Käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) osutama teisele isikule (käsundiandja) teatud teenust (nt konsultatsioon, õigusabi, koolitus) ning teine isik maksab selle eest tasu.

Leping sobib kasutamiseks järgmistel juhtudel:

• Leping sõlmitakse teenuse osutamiseks.
• Tellija on juriidiline isik ja teenuse osutaja on füüsiline isik.
• Teenuse osutajale makstakse tasu.
• Teenuse osutamise lõpptulemus ei sõltu üksnes teenuse osutajast.

Mille poolest erineb käsundusleping töövõtulepingust?
Käsunduslepingu puhul peab teenuse osutaja (nt advokaat) täitma oma ülesandeid nõuetekohaselt ning tegutsema eesmärgi saavutamise nimel (nt klienti kohtus parimal viisil kaitsma). Kui eesmärk jääb saavutamata (advokaadi klient kaotab kohtus), siis ei ole tegemist lepingu rikkumisega.

Töövõtuleping on suunatud tulemuse saavutamisele (nt sauna ehitamine). Kui eesmärk jääb saavutamata (nt saun ei valmi õigeks ajaks), siis on tegemist lepingu rikkumisega.

Kas teenuse osutaja peab teenust osutama isiklikult?
Lepingupooled võivad käsunduslepingus kokku leppida, kas teenuse osutaja peab teenust osutama isiklikult või võib ta teenuse osutamise üle anda kolmandale isikule.

Kui lepingus puudub kokkulepe selle kohta, kas teenust tuleb osutada isiklikult, siis tuleb lähtuda võlaõigusseaduses olevast reeglist, mille kohaselt eeldatakse, et teenuse osutaja peab teenust osutama isiklikult. Teenuse osutaja võib teenuse osutamisel kasutada kolmanda isiku abi.

Kas teenuse osutamise eest peab tasu maksma?
Pooled saavad käsunduslepingus kokku leppida, kui suurt tasu tuleb maksta teenuse osutamise eest. Võlaõigusseadus võimaldab käsunduslepingu puhul ka sellist kokkulepet, et teenuse osutamine on tasuta.

Kui pikaks ajaks võib käsunduslepingu sõlmida?
Käsunduslepingu võib sõlmida tähtajaliselt (nt 2-tunnise koolituse läbiviimiseks), kui ka tähtajatult. Pooled saavad ise otsustada lepingu kestuse üle.

Millistel tingimustel on lubatud käsunduslepingut lõpetada?
Pooled võivad käsunduslepingus kokku leppida, millistel tingimustel on lubatud käsunduslepingut üles öelda. Näiteks võib lepingus sisalduda kokkulepe, et kumbki lepingupool võib käsunduslepingu igal ajal ja ilma põhjuseta üles öelda, teatades sellest teisele poolele näiteks seitse päeva ette.

Kui leping ei sisalda kokkulepet lepingu ülesütlemise kohta, siis tuleb lähtuda võlaõigusseaduse reeglitest. Võlaõigusseaduse (§ 630 lõige 1) kohaselt võib kumbki pool tähtajatu käsunduslepingu kuni teenuse osutamiseni igal ajal ja ilma põhjuseta üles öelda. Teenuse osutaja ehk käsundisaaja võib tähtajatu käsunduslepingu siiski üles öelda üksnes tingimusel, et käsundiandja võib teenuse saada või tehingu teha muul viisil. Kui teenuse osutaja ütleb lepingu üles seda arvestamata, peab ta hüvitama käsundiandjale sellest tekkinud kahju (§ 630 lõige 2).

Kui käsundusleping on sõlmitud lepingupoole eluajaks või pikemaks ajaks kui viieks aastaks, võib teenuse osutaja selle üles öelda pärast viie aasta möödumist lepingu sõlmimisest, teatades sellest vähemalt kuus kuud ette (§ 630 lõige 3).

Kumbki lepingupool võib nii tähtajalise kui tähtajatu käsunduslepingu üles öelda ilma eelnevaid põhimõtteid järgimata, kui ilmneb, et kõiki asjaolusid arvesse võttes ja mõlema lepingupoole huvisid kaaludes ei või oodata, et lepingut üles öelda sooviv pool jätkaks käsunduslepingu täitmist kuni ülesütlemistähtaja või lepingu tähtaja möödumiseni või käsundi täitmiseni (§ 631).