Meie arvamus

Euroopa Komisjon on tulnud välja ettepanekuga luua igas liikmesriigis tööealistele täiskasvanutele isiklik õpikonto, mille abil saab inimene katta tööturu jaoks olulise koolituse, nõustamise või oskuse hindamisega seotud kulu. Kaubanduskoda peab oluliseks, et loodav süsteem ei oleks bürokraatlik, ei tekitaks koolitusturul ebavõrdset konkurentsi ning oleks mõeldud üksnes tööga seotud koolituste jaoks.

Kaubanduskoda toetab üldjoontes Euroopa komisjoni määruse ettepanekut kolmandate riikide subsiidiumidest, kuid näeb halduskoormuse tõusu ohtu ning samuti peab tõenäoliseks riigihankemenetluste pikenemist.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium koostas seaduseelnõu, mille kohaselt peab kolmanda riigi välisinvestor taotlema Eestilt luba, kui ta soovib Eestis lõpule viia strateegilisse valdkonda tehtava välisinvesteeringu. Kaubanduskoda ei ole sellele eelnõule vastu ning mõistab riigi soovi luua välisinvesteeringute hindamise süsteem, kuid siiski näeme vajadust teha eelnõus mitmeid olulisi muudatusi.

Kaubanduskoda andis sotsiaalministeeriumile teada, et Eesti ei peaks toetama Euroopa Liidu direktiivi millega muudetakse platvormide vahendusel teenuseid osutavate inimeste lepingud töölepinguteks. Selline muutus piirab paindlikkust nii platvormide kui ka nende vahendusel teenuseid osutavate isikute jaoks ning mõjub negatiivselt ettevõtluskeskkonnale.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on valminud eelnõu, mis sisaldab mitmeid olulisi tarbijakaitseseaduse muudatusi seoses tarbijavaidluste lahendamisega. Näiteks paneb eelnõu kauplejale kohustuse tasuda riigile kuni 150 euro suurune menetlustasu, kui tarbijavaidluste komisjon rahuldab tarbija nõude kaupleja vastu. Kaubanduskoda andis ministeeriumile teada, et ettevõtjad on sellele muudatusele vastu.

Koda pöördus rahandusministeeriumi poole, et 2022. aasta lõpuni pikendataks võimalust vähendada maksuvõla tasumise ajatamisel intressimäära.

Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel on valminud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu, mis muu hulgas paneb tööandjale edaspidi kohustuse korraldada töökohal töötervishoiuteenuse osutamist. See tähendab, et tööandja peab edaspidi lisaks töötajate tervisekontrollile tellima töötervishoiuarstilt ka ettevõtte töötervishoiu olukorra tervikliku analüüsi ning töötervishoiuarsti poolset nõustamist töökeskkonna parandamise ja töötajate tervise edendamise küsimustes. Koda toob oma arvamuses välja, et töötaja tervisesse panustamine on väga oluline, kuid väljapakutud lahendus ei pruugi tuua praktilist kasu.

Sotsiaalministeerium koostas töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse muuta kaugtöö korral töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmine tööandjatele ja töötajatele arusaadavamaks. Koda toetab igati eelnõu eesmärki näha seaduses ette kaugtöö erisused. Samas tegime ministeeriumile mitmeid ettepanekuid eelnõu muutmiseks, et kaugtöö erisused oleksid paindlikumad ja ei tooks kaasa ülereguleerimist.