Euroopa Komisjon on käivitanud arutelu, kas ja millistel tingimustel tuleks Euroopa Liidul välja töötada ühtsed reeglid mikrokvalifikatsioonitunnistuste jaoks. Kaubanduskoja hinnangul on ühtse regulatsiooni välja töötamine mõistlik suund.

Euroopa Komisjon tuli välja muutmisettepanekutega, mis laiendavad nende ettevõtjate hulka, kes peavad oma tegevusaruandes kirjeldama kestlikkusega seonduvaid asjaolusid, näiteks oma tegevusega kaasnevaid keskkonna ja sotsiaalseid mõjusid, inimressursi juhtimist, inimõiguste järgimist, korruptsioonivastast võitlust jm. Koda on sellele muudatusele vastu.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele “Eesti digiühiskond 2030” arengukava, mis seab erinevad eesmärgid digiühiskonna arengu osas. Muuhulgas on plaanis panustada avalike teenuste kasutamisel virtuaalassistentidele, toetada rohkem digipööret nö traditsioonilisemates tööstusharudes ja luua lahendus, mis olemasolevatele andmetele tuginedes teavitab ettevõtjaid erinevatest kohustustest või hüvedest. Koda toetab üldiselt märgitud eesmärke, kuid tõime murekohana välja võimaliku ebapiisava rahastuse ning ühe ettepanekuna ka selle, et suuremal määral võiks rahvusvahelist skoopi arvesse võtta.

Riigikogu sotsiaalkomisjonis on arutlusel kollektiivlepingu seaduse muudatused, mille peamine eesmärk on täpsustada kollektiivlepingu tingimuste laiendamise regulatsiooni. Kaubanduskoda saatis riigikogule ettepaneku muuta kollektiivlepingu tingimuste laiendamist soovivate osapoolte esinduskriteeriumi nõudeid rangemaks.

Koda pöördus sotsiaalministeeriumi poole ettepanekuga tõsta tervise edendamise kulude maksuvaba piirmäära ja laiendada maksuvabade kulude loetelu. Sinna tuleks lisada näiteks vaktsineerimine, terviseuuringud ja ka tasulised tervishoiuteenused.

Euroopa Komisjon plaanib selle aasta lõpus tulla välja algatusega, mis paneb paika, millised meetmed tuleb ellu viia selleks, et turule jõuaksid kestlikumad tooted. Paljud hetkel

Riik on üle võtmas Euroopa Liidu direktiive, mis toovad Eesti õigusesse uued reeglid selle kohta, kuidas müüa tarbijale nutikaupu, digisisu või osutada digiteenuseid. Lisaks muutuvad ka tavakauba müüki puudutavad sätted.

Sotsiaalministeerium koostas eelnõu, mis puudutab kõiki tööandjaid seoses ohutuskaartide hankimisega ning lisaks ka neid tööandjaid, kelle tööprotsessid ongi seotud kemikaalidega, nt metalli, mööbli või rõivatootmisega. Eelnõus on tööandjatele nii positiivseid kui negatiivseid muudatusi.