala on toiduainete tootmine ning eelmise kalendriaasta käive ületas 2 miljonit eurot (eelnõu § 1 punkt 4; JäätS § 22⁸ lõige 1).

• Kehtiv seadus ei defineeri, mis on toidu ümberjaotamise organisatsioon. Eelnõu kohaselt on selleks juriidiline isik, kes kogub, võtab vastu või vahendab tarbimiseks kõlblikku annetatud toitu mittetulunduslikul eesmärgil, et see jõuaks inimestele, eelkõige abivajajatele. Toidu ümberjaotamise organisatsiooni hulka kuuluvad muu hulgas heategevuslikud toidupangad, sotsiaalmajanduse üksused ning muud samalaadsed toidu ümberjaotamisega tegelevad üksused (eelnõu § 1 punkt 4; JäätS § 22⁸ lõige 3).

• Eelnõuga kehtestatakse riigi tasandi sihtarvud toidujäätmete tekke vähendamiseks aastaks 2030, mille kohaselt tuleb toidu töötlemisel ja valmistamisel vähendada toidujäätmete teket vähemalt 10% ning jaemüügis, toitlustuses ja kodumajapidamistes kokku vähemalt 30% elaniku kohta, võrreldes aastate 2021-2023 keskmisega (eelnõu § 1 punkt 32; JäätS § 136³ lõige 7).

• Muudatustega rakendub toidukäitleja kohustus pidada arvestust toidujäätmete tekke üle ja teha toidu ümberjaotamise organisatsioonile koostöölepingu ettepanek alates 1. jaanuarist 2028 (eelnõu § 1 punkt 34; JäätS § 136³¹ lõige 1).

• Eelnõu kohaselt rakendub toidukäitleja kohustus avalikustada annetatud toidu osakaal maha kantud toidust alates 1. jaanuarist 2029, mis tähendab, et esimesed andmed 2028. aasta kohta tuleb avaldada hiljemalt 31. jaanuariks 2029 (eelnõu § 1 punkt 34; JäätS § 136³¹ lõige 2).

• Eelnõu kohaselt rakendub toidukäitleja kohustus koostada ja rakendada toidujäätmete tekke vältimise tegevuskava alates 1. juulist 2028 (eelnõu § 1 punkt 34; JäätS § 136³¹ lõige 3).

Tekstiilijäätmeid käsitlevad muudatused

• Eelnõuga lisatakse seadusesse, keda käsitatakse tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjana. Nendeks on:

1. tootja, kelle tegevuskoht asub Eestis ning kes valmistab tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooteid oma nime või kaubamärgi all;

2. tootja, kes omab tegevuskohta Eestis ja müüb teiste ettevõtjate toodetud kaupa oma nime või kaubamärgi all, juhul kui tootel ei ole märgitud tegeliku valmistaja kaubamärki;

3. tootja, kes toob tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooteid majandus- või kutsetegevuse käigus Eesti turule, sõltumata sellest, kas tooted pärinevad teistest ELi liikmesriikidest või kolmandatest riikidest;

4. kauglepingute alusel müüja, kelle tegevuskoht ei ole Eestis. Tootjaks loetakse ka välisriigis asuv ettevõtja, kes müüb kaupu otse Eesti kodumajapidamistele või teistele kasutajatele kauglepingute alusel, näiteks e-kaubanduse kaudu (eelnõu § 1 punkt 5; JäätS § 23 lõige 1¹⁵).

• Eelnõuga lisatakse tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooted probleemtoodete hulka. Seeläbi soovitakse tagada tekstiiltoodete ja tekstiilijäätmete senisest süsteemsem kogumine ja käitlemine ning rakendada tekstiilisektoris tootjavastutuse põhimõtteid (eelnõu § 1 punkt 9; JäätS § 25 lõige 2 punkt 11).

• Kehtiv seadus ei sätesta tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjale kohustust katta oma toodetega seotud jäätmekäitluskulusid. Eelnõu kohaselt on tootja kohustatud edaspidi kandma kulud, mis tekivad kasutatud ja jäätmeks muutunud toodete kogumisel, transportimisel, sortimisel, korduskasutamiseks ettevalmistamisel, ringlussevõtul ja muul taaskasutamisel ning kõrvaldamisel, sealhulgas kolmandate osaliste, nt sotsiaalmajanduse üksuste tegevusest tekkinud jäätmete käitlemisel, samuti riikliku sortimisuuringu, teabekampaaniate, probleemtooteregistri ja teadus- ja arendustegevuse rahastamisel (eelnõu § 1 punkt 14; JäätS § 25³ lõige 1).

• Kehtiv seadus ei piira tekstiilitootjatelt küsitavate jäätmekäitluskulude suurust ega sätesta nende läbipaistva jaotamise nõuet. Muudatuste kohaselt ei tohi tootjatelt nõutavad kulud edaspidi ületada taset, mis on vajalik teenuste kulutõhusaks osutamiseks, ning kulud tuleb määrata kindlaks läbipaistval viisil asjaomaste osalejate vahel (eelnõu § 1 punkt 14; JäätS § 25³ lõige 2).

• Kehtivas seaduses ei ole sätestatud täpseid nõudeid, kuidas tootjate ühendus peab tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjatelt võetavat tasu kujundama. Eelnõu kohaselt peab tasu põhinema toodete massil ja olema seotud ökodisaini nõuetega, arvestama tootjate ühenduse tulu jäätmete korduskasutusest ja ringlussevõtust ning tagama tootjate võrdse kohtlemise, tekitamata ülemäärast koormust väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Lisaks tuleb tasu arvutamisel arvesse võtta toote kasutusaega ehk pikema kasutuseaga toodete eest võib tasu olla väiksem (eelnõu § 1 punkt 14; JäätS § 25⁴ lõiked 5-6).

• Eelnõuga kehtestatakse ettevõtetele, kus on alla kümne töötaja, aastakäive ja -bilanss kuni 2 miljonit eurot, lihtsustatud aruandluskohustus. Tootjate ühendus võib edaspidi nõuda neilt üksnes kord aastas andmeid esmakordselt turule lastud toodete koguse kohta, ilma detailsemate nõueteta, mis kehtivad suurematele tootjatele (eelnõu § 1 punkt 14; JäätS § 25⁴ lõige 7).

• Kehtiv seadus ei kohusta tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjat või tootjate ühendust tagama toodete tasuta tagasivõtmist. Eelnõu kohaselt peab tootja või tootjate ühendus looma tulevikus tasuta kogumisvõrgustiku kõigi turule lastud toodete jaoks, sõltumata nende olemusest, materjalist, seisukorrast või kaubamärgist, ning tagama kogumispunktidele tasuta vajalikud kogumismahutid ja veokonteinerid (eelnõu § 1 punkt 14; JäätS § 25⁵ lõiked 1-2).

• Eelnõu lubab edaspidi koguda tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete jäätmeid koos muude samalaadsete jäätmetega, kui eraldi kogumine ei annaks korduskasutuse või ringlussevõtu seisukohalt olulist lisaväärtust, mis võimaldab kogumispunktidel korraldada kogumist paindlikumalt ja väiksemate kuludega (eelnõu § 1 punkt 14; JäätS § 25⁵ lõige 7).

• Kehtiv seadus ei täpsusta, millisest hetkest käsitatakse kasutatud tekstiili jäätmena. Eelnõu kohaselt loetakse liigiti kogutud kasutatud ja jäätmeks muutunud tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooted kogumisel üldjuhul jäätmeteks, välja arvatud juhul, kui lõppkasutaja annab toote otse üle korduskasutusettevõtjale või sotsiaalmajanduse üksusele, kes hindab selle kogumispunktis kohapeal asjatundlikult korduskasutuskõlblikuks. Sellisel juhul jäätmeseaduse nõuded, näiteks jäätmeluba ja veodokumendi, ei kohaldu (eelnõu § 1 punkt 15; JäätS § 26 lõige 1⁸).

• Muudatustega lisatakse seadusesse kasutatud tekstiili mõiste, mida kehtiv seadus ei defineeri. Selleks on liigiti kogutud tekstiil, mille lõppkasutaja kasutuselt kõrvaldab, olenemata sellest, kas seda kavatsetakse korduskasutada või mitte (eelnõu § 1 punkt 15; JäätS § 26 lõige 1⁹).

• Kehtiv seadus ei defineeri korduskasutuskõlblikuks hinnatud kasutatud tekstiili mõistet. Eelnõu kohaselt on see tekstiil, mis on pärast kogumist, sortimist ja korduskasutamiseks ettevalmistamist (või kogumispunktis toimunud otsest asjatundlikku hindamist) tunnistatud korduskasutuskõlblikuks, ning sellist tekstiili ei käsitata jäätmeks muutunud tekstiilina (eelnõu § 1 punkt 15; JäätS § 26 lõige 1¹⁰).

• Muudatustega kehtestatakse nõue, et majandus- või kutsetegevuse raames veetavate korduskasutuskõlblike tekstiilitoodete saadetisega peab olema kaasas dokumentatsioon, mis tõendab toodete korduskasutuseks sobivust. Nendeks on arve või lepingu koopia, tõendid eelneva sortimise või hindamise kohta ning vedaja kinnitus, et saadetis ei sisalda jäätmeid. Kehtiv seadus selliseid nõudeid ette ei näe (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²² lõige 2).

• Eelnõu täpsustab, et saadetise dokumentatsioon peab sisaldama detailandmeid iga palli/pakendi sisu kohta (riietuse liik, suurus, materjal jm). Lisaks peavad need andmed olema kindlalt, kuid mitte jäädavalt, pakendile kinnitatud (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²² lõige 3).

• Eelnõuga kehtestatakse digiplatvormi pakkujale, näiteks e-kaubandusplatvormidele, mille kaudu tootja pakub Eestis asuvatele tarbijatele tekstiil-, tekstiiliga seotud või jalatsitooteid, kohustus edaspidi küsida tootjalt enne tema teenusele lubamist tootja probleemtooteregistri registreerimisnumbrit ning kinnitust, et platvormi kaudu pakutavate toodete osas on täidetud laiendatud tootjavastutuse nõuded. Kehtiv seadus sellist teabenõude kohustust ette ei näe (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²³ lõige 1).

• Muudatustega pannakse tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjale kohustus esitada eelnimetatud teave digiplatvormi pakkujale, kusjuures esitatud teabe õigsuse eest vastutab tootja ise. Seega toob e-kaubanduse kaudu müüv tootja endale uue teavitus- ja vastutuskohustuse (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²³ lõige 2).

• Eelnõuga kehtestatakse tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjale, kes pakub Eestis asuvatele lõppkasutajatele oma tooteid, uus kohustus esitada ekspediitorteenuse osutajale lepingu sõlmimisel teave probleemtooteregistris registreerimise ja laiendatud tootjavastutuse nõuete täitmise kohta (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²⁴ lõige 1).

• Eelnõuga kehtestatakse ekspediitorteenuse osutajale hoolsuskohustus kontrollida tootjalt saadud registreerimis- ja vastavusteabe usaldusväärsust ja täielikkust, kasutades selleks riiklikke või ELi ametlikke andmebaase, internetipõhiseid kasutajaliideseid või tootja esitatud lisadokumente (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²⁵ lõige 1).

• Eelnõu kohaselt vastutab esitatud teabe õigsuse eest tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootja. See tähendab, et kuigi ekspediitorteenuse osutaja peab rakendama kontrollimeetmeid, ei kanna ta vastutust ebaõigete andmete esitamise eest, kui ta on tegutsenud nõuetekohase hoolsusega (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²⁵ lõige 2).

• Eelnõu kohaselt peab ekspediitorteenuse osutaja juhul, kui tal on põhjust arvata, et tootja esitatud teave on ebaõige, puudulik või aegunud, nõudma tootjalt teabe viivitamatut parandamist, täiendamist või ajakohastamist (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²⁵ lõige 3).

• Edaspidi peab ekspediitorteenuse osutaja peatama teenuse osutamise tootjale, kes ei paranda, täienda ega ajakohasta nõutud teavet. Puudulik dokumentatsioon võib seega reaalselt katkestada tootja tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete pakkumise Eestis asuvatele lõppkasutajatele (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²⁵ lõige 4).

• Muudatustega peab ekspediitorteenuse osutaja teenuse peatamise korral teavitama tootjat peatamise põhjustest, mis annab tootjale võimaluse rikkumine kõrvaldada ja teenuse kasutamist jätkata (eelnõu § 1 punkt 17; JäätS § 26²⁵ lõige 5).

• Eelnõuga luuakse riiklik jäätmete sortimisuuring, mille tulemusi kasutatakse muu hulgas laiendatud tootjavastutuse kohustuste arvutamisel ja täitmise hindamisel ning kogumisvõrgustiku tulemuslikkuse hindamisel. Tulemused mõjutavad otseselt probleemtoodete tootjate ehk edaspidi ka tekstiili-, tekstiiliga seotud ja jalatsitoodete tootjate kohustuste ja kulude ulatust. Kui uuring näitab, et olemasolev kogumisvõrgustik ei kata piisavalt jäätmevooge, võib tootjal tekkida kohustus oma kogumisvõrgustikku või teabekampaaniaid laiendada (eelnõu § 1 punkt 23; JäätS § 59² lõiked 1-2).

• Eelnõu kohaselt tehakse sortimisuuring koostöös probleemtoodete tootjate või tootjate ühendustega, kes kaasatakse puudutatud isikutena uuringu läbiviimisse (eelnõu § 1 punkt 23; JäätS § 59² lõige 4).

• Muudatustega pannakse jäätmevedajale ja jäätmekäitlejale uus kohustus tagada sortimisuuringu tegemiseks juurdepääs jäätmevoogudele, edastada vajalik teave ja võimaldada proovivõtt (eelnõu § 1 punkt 23; JäätS § 59² lõige 7).

• Eelnõuga kehtestatakse probleemtoote ehk edaspidi ka tekstiili-, tekstiiliga seotud ja jalatsitoodete tootjale või tootjate ühendusele täiendav kohustus tasuda keskkonnaagentuuri korralduse alusel sortimisuuringu tasu, mis kaetakse osaliselt riigieelarvest ja osaliselt tootjatelt (eelnõu § 1 punkt 23; JäätS § 59³ lõiked 1-2).

• Eelnõu kohaselt arvutatakse iga tootja tasutav osa sortimisuuringu kogumaksumusest proportsionaalselt tema turuosaga ehk tootja poolt turule lastud toodete kogus tonnides võrreldes kõigi kulusid kandvate tootjate kogusega kokku, lähtudes probleemtooteregistri andmetest (eelnõu § 1 punkt 23; JäätS § 59³ lõiked 3-4).

• Eelnõu kohaselt on probleemtoote tootjal või tootjate ühendusel sortimisuuringu tasu maksmiseks aega 60 tööpäeva alates keskkonnaagentuuri korralduse teatavakstegemisest (eelnõu § 1 punkt 23; JäätS § 59⁴ lõige 1).

• Eelnõu kohaselt on keskkonnaagentuuri korraldus sortimisuuringu tasu kohta täitedokument täitemenetluse seadustiku tähenduses. See tähendab, et kui tootja või tootjate ühendus tasu tähtajaks ei maksa, võib keskkonnaagentuur anda korralduse otse sundtäitmisele, ilma eraldi kohtumenetluseta (eelnõu § 1 punkt 23; JäätS § 59⁵).

• Eelnõuga kehtestatakse uus väärteokoosseis korduskasutuskõlblikuks hinnatud kasutatud tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete riikidevahelise veo nõuete rikkumise eest. Karistuseks on edaspidi rahatrahv kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 400 000 eurot juriidilisele isikule (eelnõu § 1 punkt 27; JäätS § 120⁸).

• Muudatustega kehtestatakse digiplatvormi pakkujale ja ekspediitorteenuse osutajale karistus hoolsuskohustuse täitmata jätmise eest, kui nad ei kontrolli piisavalt tootjalt saadud registreerimis- ja vastavusteavet. Karistuseks on edaspidi rahatrahv kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 6% eelmise majandusaasta ülemaailmsest käibest juriidilisele isikule. Kehtiv seadus seda väärteokoosseisu ei sisalda (eelnõu § 1 punkt 28; JäätS § 124⁷).

• Eelnõuga kehtestatakse tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjale karistus, kui ta ei esita digiplatvormi pakkujale või ekspediitorteenuse osutajale nõutud teavet või esitab ebaõiget, mittetäielikku või eksitavat teavet. Karistuseks on rahatrahv kuni 300 trahviühikut füüsilisele isikule ja kuni 6% eelmise majandusaasta ülemaailmsest käibest juriidilisele isikule. Kehtiv seadus seda väärteokoosseisu ei sisalda (eelnõu § 1 punkt 28; JäätS § 124⁸).

• Tekstiili-, tekstiiliga seotud või jalatsitoodete tootjatele rakendub laiendatud tootjavastutuse kohustus, sealhulgas jäätmekäitluskulude katmine, tasuta kogumisvõrgustiku loomine ning probleemtooteregistriga seotud kohustused, alates 17. aprillist 2028 (eelnõu § 1 punkt 34; JäätS § 136³⁰ lõige 1).

• Tootjatel, kellel on vähem kui kümme töötajat ning kelle aastakäive ja aastabilanss ei ületa 2 miljonit eurot, on laiendatud tootjavastutuse kohustuste rakendumiseks aega kuni 17. aprillini 2029 (eelnõu § 1 punkt 34; JäätS § 136³⁰ lõige 2).

Millal jõustuvad muudatused?
Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2027. aasta 17. juunil.

Anna teada, mida arvad plaanitavatest muudatustest. Tagasisidet ootan hiljemalt 31. juuliks e-posti aadressile sandra@koda.ee. Ettevõtete vastuste põhjal koostan koja seisukoha, mille saadan kliimaministeeriumile.