Justiitsministeerium saatis uue aastate 2021-2025 korruptsioonivastase tegevuskava kaubanduskojale arvamuse avaldamiseks. Kaubanduskoja hinnangul sisaldab uus tegevuskava mitmeid õigeid samme korruptsiooniriski vähendamiseks ja läbipaistvuse suurendamiseks. Samas tegime ministeeriumile ettepaneku jätta tegevuskavast välja kaks teemat, mis ei ole otseselt seotud korruptsioonivastase tegevusega.

Kaubanduskoda on vastu siseministeeriumi plaanile muuta osade ettevõtete jaoks kohustuslikuks tuleohutusülevaatuse tegemine. Muudatus suurendab ettevõtete kulusid ja halduskoormust, kuid ei aita kaasa tuleohutuse parandamisele. Koda näeb muudatuses riigi soovi panna osad oma ülesanded ettevõtete kanda.

Kaubanduskoda pöördus Vabariigi Valitsuse poole sooviga rõhutada turismisektori toetusmeetme vajalikkust, sest COVID-19 tulenev kriis on mõjutanud sektorit väga tugevalt ning olukorra paranemist ei ole näha ka lähikuudel.

Euroopa Komisjon avaldas uue kemikaalistrateegia eelnõu, mille peamisteks eesmärkideks on kaitsta tõhusamalt inimeste tervist ning liikuda mürgivaba keskkonna poole. Kaubanduskoda toetab strateegias esile toodud eesmärke, kuid rõhutasime ettevõtetele suunatud rahalise toetuse olulisust kemikaalitööstuse innovatsiooni edendamisel.

Sotsiaalministeerium koostas eelnõu, millega võimaldab perearsti nimistusse registreeruda ka neil välismaalastel, kes viibivad Eestis ajutise viibimisalusega, näiteks lühiajalised töötajad.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis kooskõlastamisele määruse, millega soovitakse ettevõtete digitaliseerimist kiirendada ning toetada. Eelnõu kohaselt annab EAS ettevõtjatele toetust digitaliseerimise teekaardi koostamiseks, mis peab sisaldama

Sellel neljapäeval 19.11 toimub Euroopa Liidu konkurentsivõime Nõukogu kohtumine ning sellega seoses pöördusid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning kaubanduskodade Euroopa ühendus Eurochambers ministrite poole, et rohkem rõhku pöörataks tööstusettevõtete käekäigule ja konkurentsivõimele.

Euroopa Liit soovib direktiiviga kehtestada ühtsemat raamistikku miinimumpalga osas, mille eesmärgiks on õiglase ja piisava miinimumpalga teke kõikidele Euroopa Liidu kodanikele. Probleem seisneb Euroopa Komisjoni hinnangul selles, et kõikidele kodanikele ei ole tagatud palk, millega oleks võimalik elada täisväärtuslikku ning elamisväärset elu.